kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide kokkupõrgete sagedust, EA aktivatsioonienergia kJ/mol).Aktivatsioonienergiat on võimalik vähendada ensüümide ja katalüsaatoritega, kokku puute pinna suurendamisega .ionisatsioonienergia energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist.. Kasvab perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles.Elektronafiinsus energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega elektroni. Kasvab perioods vasakult paremale ja rühmas alt üles.Galvaanielement seadis, milles rediksreaktsioonide tulemusena vabaneva energia arvel tekib elektrivool keemiline energia muundub elektrienergiaks.
vesiniku paigutada VII rühma. Nagu halogeenide aatomitelgi, on vesinikuaatomil suur ionisatsioonienergia.[15] Halogeenidest erineb vesinik aga väiksema elektronafiinsuse ja elektronegatiivsuse poolest[16]. Vesiniku mittemetallilisus ei ole nii väljendunud nagu halogeenidel[17]. Nõnda moodustavad ühendeid H-ioonidega ainult väga elektropositiivsed metallid nagu kaalium ja kaltsium (kaaliumhüdriid KH ja kaltsiumhüdriid CaH2)[18]. Ionisatsioonienergia, elektronafiinsus ja oksüdatsiooniastmed Vesinikuaatomi ionisatsioonienergia on 13,6 eV[19] ehk 1312 kJ/mol. Suure ionisatsioonienergia poolest sarnaneb vesinik VII rühma elementidega. Vesiniku ionisatsioonienergia on nii suur, et isegi vesiniku (I) ühendid niisuguste tugevate oksüdeerijatega nagu fluor ja hapnik ei saa olla ioonilised. Kui ühendites tekiksidki positiivsed vesinikuioonid, siis moodustuks nende väga suure polariseeriva toime tõttu ikkagi kovalentne side
paremale, diagonaalne sarnasus; Katioonide raadiused väiksemad kui vastaval aatomil ja anioonidel raadiused suuremad, kui vastaval aatomil. Aatomi või iooni ionisatsioonienergia energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist. Ionisatsioonienergiad vähenevad koos aatomi (iooni) raadiuse kasvuga. Kasvab perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronafiinsus energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega elektroni. Kasvab perioods vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronegatiivsus näitab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone polaarses kovalentses sidemes. Sõltub ionisatsioonienergiast ja elektronafiinsusest. Mittemetallilisus kasvab diagonaalselt alt üles. Metallid paiknevad perioodide alguses, välimisel elektronkihil enamasti 1-3 elektroni
Kädi Piholaan 10 klass Üldiseloomustus VII A rühma elemendid. Moodustavad periodilisustabeli 17. rühma. Sellesse rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Koosnevad kaheaatomilistest molekulidest. Maksimaaalne oks.aste VII, kuid kõige tavalisem on I. Aatomraadiused vähenevad alt üles. Kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka. Iseloomulik elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Tugevad oksüdeerijad. Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Soolatekitajad. Fluor Keemiline element järjenumbriga 9. Kõige aktiivsem halogeen. Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis. Kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Keemis- ja sulamistemperatuurid on madalad.
aatomis. Mida rohkem on aatomis vakantseid olekuid, seda madalam on ionisatsioonienergia. Suurim ionisatsioonienergia on inertgaasi aatomitel. 2.2.2. Aatomite elektronegatiivsus Mõnedel aatomitel ja molekulidel on võime siduda elektrone, ise muutuvad nad negatiivseteks ioonideks. Neutraalse aatomi või molekuli ja sellest tekkinud iooni põhiseisundite energiate vahet nimetatakse elektronafiinsuseks. Kui elektroni sidumisel energia eraldub, on elektronafiinsus positiivne, neeldumisel aga negatiivne. Suurim elektronafiinsus on aatomitel, mille p-allkihis on minimaalne arv täitmata olekuid (s.o üks) -- halogeenidel. Elektroni haaramisega saavutab halogeen samasuguse elektronkatte struktuuri, nagu on tema naaberelemendil inertgaasil. Inertgaasil enesel on elektronafiinsus negatiivne ja ta ei haara elektrone . Aatomi võimet ühendi moodustumisel haarata elektroni nimetatakse elektronegatiivsuseks(x) 1 x (Wi We )
Kloor kui lihtaine on rohekaskollane, terava ja lämmatava lõhnaga, kergesti veelduv gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Oma värvuse tõttu klooriks nimetatud gaasi mürgisus on seotud tema suure keemilise aktiivsusega, reageerides peaaegu kõigi metallidega ja suurema osa mittemetallidega. Sellisel suurel keemilisel aktiivsusel on peamiselt kolm põhjust: kloriidide suur sidemeenergia, suur elektronafiinsus, Cl aatomite moodustumise kergus Cl2 molekulidest. Kloori vastastikusel reageerimisel teiste elementidega eraldub suur hulk soojust ja valgust. Kloor lahustub vähepolaarsetes vedelikes paremini kui vees. Vees hakkab kloor osaliselt reageerima, moodustades hüdraate. Kloori kasutusvaldkonnad Kloori toodetakse nii lihtainena kui ka ühenditena peaaegu kõige rohkem maailmas ja sellel on mitmeid kasutusvaldkondi. Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori
(selle katiooniks muutmiseks). määrab metallilised omadused: mida väiksem ionisatsioonienergia, seda metallilisem element. ionisatsioonienergia on alati endotermiline ΔH > 0 iga järgmise elektroni loovutamine on raskem kui eelmine. kergem on elektroni loovutada sellisel elemendil, millel on orbitaalil osad paardunud osad paardumata elektronid (kuna energeetiliselt on soodsam, kui kõik „kastid“ on ühe, kõik kahe või kõik 0 elektroniga) elektronafiinsus Ae – energia, mis eraldub või neeldub isoleeritud aatomile ühe elektroni sidumisel (selle aniooniks muutmisel). iseloomustab mittemetallilisi omadusi: mida suurem on elektronafiinsus, seda mittemetallilisem element. Elektron saab minna üle ühelt elemendilt teisele ainult siis, kui vahe elektronafiinsuse EA 2 ja ionisatsioonienergai I1 vahel on suurem kui vahe EA1 ja I2 vahel. EA2-I1>EA1-I2 või EA2+I2>EA1+I1 halogeenidel ΔH < 0 leelismetallidel ΔH > 0
molekulides, mis puutuvad kokku) Ioonraadius – elemendi ioonraadius on tema osa naaberioonide vahelisest kaugusest ioonilises tahkises Anioonid on suuremad, kui vastavad aatomid; katioonid on väiksemad kui vastavad aatomid; isoelektroonsed ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng Ionisatsioonienergia – gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks vajaminev energia; suurematel aatomitel on üldiselt väiksem ionisatsioonienergia ja vastupidi Elektronafiinsus – energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga 1)kõrge elektronafiinsusega aatomid liidavad kergest elektrone 2)negatiivse elektronafiinsusega aatomile elektroni lisamiseks tuleb täiendavalt energiat kulutada 3)elektronafiinsused on kõrgemad tabeli paremal poolel, kuid trendid on vähem väljendunud kui ionisatsioonienergiat korral Keemiline side 1)Iooniline 2)Kovalentne 3)Metalliline Sideme aluseks on valentselektronide ümberpaigutumine
molekulides, mis puutuvad kokku) Ioonraadius elemendi ioonraadius on tema osa naaberioonide vahelisest kaugusest ioonilises tahkises Anioonid on suuremad, kui vastavad aatomid; katioonid on väiksemad kui vastavad aatomid; isoelektroonsed ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng Ionisatsioonienergia gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks vajaminev energia; suurematel aatomitel on üldiselt väiksem ionisatsioonienergia ja vastupidi Elektronafiinsus energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga 1)kõrge elektronafiinsusega aatomid liidavad kergest elektrone 2)negatiivse elektronafiinsusega aatomile elektroni lisamiseks tuleb täiendavalt energiat kulutada 3)elektronafiinsused on kõrgemad tabeli paremal poolel, kuid trendid on vähem väljendunud kui ionisatsioonienergiat korral Keemiline side 1)Iooniline 2)Kovalentne 3)Metalliline Sideme aluseks on valentselektronide ümberpaigutumine
8,17x1019 J/aatomi kohta (xNA= 6,02x1023) 49,185x104 J/mool = 491,85 kJ/mool (1 eV = 1,602x1019 J ..... = 96,3 kJ/mool = ~100 kJ/mool) Naatriumi aatomist (RNa = 1,86 ), mille tuumas on 11 prootonit, 12 neutronit ja tuuma umber 11 elektoni tekib positiivne naatriumi katioon (RNa+ = 0,95 ), mille tuumas endiselt 11 prootonit, 12 neutronit, aga tuuma ümber ainult 10 elektroni (suurus väheneb) RNa+ 0,95 < RNa 1,86 Mõisteid (III) Elektronafiinsus (EA) energia, mis eraldub, kui aatomile gaasilises olekus liitub elektron Cl + e Cl EA = 3,5 eV Kloori aatomist (RCl = 0,99 ), mille tuumas 17 prootonit, 18 neutronit ja tuuma ümber 17 elektroni, tekib negatiivne kloori anioon (RCl = 1,81 ), mille tuumas endiselt 17 prootonit , 18 neutronit , aga tuuma umber juba 18 elektroni (suurus kasvab) RCl1,81 > RCl 0,99 Elektronegatiivsus (EN) aatomi võime siduda elektroni, suhteline
· aatomi ja iooni raadius metalliline raadius pool aatomituumade vahelisest kaugusest metalli kristallivõres; kovalentne raadius pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis; iooniraadius määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu; orbitaalraadius teoreetiliselt arvutatud aatomi- või iooniraadius; · ionisatsioonienergia (I ), KJ/mol või eV energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks: · elektronafiinsus (EA või Ae), KJ/mol või eV energia, mis eraldub või neeldub, kui isoleeritud aatom seob ühe elektroni. 4. Aatomi tuum · keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik: A=Z+N , A massiarv, Z tuumalaeng (prootonite arv), N neutronite arv; · isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev neutronite arv ja massiarv . 5. Tuumareaktsioonid Radioaktiivse kiirguse liigid: · -kiirgus He aatomi tuumade voog;
• aatomi ja iooni raadius metalliline raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest metalli kristallivõres; kovalentne raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis; iooniraadius – määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu; orbitaalraadius – teoreetiliselt arvutatud aatomi- või iooniraadius; • ionisatsioonienergia (I ), KJ/mol või eV – energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks: • elektronafiinsus (EA või Ae), KJ/mol või eV – energia, mis eraldub või neeldub, kui isoleeritud aatom seob ühe elektroni. 4. Aatomi tuum • keemiline element – ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik: A=Z+N , A – massiarv, Z – tuumalaeng (prootonite arv), N – neutronite arv; • isotoobid – sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev neutronite arv ja massiarv . 5. Tuumareaktsioonid Radioaktiivse kiirguse liigid: • α -kiirgus – He aatomi tuumade voog;
Moodustub juhul, kui kahel aatomil on ühine elektronpaar Homonukleaarne kahe sama elemendi aatomi vahel Heteronukleaarne erinevate elementide aatomite vahel Kovalentne side võib olla rohkem või vähem polaarne Polaarsuse ulatus sõltub aatomite elektronegatiivsuste erinevusest Elektronegatiivsus Iseloomustab aatomi võimet keemilises sidemes ühist elektronpaari enda poole tõmmata Pole täpselt mõõdetav On seda suurem mida suurem on aatomi: ·Ionisatsioonienergia ·Elektronafiinsus Paulingi elektronegatiivsuste skaala, väärtused 0 kuni 4 K 0,8 Na 0,9 Ca 1,0 Mg 1,2 Al 1,5 H 2,1 P 2,1 S 2,5 C 2,5 N 3,0 Cl 3,0 O 3,5 F 4,0 Polaarse kovalentse sideme piirjuhtudeks on homonukleaarne side (NN ) ja iooniline side (KCl = K+ + Cl-) Biokeemias olulisemate elementide valentsid ja stabiilsemad ioonid Vesinik H (1s1) ühevalentne katioon H+ ehk prooton Süsinik C (1s22s22p2) neljavalentne
B Fotosüntees Kirjutage elektronide liikumise rada alates e- doonorist kui lahuses on ühendid redokspotentsiaalidega +0.82, -0.05 ja -1,3 V -1,3-0,05+0,82 Redokspotentsiaal = elektronafiinsus Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis Plastotsüaniin (asub luumenis et elektronid liiguks plastokinoonilt ikka Cytb6f-le,mitte plastotsüaniinile) Taimed kasutavad fotosünteesis millist valgust? Fotosünteetiliselt aktiivne valgus 400 700 nm. Loetlege viis sinist valgust absorbeerivat pigmentide rühma taimedes Klorofüll a Klorofüll b Karotinoidid Fütokroomid Krüptokroomid
kaugusest ioonilises tahkises. Anioonid on suuremad kui vastavad aatomid, katioonid väiksemad. Isoelektroonsed (sama elektronkonfiguratsiooniga) ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng. (õpiku 1.11 näide) Ionisatsioonienergia – gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks vajaminev energia. Suurematel aatomitel üldiselt väiksem ionisatsioonienergia ja vastupidi, on ka erandeid. (tähistatakse l1) Elemendi elektronafiinsus – energia, mis vabaneb, kui electron liitub gaasifaasis oleva aatomiga. (tähistatakse Ea). kõrge elektronafiinsusega aatomid liidavad kergesti elektrone. Elektronafiinsused on kõrgemad tabeli paremal poolel, kuid trended on vähem väljendunud kui ionisatsioonienergiate korral. 2. PEATÜKK KEEMILINE SIDE Sideme tüübid: iooniline, kovalentne, metalliline. Valdava enamuse keemiliste sidemete aluseks on valentselektronide ümberpaigutumine. Stabiilseid konfiguratsioone võib saavutada:
elektrone rohkem ja alandab oleku energiat samuti elektronid tõukuvad omavahel ja tõstavad oleku energiat. Rohkem elektrone. 7. Kirjutage välja elemendi põhioleku elektronstruktuur ja elektronvalem. Millised on elektroni kvantarvude suurimad väärtused aatomi põhiolekus? Elektronvalem (1s2,2s2;2p6,3s2,3p6,4s2,3d10jne), elektronstruktuur (kastid). 8. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus ja elektronegatiivsus perioodilisustabelis. Aatomiraadius väheneb perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. Ionisatsioonienergia esimesed ionisatsioonienergiad I1 kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülevalt alla. Energia, mida tuleb kulutada elektroni väljalöömiseks neut. aatomist. Elektronafiinsus suurimad tabeli paremas ülanurgas (flour, hapnik).
eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale väheneb raadius, sest siis suureneb elektronegatiivsus,
Iga järgmise elektroni eraldamiseks aatomist kulub rohkem energiat. Kõige väiksem 1. rühma s- elementidel, kõige suurem väärisgaaasidel. Väärtus oleneb elektronstruktuurist, tuuma laengust, aatomi raadiusest. Mida suurem on aatomi raadius, seda väiksem on I väärtus. I - elemendi metalliliste omaduste mõõt, mida väiksem seda metallilisem. Elemendi jrk nr kasvades rühma piires I väheneb. 1. Elektronafiinsus Eea Elektronafiinsus on energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga. Mida suurem, seda rohkem energiat vabaneb Negatiivne Eea näitab, et elektroni lisamiseks aatomile tuleb kulutada energiat Eea sõltub elektronkonfiguratsioonist, muutub perioodiliselt. Kõige suurem on 7. rühma p-elementidel, kõige väiksem aatomitel s2 konfiguratsiooniga. Energia eraldumine kaasneb esimese elektroni liitumisega halogeenidel, O, S, C 1. Elektronegatiivsus
perioodis vähenevad vasakult paremale, diagonaalne sarnasus; Katioonide raadiused väiksemad kui vastaval aatomil ja anioonidel raadiused suuremad, kui vastaval aatomil. 45. Aatomi või iooni ionisatsioonienergia energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist. Ionisatsioonienergiad vähenevad koos aatomi (iooni) raadiuse kasvuga. Kasvab perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronafiinsus energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega elektroni. Kasvab perioods vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronegatiivsus näitab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone polaarses kovalentses sidemes. Sõltub ionisatsioonienergiast ja elektronafiinsusest. Mittemetallilisus kasvab diagonaalselt alt üles. Metallid paiknevad perioodide alguses, välimisel elektronkihil enamasti 1-3 elektroni
perioodis vähenevad vasakult paremale, diagonaalne sarnasus; Katioonide raadiused väiksemad kui vastaval aatomil ja anioonidel raadiused suuremad, kui vastaval aatomil. 45. Aatomi või iooni ionisatsioonienergia – energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist. Ionisatsioonienergiad vähenevad koos aatomi (iooni) raadiuse kasvuga. Kasvab perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronafiinsus – energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega elektroni. Kasvab perioods vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronegatiivsus – näitab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone polaarses kovalentses sidemes. Sõltub ionisatsioonienergiast ja elektronafiinsusest. Mittemetallilisus kasvab diagonaalselt alt üles. Metallid – paiknevad perioodide alguses, välimisel elektronkihil enamasti 1-3 elektroni
Reageerib hapetega → PoII (roosa) → PoIV (kollane).Vesinikuga → lenduv hüdriid H2Po (divesinikpoloniid); Metallidega → poloniidid, saadakse kuumutamisel; hapnikuga → PoO2 tahke aine, 2 kristallvormi (kollane ja punane); Biotoime: energiaallikas “aatomipatareides”, kosmoseaparaatides, teisaldatavates seadmetes. Po ja tema ühendid on väga mürgised 17.rühm: halogeenid F, Cl, Br, I, At ns2np5, o-a 0, -I.(püsivaim) kuni VII. Halogeenidele on iseloomulik eriti suur elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Halogeenid – kõige aktiivsemad mittemetallid – väga reaktsioonivõimelised. Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallilisus väheneb reas F – At. OM: Lihtainetena on kõik halogeenid mürgised. Toatemp on halogeenid lihtainetena: F2 ja Cl2 – rohekat värvi gaasid, Br2 – punakaspruun raske vedelik, I2 – tahke must metalliläikeline aine. At2 – tahke aine. Fluor (F) -vabal kujul H. Moissan 1886 (Nobeli pr. 1906); avastajaks nim vahel ka
mõõtmetega aatomid eelistatult metallilised. See on kooskõlas tähelepanekuga, et mittemetallid on koondunud perioodilisuse süsteemi paremasse ülanurka, kus on väikseimad aatomiraadiused. Ionisatsioonienergia kasvab perioodis vasakult paremale. Aatomi raadiuse vähenedes ionisatsioonienergia üldjuhul kasvab, kuid esineb ka erandeid. Kõige kõrgemad ionisatsioonienergiad on väärisgaaside aatomitel: neid on väga raske viia keemiliste ühendite koosseisu. Elektronafiinsus Elektronafiinsus - energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega elektroni. F (g) + e F (g) EA = 328 kJ/mol Mõnede aatomite (2A rühm, väärisgaasid) esimesed elektronafiinsused on positiivsed (elektroni lisamiseks aatomisse tuleb kulutada energiat). Enamik teisi ja järgnevaid elektronafiinsusi on positiivsed. Üldiselt muutuvad elektronafiinsused negatiivsemaks aatomiraadiuse kahanedes, kuid sellest reeglist on palju erandeid.
1.Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. · Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. · Esimesed ionisatsioonienergiad I1 kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Elektronafiinsused Ea on suurimad tabeli paremas ülanurgas (fluor, hapnik). · Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla.
ära elektroni ühelt vesiniku aatomilt, mille tulemusena prooton dissotsieerub. POAARSUS. ELEKTRONEGATIIVSUS. Polaarsus on laengute ebavõrdsest jaotumisest tingitud olek Polaarne kovalentne side - sideme elektronpaar on ebavõrdselt jaotunud, üks aatom kannab positiivset (d+), teine negatiivset osalaengut (d-), st esineb sideme dipool. Millest polaarsus tuleneb? Polaarsus tuleneb seostunud aatomite erinevast elektronegatiivsusest. Elektronegatiivsus (elektronafiinsus) on aatomi võime tõmmata sideme elektrone enda poole; suhteline suurus. Elektronegatiivsus sõltub · tuuma efektiivsest laengust · orbitaalide hübridisatsioonist · asendajate mõjust Millal polaarne molekul omab püsivat elektrilist dipooli, s.o. + ja - osalaenguga tsentreid? kui molekulis esinevad sideme dipoolid (polaarsed sidemed) kui aatomite paigutus tingib erineva osalaenguga tsentrite kujunemise.
Kloor üks kõige aktiivse m aid ke e milisi ele m e nt e ; Rea g e e ri b vahetult kõigi m etallideg a ja ena miku mittem etallide g a . Cl 2 ga ei reag e e ri (ei ots e s e lt eg a kauds elt) 3 kerg e m at väärisga a si (He, Ne, Ar) ; Lihtainete reag e e ri mis el Cl 2 ga kloriidid Cl ;Kloori kõrg e ke e milis e aktiivsus e põhjustab : Cl aato mite moo d u stu mis e kergu s Cl 2 molekulide st , kõrg e elektronafiinsus (suur e m kui fluoril) , kloriidide kõrg e side m e e n e r gi a . Kloor (lihtainena ) tõrjub bromiidide st välja vaba broo mi ja jodiidide st vaba joodi :Cl 2 + 2Br 2Cl + Br 2 . levinuim HCl (vesinikkloriidhap e, vana nimetus soolhap e ) . Kloori lahustumis el vee s. Ta reag e e rib osalis elt (ca 30% ulatus e s ) vee g a . Kloorhap e ja kloraadid : Kloraadid tekivad kõrgemal tºl Cl2 toimel, kuumale leelise lahusele.
3.25.1. Üldiseloomustus Elemendid (17. rühm): F Cl Br I At Väliselektronkiht kõikidel ns2np5 F 1s22s22p5 – 2. energiatasemel puuduvad d-orbitaalid (ei ole ergastatud valentsolekuid) oksüdatsiooniastmed 0, -I Alates Cl-st võimalikud üleminekud vabadele d-orbitaalidele (paardumata elektronide arv suureneb) Oksüdatsiooniastmed 0, -I (püsivaim) kuni VII Halogeenidele on iseloomulik eriti suur elektronafiinsus (aatomite võime siduda elektroni) ja kõrge elektronegatiivsus. Kui elektron liitub Hal-aatomiga → Hal- (halogeniid-ioon), millel on vastava (per-süsteemis kõrvalasetseva) väärisgaasi elektronstruktuur (seetõttu on halogeniidid väga stabiilsed) Halogeenid – kõige aktiivsemad mittemetallid – väga reaktsioonivõimelised Kõige aktiivsem mittemetall on fluor (nii rühmas kui üldse) Mittemetallilisus väheneb reas F – At (astaat on poolmetall)
annaabi.ee 
