Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoon on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osoonikihi tähtsus: 1. Sisaldab osooni, trihapnikku - terava lõhnaga gaasi 2. Kaitseb elusloodust ultraviolettkiirguse eest Osooni halvad omadused: 1. Maapinna lähedal on osoon raskekujuline saastaja, fotokeemilise sudu üks koostisosa ja happevihmade üks komponente 2. Vahetu kokkupuude kahjustab taimi ning ärritab inimeste kopse 3. Väiksemad kogused võivad inimestel põhjustada sellised haiguseid nagu bronhiit ning astma 4. Suuremad kogused põhjustavad kopsukahjustus juba ühe päevaga Põhjused: 1. Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloorograanilised ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid. 2. Vanemad külmutusseadmed 3. Aerosoolid 4. Ehitusmaterjalide tööstus 5. Õhukonditsioneerid 6. Tööstuse ja autode heitgaasid Tagajärj...
3 4. HÜLJATUD JÄÄTMED JA SAASTUNUD PINNAS 4.1. likvideerida (lokaliseerida) saastunud pinnas ja hüljatud jäätmed; 4.2. koguda kokku, puhastada, ladustada veel suhteliselt kompaktses konditsioonis (mahutites, hoidlates) olevad ohtlikud jäätmed. 5. PROBLEEMTOODETE JÄÄTMED 5.1. luua vanarehvide, romusõidukite ja elektroonikaromude käitlemiseks majanduslikud ja tehnilised tingimused; 5.2. ning täiendada probleemtoodete kogumisvõrgutikku. 6. TERVISHOIUL TEKKIVAD JÄÄTMED 6.1. lõpetada spetsiifiliste haiglajäätmete prügilasse ladestamine; 6.2. rajada üle-eestiline tervishoiul tekkivate jäätmete käitlusvõrgustik. 7. REOVEESETE 7.1. võtta kasutusele põllumajanduses, rekultiveerimisel või haljastustöödel vähemalt 50% reoveesettest; 7.2
Küsimus on hõrenemise kiiruses. On välja arvutatud, et kui kõik riigid täidavad oma kohustusi, siis võib selle sajandi keskpaigaks (2050) osoonihulk taastuda eelmise sajandi 80ndate aastate tasemeni. Kuid see ei pruugi nii olla, sest inimtegevuse tagajärjel paiskub õhku suurtes kogustes kasvuhoonegaase, mis samuti mõjutavad osoonikihti. Mida meist igaüks saab osooni kaitseks teha? Kasutage ainult "osoonisõbralikke" tooteid. Viige vana külmkapp ainult selleks ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika. Tootjana tootke ainult "osoonisõbralikke tooteid". Õpetage lastele keskkonnahoolivust jne. Kui paks on osoonikiht Eesti kohal? Osoonikihi paksus muutub kõige paksem on osoonikiht Eesti kohal talvelvarakevadel (märtsisaprillis), kõige õhem hilissügisel (oktoobris novembris). Kuid sügisene õhem osoonikiht ei kujuta meile suurt ohtu, sest madalalt käiva päikese ultraviolettkiirgus ei ole intensiivne.
tehislikult taastada. "Üks idee on osoonigeneraatoritega lennuk, mis külvaks osooni. Välja on öeldud ka idee viia atmosfääri hapnikku, mis muutuks sel päikesekiirte toimel osooniks. Probleem on selles, et lennuki ning raketimootori põlemisgaasid on osoonikihile kahjulikud. Igaüks saab kaasa aitata osoonikihi hõrenemise peatamisele(aeglustamisele) kui kasutab ainult osoonisõbralikke tooteid või viib vana külmkapp ainult selleks ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika. 5. KOKKUVÕTE Osoonikiht on nagu kilp mis kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Kui osoonikiht kaob, steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava. Kuna inimesed on põhjustanud osooniauke prame me ka leidma viise kuidas algul osooni hõrenemist peatada ja lõppuks taastada.
aastal Viini konventsioon, mille juurde kuulub 1987. aastal sõlmitud Montreali protokoll.[12] Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mille eesmärk on osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Selleni ei jõuta kohe, vaid etappide kaupa. Inimesed ise saavad lihtsalt osoonikihi jaoks ning ka enda jaoks head teha väga lihtsal moel. Peaksid kasutama vaid “osoonisõbralikke” tooteid. Vanad külmkapid tuleb viia ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika. [10] 1.8 Freoonide kasutus Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhuall kergesti ning seetõttu neelavad nad soojust. Lisaks sellele kasutatakse neid ka aerosoolballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. [1] 1.9 Freoonide kahjulikkus Freoonide tootmine algas 1931.aastal ja kasvaspidevalt, kuni hakati täheldama
võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Üks suuremaid probleeme on ulaladestamine olmejäätmeid vedeleb teeäärsetes kraavides, linnalähedastes metsades, veekogude kallastel jne. See on lubamatu ja keskkonnavaenulik tegevus. Sellise olukorra vältimiseks tuleb elanikud kindlustada olmejäätmete veo teenusega. Laienenud on jäätmete taaskasutus, tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Aastatel 20042007 toimusid jäätmevaldkonnas muutused, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad EL ja Eesti
Kuigi omavalitsuste korraldatud jäätmeveo süsteem ei hõlma veel kõiki omavalitsusi, on see laiendanud jäätmeveoteenust ka maapiirkondadesse. Investeeritud on jäätmejaamade võrgustikku, mis võimaldab elanikel taaskasutatavaid jäätmeid tasuta ära anda. Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik on täienenud jäätmejaamade ja uute kogumispunktidega. Laienenud on jäätmete taaskasutus, tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Jäätmeteke Tavajäätmete teke ületas 2006. aastal 20 mln tonni piiri. Ohtlike jäätmete teke on keskmiselt 7 mln tonni aastas. Aastatel 20032007 tekkis üle 80% jäätmetest tööstuses, 72% kogu jäätmetekkest moodustasid põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed. Oluline
mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. 2010. aastaks on omavalitsused rajanud üle Eesti rohkem kui 60 jäätmejaama kohalikelt elanikelt olmes tekkinud taaskasutatavate jäätmete vastu võtmiseks. Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik on samuti täienenud jäätmejaamade ja uute kogumispunktidega. Kuigi
Ei ole oluline, mis kaubamärki nii uus kui ka vana külmik kannavad. Müüja on 4 kohustatud tasuta üks ühe vastu tagasi võtma ainult sama liiki ja sama otstarvet täitva seadme seega uue külmiku ostmisel katkist pesumasinat poodi tasuta ära anda ei saa. Suuremas koguses on kauplus elektroonikaromusid kohustatud vastu võtma ainult juhul, kui müügikohast 10 km raadiuses puudub elektroonikaromude kogumispunkt. Siis peab turustaja kasutatud seadme vastu võtma ka juhul, kui tagastaja ei soovi uut osta. Kuid müügikohta võib viia ikkagi ainult seda liiki seadmeid, mida seal müüakse. Elektroonikaromu üleandmisel tuleb meeles pidada, et see ei sisaldaks muid jäätmeid vastuvõtja võib küsida nende käitlemiskuludeks eraldi tasu. Tagastatavad seadmed ei tohi olla ka saastunud ega ohustada vastuvõtutöötajate tervist või takistada edasist käitlust. Peale selle
· KASUTAMINE: korduvkasutus, ümbersulatamine, lamineerimine, energiakasutus · termoplastid (PP, PS, PVC) 80% · termoreaktiivplastid (polüester, epoksiid-, feno-, aminoplastid) 20% Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 15 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 16 Elektroonikaromude plastkestade purustamine ja pallimine Pallitud ja pakendatud plastjäätmed Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 17 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 18 Karin Hellat 3 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10
keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ningkui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraseltkulukas. Käesoleva seaduse § 15 lõigetes 24 nimetatud taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele.
annaabi.ee 
