kuju. Mida suurem on harmoonilise järjekorranumber, seda väiksem on mahtuvustakistus sellele harmoonilise ning seda teravamalt avaldub see harmooniline voolukõveras võrreldes pingekõveraga. Seega mahtuvustakistus toob esile voolu kõrgemad harmoonilised ning moonutab voolukõvera kuju. 4) Võimsused Moonutusvõimsus: Vahelduvvoolu mittelineaarsed vooluringid 1) Mittelineaarsed elemendid 2) Ferromagnetilise südamikuga vektordiagramm 3) Aseskeemid – jada ja rööp 4) Ferroresonantsi erinevus lineaarse resonantsi ees. Kuidas tekib jadaühel ja kuidas rööpühenduse resonants. Võrreldes konstantsete parameetritega vooluringi resonantsiolukorda, omab mittelineaarne vooluring resonantsil järgmisi erinevusi: 1) resonantsi olukorda on võimalik saavutada toitepinge muutmisega, 2) ühe ja sama toitepinge korral võib vooluringis esineda kolm erinevat voolu väärtust
Kontaktühendus Isolatsioonirike kahe Kaitse- ning neutraal-juht juhtme vahel (PEN-juht) 8 6. PASSIIVOSISED Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Püsitakisti Reguleeritav pool Reguleertakisti Seadepool Seadetakisti Ferromagnetilise süda- mikuga induktiivpool Sildavtakisti Magnetodielektrilise sü- damikuga induktiivpool Mittelineaartakisti Püsikondensaator NTC takisti Reguleerkondensaator -t PTC takisti Seadekondensaator +t
signaalid x1(t) ja x2(t), on nende signaalide poolt tekitatud väljund F1+2(t) võrdne väljundite F1(t) ja F2(t) summaga, juhul kui signaale x1(t) ja x2(t) rakendatakse sisendile eraldi. Lineaarseteks komponentideks saame nimetada ideaalseid takisteid, ideaalseid kondensaatoreid, ideaalseid võimendeid jne. Reaalseid takisteid, kondensaatoreid, induktiivsusi võime esimeses lähenduses käsitleda samuti lineaarsetena. Ent näiteks küllastatud ferromagnetilise südamikuga pool või trafo ei ole enam lineaarsed elemendid. Mittelineaarsete ahelate ja komponentide näidetena võime niisiis tuua küllastusreziimis oleva ferromagnetilise südamikuga poolid ja trafod, aga ka reaalsed võimendid, dioodid, transistorid, digitaalloogika elemendid jne. Selliste lineaarsete komponentide käitumist nagu takistid, kondensaatorid ja induktiivsused saame üldjoontes iseloomustada juba üheainsa parameetriga (vastavalt takistus, mahtuvus ja induktiivsus)
Kui sekundaarmähis ühedada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neid vool I2. Nende tööpõhimõtteks on elektromagnetiline induktsioon-primaarmähisesse juhitav vahelduvvool I1 tekitab terassüdamikus vahelduva magnetvoo amplituudiga φ, mille muutumine indutseerib mõlemas mähises emj. Parameetrid: nimivõimsus, nimipinge, nimivoolud, võimsuskaod, lühisepinge, tühijookusvool 35. Magnetvõimendi Ehk magnetmuunduri puhul kasutatakse ahela lülitamiseks ferromagnetilise südamikuga induktiivpooli omadusi. Eraldi juhtmähiste ning sisemise positiivse tagasiside abil saab ferromagnetilise südamiku viia hõlbsasti küllastamata olekust küllastunud olekusse või vastupidi ning sellega muuta palju jõuahelasse lõlitatud induktiivpooli reaktiivtakistust. Magnetvõimendeid kasutati põhiliselt madalpingeahelates ning nende väljundvoolud ulatusid sadadesse ampritesse. Ta võimendustegur on suhteliselt väike, mistõttu võimendusteguri
(kontaktides); magnetilised kaod elektriaparaadi magnetahela ja muudes magnetilistest materjalidest valmistatud osades; dielektrikuskaod aparaadi isolatsioonis. Elektriaparaadi üldteooria Magnetiliste kadude vähendamise võtted magnetahela osad valmistatakse kitsa hüstereesisilmusega terasest; magnetahela osad valmistatakse õhukesest teineteisest elektriliselt isoleeritud elektrotehnilise terase lehtedest; suurendatakse voolujuhi ja ferromagnetilise osa vahekaugust; Elektriaparaadi üldteooria Magnetiliste kadude vähendamise võtted magnetvoo teele tekitatakse mittemagnetiline pilu; magnetvoo teele paigutatakse lühiskeerd; aparaadi konstruktsioonidetailid valmistatakse mittemagnetilisest materjalist (üle 1000a voolude korral). Elektriaparaadi kuumenemine Elektriaparaat soojeneb selles tekkivate kadude tagajärjel. Osa aparaadis eraldunud energiat salvestub aparaadis, tõstes selle
Staatiliste 31 jõudude mõõtmiseks kasutatakse nn piesotrafosid. Magnetoelastsed andurid Magnetelastsed muundurid põhinevad magnetoelastsel efektil, mis avaldub fer-romagnetiliste materjalide magnetilise läbitavuse muutuses välistest jõududest põh-justatud mehaaniliste pingete toimel. On olemas ka vastupidine nähtus, mida nimetatakse magnetostriktiivseks efektiks, mis avaldub magnetvälja paigutatud ferromagnetiliste materjalide geomeetriliste mõõtmete muutuses. Seega, kui ferromagnetilise eseme mõõtmed suurenevad, on see positiivne magnetostriktsioon, kui väli vähendab eseme mõõtmeid – negatiivne magnetostriktsioon. Raual ja enamusel rauasulamitel esineb positiivne magnet-ostriktsioon, kuid nikkel jt on negatiivse magnetostriktsiooniga. Magnetoelastse efekti abil saab mõõta jõude, mehaanilisi pingeid ja momente. Mag- netostriktiivse efekti põhjal on välja töötatud ultrahelilainete allikaid. 32 Riistvara Induktiivanduri: Tööpinge on 15V
elektromotoorjou suund maaratakse parema kae reegi abil: Kui magnetvoo tiheduse vektor on suunatud parema kae peopessa ja juhe liigub korvaleviidud poidla suunas, siis juhtmes indutseeritud elektromotoorjou suund uhtib valjasirutatud sormede suunaga. 9. Püsimagnetid, elektromagnetid, magnetahelate konstruktsioonid. Püsimagnet on keha, mis on pusivalt magneetunud ka siis, kui valine magnetvali puudub. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Ferromagnetilise sudamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Keevitustrafo magnetahel, Vaikese voimsusega trafo magnetahel, Relee voi lulitusseadme magnetahel, Rongassudamikuga trafo magnetahel ehk toroid 10. Trafo otstarve. Trafosid kasutatakse · elektrienergia edastus- ja tarbimispinge muutmiseks (joutrafod); · vahelduvpinge- ja voolude mootmisel (mootetrafod); · elektriahelate sidestamiseks (sidestustrafod); · pinge- voi vooluimpulsside tekitamiseks voi muundamiseks (impulsstrafod);
kutsub esile elektromotoorjõudu. 9. Püsimagnetid, elektromagnetid, magnetahelate konstruktsioonid Püsimagnetid on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui magnetväli puudub. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Elektromagnetiteks nimetatakse ferromagnetilise (pehme magnetmaterjali) südamikuga pooli. Sellise südamiku magneetuvust saab muuta, muutes mähise voolutugevust. Nad magneetuvad võrdlemisi väikese vooluga, kuid peale väljalülitamist magneetuvad peaaegu räielikult lahti. Seetõttu elektromagnetid omavad magneetilisi omadusi vaid siis, kui neid läbib vool. Magnetahelate konstruktsioon Magnetvoo suurendamiseks on vaja, et voog ei
laboratoorseteks mõõtmisteks. Tehnilisi mõõtmisi tehakse peamiselt 0,2; 0,5; 1,5 või 2,5 täpsusklassi mõõteriistadega. Elektrimõõteriista otstarbe märkimiseks kirjutatakse tingmärgi sisse mõõdetava suuruse ühiku tähis vastavalt tabelile. 21.Elektromagnetiline mehhanism Elektromagnetilise mõõtemehhanismi liikuv osa pöördub pooli läbiva voolu magnetvälja ja ferromagnetilise südamiku vastastikuse mõju tulemusena Ferromagnetiline südamik tõmbub pooli läbiva voolu toimel pooli sisse ja selle tulemusena liikuv osa koos osutiga pöördub Vastumomendi tekitab spiraalvedru Elektromagnetilise mehhanismi pöördemoment M = kI2 , milles I mähist läbiv vool k võrdetegur, mis oleneb pooli ja südamike kujust, nende vastastikusest asendist ja hälbest
Induktsioonandurid. Induktsioonandurites kiirus muundatakse ekvivalentseks emj-ks. e = -ω(dΦ/dt); (3.2.5) ω– anduri mähise keerdude arv; dΦ/dt - magnetvoo muutumise kiirus, proportsionaalne mähise liikumise kiirusele; Joonisel 0.2.11 on toodud induktsioonandurite erinevad variandid. Joonis 0.2.11 a ja b – vastavalt pooli 1 kulgliikumise kiirus või pöörlemiskiirus muudetakse elektrimotoorseks jõuks. Joonisel 0.2.11c ferromagnetilise südamiku pöörlemisel muutub magnetahela magnetiline takistus, järelikult ka magnetvoog, mis läbib liikumatut pooli 1. Tulemusena poolis indutseeritakse EMJ, proportsionaalne pöörlemissagedusele. Andur joonisel 0.2.11a on ette nähtud mehaaniliste võngete (vibratsiooni) mõõtmiseks, andurid b ja c on tahhogeneraatorid ja kasutatakse mitmesuguste mehhanismide pöörlemissageduse ja kiiruse mõõtmiseks. Tahhomeetertüüpi induktsioonandurid kujutavad endast väikesegabariidilisi
mis neid elemente sisaldavad, on ferromagneetikud kvantfüüsika nähtuse tõttu, mida nimetatakse vahetusmõju seoseks ning mille puhul ühe aatomi elektronide spinnid mõjutavad naaberaatomite spinne. Tulemuseks on aatomite magnetiliste dipoolmomentide joondumine hoolimata aatomite juhuslikest kokkupõrgetest soojusliikumise tõttu. See püsiv joondumine on just see nähtus, mis annab ferromagnetilistele ainetele püsiva magnetismi. Kui ferromagnetilise aine temperatuur tõuseb üle teatud kriitilise väärtuse, mida nimetatakse Curie’ temperatuuriks, siis vahetusmõju seos enam ei toimi, Suurem osa ferromagneetikutest muutub siis lihtsalt paramagneetikuteks, s.t dipoolid siiski püüavad joonduda välise magnetväljaga, kuid juba palju nõrgemal määral ja soojusliikumine saab nüüd joondumist rikkuda. Ained on ferromagneetikud ainult nende kristallilise oleku korral. Isegi juhul kui ferromagneetik
annaabi.ee 
