Kvartskell Kvartskellasid on ehitatud 1930.aastast, laiemalt tulid kasutusele 1970.aastatel Elektritoitega kell Mõõdab aega kvartsresonaatori stabiilse võnkesageduse alusel Kvartskellade võnkesagedus on 32 768 Hz Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kvartskelladeks nimetatakse peamiselt osutitega elektromehaanilisi (käe)kellasid Kvartskella käiguviga on harilikult väiksem kui üks sekund ööpäevas Osutitega kvartskellades kasutatakse peamiselt samm-mootorit Samm-mootori ankur annab pöörlemise edasi hammasrataste süsteemi kaudu osutitele. Magnetsüdamiku silindrilises avas paikneb ankur Mootori pöörlemisvõime seisukohast on määrava tähtsusega staatoris olevad nuudid (õnarad) TÄNAN KUULAMAST!
3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed.
3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed.
esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vōi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on kōrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mōōdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mōōtmed.
2. Töö teoreetilised alused Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlglased kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D= abil, kus D- katsekeha materjali tihedus m- katsekeha mass V- katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumala vahe. 3. Töökäik 1. Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul 2
3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada ,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. 3
3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vōi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on kōrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. Keha nimetus Keha mass (g)
3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. 3
3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vōi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on kōrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil,kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala V=Sp*h d1 - keha välimine diameeter ds - keha sisemine diameeter h – keha kõrgus Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2
Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Nüüdisajal kasutatakse juba palju elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse same arvutada valemi D=m/v abil. Kus D Katsekeha materjali tihedus. m Katsekeha mass. v Katsekeha ruumala. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Katseandmed Nr Katsekeha d1, mm d2, mm h, mm V, mm3 m, g D, kg/m3
3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed.
lahtikirjutamisega. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide voi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi voi elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Korrapärase kujuga kehade ruumalad: Silinder , kus r on põhjaraadius ja h
3 Tutvumine tehniliste kaaludega Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. m Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = , V kus D katsekeha materjali tihedus (kg/m³) m katsekeha mass (kg) V katsekeha ruumala (m³) Torukujulise katsekeha ruumala arvutasime kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe.
Selle õõnsuses puudub elektriväli, sõltumata laengute olemasolust silindri välispinnal või välises ruumis (nähtuse avastas 1836). Faraday silinder kaitseb sellesse asetatud aparatuuri väliste elektriväljade mõju eest (elektrostaatiline varje). Faraday silinder toimib hästi ka juhul, kui see on valmistatud tihedast elektrit juhtivast võrgust. Faradmeeter – mahutuvusmõõtur, elektrimõõteriist mahutuvuse mõõtmiseks. Eristatakse elektromehaanilisi ja elektronfaradeid. Esimese mõõtemehhanism on elektrodünaamiline või elektromagnetiline logomeeter, harvem alaldiga magnetoelektriline süsteem. Faraditega mõõdetakse kondensaatorite, kaablite jms. mahutuvust; mõõteviga on ∓ (0,2-4)%, mõõtepiirkond 10 nF-100 µF. KOKKUVÕTE Faraday oli see, kes tõi füüsikasse magneti ja elektri jõujoonte tähtsa idee. Mitte rõhutades magneteid endid, vaid pigem nendevahelit välja, aitas ta ette valmistada teed paljudele
mida nimetati Uniprinteriks. Seade töötas sarnaselt edasiarenenud trükimasinale, kuid oli ühendatud lindiajamiga. 1954. aastal saavutati tulemus 600 tähemärki minutis. Sarnanedes teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta suur ning kohmakas. Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist ning kaalus 29 000 naela. Hilisemad arvutiprinterid aastatest 1950. ja 1960. kuju tasid endast äärmiselt keerukaid elektromehaanilisi seadmeid. Peaaegu eranditult kasutasid need kõik andmekandjana pidevakujulist rullpaberit. 80-ndate a. alguses ilmunud esimeste IBM personaalarvutite külge võis ühendada standardse IBM kirjutusmasina 6747. Ühendamiseks kasutati spetsiaalset liideskaarti. Nagu mainitud, sarnanesid sellelaadsed printerid elektrilistele kirjutusmasinatele ning graafika väljastamist ei võimaldanud. Printerite võrdlus
3. Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D= abil, kus · D - katsekeha materjali tihedus; · m - katsekeha mass; · V - katsekeha ruumala; Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumala vahe. 4. Töökäik. a) Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul;
1.3 Töö teoreetilised alused Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid, mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Veaarvutus: m dD dm dV D= lnD=lnm-lnV = - V D m V D=D ( mm + VV )
2.Teisaldamismeetodid, mille puhul kasutatakse väikeseid patsientide teisaldamise abivahendeid. Kõnealuste meetodite puhul kasutatakse eriabivahendeid, nagu vähese 4 hõõrdumisega libistamislina, ergonoomiline vöö, pööramisplaat, voodi päitsisse kinnitatav trapets jms . 3.Teisaldamismeetodid, mille puhul kasutatakse suurejõulisi patsientide teisaldamise abivahendeid.Kõnealuste meetodite puhul kasutatakse elektromehaanilisi tõsteseadmeid . Hooldusvajadus on isiku abi-, toetuse- ja järelevalvevajadus, mille teeb sotsiaaltöötaja hoolduse seadmiseks kindlaks hindamisintervjuu ja füüsilise ning vaimsete võimekuse testidega (edaspidi hindamismetoodika) hooldatava elukohas. Hooldusõed on tervishoiu ja hoolekande esmatasandi töötajad, kes abistavad inimesi tervisekahjustuste, funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral. Nad hoolitsevad haigete
lindiajamiga. 1954. aastal saavutati tulemus 600 tähemärki minutis (maksimaalselt 130 tähemärki reas). Sarnanedes teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta suur ning kohmakas. Täielik süsteem koosnes 5200st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk 13154,4 kilogrammi (1 nael = 453,6 grammi), ja tarbis 125 kW elektrienergiat. Hilisemad arvutiprinterid aastatest 1950. ja 1960. kujutasid kõik endast äärmiselt keerukaid elektromehaanilisi seadmeid. Peaaegu eranditult kasutasid need kõik andmekandjana pidevakujulist rullpaberit. 80ndate aastate alguses ilmunud esimeste IBM personaalarvutite (PCde) külge võis ühendada standartse IBM kirjutusmasina 6747. Ühendamiseks kasutati spetsiaalset liideskaarti. Nagu mainitud, sarnanesid sellelaadsed printerid elektrilisele kirjutusmasinale ning graafika väljastamist ei võimaldanud. 2
Uute mõõteriistade täpsusklassidena ei soovitata kasutada tähist 1,6 ja 3. Mõõteriista skaalale kantud täpsusklass kantakse arvuna või ringiga ümbritsetud arvuna. Mõõteriistade klassifikatsioon Mõõteriistu võib klassifitseerida mitme suuruse järgi. Tööpõhimõte järgi jagunevad mõõteriistad: 1. Elektromehaanilised (seiermõõteriistad); 2. Elektroonsed (seiermõõteriistad); 3. Digitaalsed (numbrilised mõõteriistad); Elektromehaanilisi mõõteriistu on erineva ehitusega, nende töö põhineb enamjaolt elektrivälja ja magnet- või elektrivälja vastastikusel mõjul. Need mõõteriistad jagunevad omakorda: 1. magnetelektrilisteks; 2. elektromagnetilisteks; 3. elektrodünaamilisteks ja ferrodünaamilisteks; 4. induktsioonilisteks; 5. elektrostaatilisteks. Elektromehaanilise mõõteriista peamiseks osaks on mõõtemehhanism, mille võlliga on ühendatud seier. Mõõteriista näidu moodustab seieri asend skaalal
7. head dünaamilised omadused; Δo – tundlikkuse lävi (minimaalne suurus, millele andur reageerib; Xmax – suur skaala ulatus; D = Xmax/Δo – suur dünaamiline diapasoon. (nt.10/01 = 100); 8. suur ülekoormatavus; 9. suunatoime puudumine; (joonis 0.2.4.) 2/27 jklng3.sxw 3.2.Erinevate andurite tööpõhimõte ja kasutusala. Elektrilised andurid. Automaatsüsteemides kasutatakse elektrilisi ja elektromehaanilisi andureid kõige rohkem, kuna elektrienergiat on võimalik kergesti ja lihtsalt ja ilma moonutusteta üle kanda pika vahemaa taha, on kergesti transformeeritav, võimendatav ja küllalt kõrge kasuteguriga, on võimalik muundada teisteks energialiikideks. Automaatsüsteemides suurem osa reguleeritavaid parameetreid on oma füüsikaliselt olemuselt mitteelektrilised suurused (temperatuur, rõhk, nivoo, aine koostis, sisaldus ja kontsentratsioon, jne.)
faasi pingete kombinatsiooniga. Toodud lihtsustatud vaheldi skeem ei teki induktiivse koormuse korral probleeme, sest lüliti juhib voolu mõlemas suunas ja kui ümberlüliti läheb asendist 1 asendisse 2, siis peab vool läbi induktiivsuse teatud aja vältel jätkuma, ning see vool komuteeritakse lülitiga sel puhul alumisse sektsiooni. Kaasajal elektromehaanilisi lüliteid ei kasutata ja kui me asendame ümberlüliti kahe poolülitiga, siis need juhivad voolu ainult ühes suunas, ning skeemi töötamiseks lülitus muutub keerulisemaks. Vaadeldava lülituse puuduseks on asjaolu et ta vajab kahte toiteallikat, kusjurues väljundpinge amplituud on määratud ühe toiteallika pingega. Kui muuta lülitus keerulisemaks on võimalik läbi ajada ühe
VSV ülesanded: 1) peab andma superVV-s põhilise pingevõimenduse (kU = 10...30000x). Sellise võimenduse võib saavutada 2...4 võimedusastmega. 2) tagada nõutav selektiivsus naaberkanali suhtes. Kuna VS on püsiv, siis on suhteliselt lihtne suurendada võnkeringide arvu VS-filtrites vajaliku selektiivsuse saavutamiseks. Kõrgemate nõuete puhul kasutatakse: 1) piesofiltreid 2) elektromehaanilisi filtreid 3) kvartsfiltreid Nende fitrite ristkülikulisuse tegur on tunduvalt parem võrreldes LC- võnkeringidest koosnevatest filtritest. FM-VV VSV peab tõhusalt nõrgendama parasiitset AM-i. Koondselektiivsusega filtri poolid paigutatakse tavaliselt ferriidist ummissüdamikusse ja keritakse litsentraadist, mis koosneb üksikutest üksteisest isoleeritud väga
kiirguriteks ja – vastuvõtjateks. Igaühes neist elektrienergia muundamine helienergiaks ja vastupidi toimub muunduri võnkesüsteemi mehaanilise energia kaudu. Muunduri võnkesüsteem hakkab tööle välise teguri mõjul, milleks on erilise generaatori poolt tekitatav elektriimpulss. muundurites –vastuvõtjates mehaaniline jõud, mis paneb tööle võnkesüsteemi, tekib helilaine mõjul. Hüdrolokaatorites ja kajaloodides kasutatakse kaht tüüpi elektromehaanilisi muundureid: piesoelektrilisi ja magnetostriktsioonilisi. Mõlemad on pööratavad s.t. võivad töötada nii kiirgurite kui vastuvõtjatena. Piesoelektrilised vibraatorid. Nende töö põhineb piesoelektrilise efekti kasutamisele, mis on omane mõningatele kristallidele nagu räni, ammooniumi dihüdrofosfaat, baariumi titanaadile – piesoelektrikutele. Piesoelektrilise efekti olemus seisneb järgmises: elektrivälja paigutatud
paigaldusel. Ta koosneb kerest 1 ning selle külge kinnitatud toruvardast 8 koos käepideme 10 ja lülitiga 9. Kummiamortisaator kere ja varda vahel töötab vibroisolaatorina. Painduv käepide 6 on mõeldud vibraatori kandmiseks. Keres asub suure pöörlemissagedusega kolmefaasiline asünkroonmootor 5. Elektrimootori konsoolne lühisrootor 4 kinnitub tasakaalustamata võllile 3, mis pöörleb kahel laagril. Ekstsentrik 2 on paigaldatud võllile kahe laagri vahele. Elektromehaanilisi rippvibraatoreid toodetakse vaid planetaarsetena elektrimootoritega pingele 220/380 V ja sagedusele 50 Hz. Nendega tihendatakse hõredalt sarrustatud või sarrustamata betoonplokke. Toodetakse 140 ja 180 mm otsakuga rippuvaid sisevibraatoreid häirjõuga 2000 ja 3500 kg. Rippvibraatorid võivad töötada üksikult või pakis ning neid liigutatakse 0,5...3 t tõstevõimega kraanade abil. Paindvõlliga sisevibraatorid
54. Küllastusega mittelineaarne karakteristik ja sellele vastav modelleerimise algoritm 2.6.3. Mikroprotsessorid releekaitses Energia- ja tööstussüsteemides pööratakse suurt tähelepanu süsteemide kaitsele avariide eest. Avariide ennetamiseks kasutatakse kaitsesüsteemi, mida energiasüsteemide korral nimetatakse traditsiooniliselt releekaitseks. Nimetus releekaitse on tulnud sellest, et pikka aega kasutati süsteemi kaitseks mitmesuguseid elektromehaanilisi kaitsereleesid. Hiljem, kui kaitsesüsteemid moderniseerusid, asendati elektromehaanilised releed pooljuhtreleedega. Viimastel aastatel on hakatud üle minema mikroprotsessoritel põhinevatele programmeeritavatele kaitsesüsteemidele. Elektrimootorite kaitse seisneb ohtlike rež iimide väljaselgitamises, ohust õigeaegses signaliseerimises, mootori väljalülitamises või töörež iimi muutmises. Peamiselt ohustab
4.4. Mootorite juhtimine Elektriajamite tunnusjooned. Elektriajami talitluse tõhusus sõltub mootori ja töömasina tunnusjoonte sobitusest. Selleks kasutatakse kahte tüüpi tunnusjooni, st staatilisi ja dünaamilisi tunnusjooni (siirdetunnusjooni) Juhtimissüsteem peab tagama mootori parimad tehnilised näitajad nii staatilises kui siirdetalitlustes. Staatilist talitlust (püsitalitlust) iseloomustatakse koormuskarakteristikutega, mis kujutavad endast mehaanilisi karakteristikuid, elektromehaanilisi karakteristikuid, väljundvõimsuse kõveraid ja kasuteguri kõveraid. Süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustamiseks kasutatakse ülekandefunktsioone.Mootori mehaaniline karakteristik iseloomustab selle kiiruse ja momendi vahelist sõltuvust konstantse toitepinge korral. Lineaarsete karakteristikute puhul langeb kiirus momendi kasvamisel lineaarselt. Suuremal kiirusel arendab mootor väiksemat momenti. Nagu on näidatud joonisel 4.8 a, võib lineaarse koormuskarakteristiku määrata kahe
annaabi.ee 
