TALLINNA TEENINDUSKOOL ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ELEKTRIPÕLETUS..........................................................................................................4 2. ELEKTRITRAUMA..........................................................................................................5 2.1. Elektritraumade põhjustajad.............................................................
· Kiirguspõletus on põhjustatud päikese, solaariumi või kvartslampide pideval tarbimisel Esmaabi kiirguspõletuse puhul · Esmaabi ei ole vaja anda, kui viibid päikese, solaariumi ja kvartslampide juures mõõdukalt · Kui aga peaks juhtuma, et on vaja esmaabi, siis tuleb kasutada jahutavaid kreeme või vedelike ning olukorra halvenedes kutsuda kiirabi Elektriline põletus · Elektriline põletus tekib elektrivoolu läbimisel organismist · Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk Esmaabi elektrilise põletuse puhul · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil · Väldi enda sattumist vooluahelasse! · Eemalda kannatanu ohuallikast ja pane lamama · Jälgi kannatanu seisundit, olukorra halvenemisel kutsu kiirabi Tänan tähelepanu eest!
· 1. tavalise pistikuga elektriseadmed - 0klass On vaid põhiisolatsioon täisringikujuline pistikupea · elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga I klass · On kaitsemaandatud, pistikupesal metallist külgkontaktid · kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega - II klass põhiisolatsioonile lisandub täiendav isolatsioon. · kaitseväikepingel pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik - töötavad (kuni 50 V ) elektriseadmed III klass Elektritraumade põhjused · elektriohutusnõuetest mittekinnipidamine lohakus, madal ohuteadlikkus, liigne julgus · mittekorras elektriseade või -tööriist lisaks esimeses punktis nimetatutele kontrolli puudumine · kaitsevööndi nõuete mittetäitmine eelkõige omavolilised tööd valdaja loata · muu metallivargused, omavolilised tööd alajaamades või õhuliinidel Tööõnnetused · Aastas keskmiselt tööõnnetusi mis on seotud
ohutusklassi, tagavad nad meile rikke korral ohutuse. Kolmanda ohutusklassi elektriseadmed ehk kaitseväikepingel töötavad elektriseadmed on kõige ohutumad. Ohutusklassid on enamasti märgitud seadmetele tähistega. Tihtipeale on inimesed hooletud ja satuvad õnnetustesse, kus neil tuleb tegemist teha elektripõletustega. Seetõttu oleks vaja inimesi teavitada rohkem kõiksugustest ohtudest ja kuidas siis käituda, kui satutakse taolisse situatsiooni. Elektritraumade põhjustajaid on mitmeid ja igaüks neist tekitab erineva raskusastmega põletusi. Päris igat katkist elektrijuhet ei ole mõtet katsuda, sest kunagi ei või teada kas seal on vool sees ja kas see on ikka ohutu katsuda. Kuidas toimida ja tegutseda kiirelt kui keegi on saanud kannatada ja mida edasi teha, see kõik on vajalik teadmiseks igaühele. 3
Euroopas kasutatakse valdavalt 230 V pingel ja akutoitel töötavaid elektrilisi käsitööriistu. Elektrilised käsitööriistad on tänapäeval kasutuses nii tööstusettevõtetes kui ka koduses majapidamises. Elektriliste tööriistade jõudlus ja kvaliteet ületavad mehhaaniliselt tehtavaid tööoperatsioone mitmeid kordi. Tänapäevaste elektritööriistade konstrueerimisel järgitakse ergonoomika (käsitsemismugavuse), tööohutuse (mehhaaniliste ja elektritraumade ohu vältimise), inimsõbraliku töökeskkonna (tolmu- ja müravaba töökeskkonna) nõudeid. Kaasaegsed elektritööriistad on pidevas arengus. Järjest enam kasutatakse juhtmeteta ehk akutööriistu, võetakse kasutusele uusi materjale, tehnoloogiaid ja lisatarvikuid. Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikud (puurid, sae-, höövli-, freesiterad jne) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest (high carbon steel HCS). Suure süsinikusisaldusega teras on
45.Milleks on vaja elektriseadet maandada? lk 258 Maandada on vaja inimeste ja loomade kaitsmiseks elektrilöögi eest. 46.milles seisneb elektrivoolu kahjustav toime organismile? lk 258 Juba 0,05 amprine vool on inimesele eluohtlik üle 0,1 ampri on surmav. Organismi läbiv vool põhjustab närvisüsteemi häireid,lihaste krampe,südame arütmiat või seiskumist,hingamis lihaste töö lakkamist ,põletushaavu . 47.Nimetage tüüpilisi voolu teekondi läbi inimkeha elektritraumade puhul.lk 259 Inimkeha peamise takistuse moodustab naha takistud. Voolu teekonnal ühest käest teise jääbki ainsaks takistuseks inimkeha takistus,kui vool kulgeb käest läbi keha ja jalgade maase siis liitub keha takistusele veel jalatsite ja põranda takistus. Seega suurendavad voolujuhtivad ja niisked jalanõud ning voolujuhtiv põrand ohtu. Suurim vool tekib siis ,kui inimene seiseab paljajalu palja maapeal . 48.mis on sammupinge ja millises olukorras võib ta esineda?lk259
kätele ning saadakse endisest tugevam elektrilöök. Sammupinge sõltub õhuliini pingest ja inimese kaugusest mahakukkunud juhtmeni. Kui tegemist on madalpinge liinidega (alla 1000 V), siis loetakse inimesele ohutuks alaks see, mis jääb kaugemale kui 5m juhtme mahalangemise kohast. Kõrgepinge puhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 20 - 30 m. Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid. Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav.
elektriliini äärmist juhet 6,1 m kõrgusel maapinnast. Selle tagajärjel sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja lülitatud. Autokraanade tööjuhendisse võeti punkt, mis keelab kraanajuhi viibimise kraana kabiinis, kui toimub kraana paigaldamine tugikäppadele või viimaste ülestõstmine transpordiasendisse. Tööstuslike elektritraumade analüüs (Ohrana truda, 1989) on näidanud, et kõikidest elektriõnnetustest 61% leiab aset kokkupuutel elektriseadme voolu juhtivate osadega, mis on normaalselt pingestatud; 11% pingestatud juhtmete kokkupuutel või valelülituse korral; 26% kokkupuutel seadme metallosadega, mis ei ole normaalselt pingestatud. Seega kaks põhilist õnnetusliiki: 1) õnnetused leiavad aset ettenähtud reziimil töötaval seadmel (enamasti ei kasutata kaitsevahendeid ja töötatakse pinget maha võtmata)
tundi ja leeliseid 12 tundi. Võimalusel ka transportimise ajal haiglasse. - Söövitust ei tohi hakata neutraliseerima. - Tuleb välja selgitada kindel kemikaal, mis nahka kahjustas. - Teavitama peab arsti. (8) 10 5. ELEKTRITRAUMA Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid. Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. (8) Inimese kega on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav
läbipaistev ava. Mootormehhanismiga avatavad uksed ja väravad peavad olema varustatud ohutusseadeldisega, et vältida inimeste vigastamist. Vajaduse korral tuleb nad varustada selgelt eristatava ja lihtsalt ligipääsetava stoppnupu või hädaseiskamisseadeldisega, mis võimaldab neid ohu korral kiiresti peatada. Sõidukite liikluseks ehitatud väravate vahetus läheduses peavad olema ka jalgväravad jalakäijatele, kui neil on ohtlik sõiduväravaid avada. 17. ELEKTRITRAUMADE ÄRAHOIDMISE PÕHIMEETMED Inimeste kaitseks elektrivoolu kahjulike mõjude eest kasutatakse elektriseadeldiste teenindamisel järgmisi organisatsioonilisi ja tehnilisi vahendeid ning võtteid: personali eriväljaõpe ja perioodiline teadmiste kontroll maandusseadmete väljaehitamine regulaarne meditsiiniline kontroll vigastatud võrguosade automaatne väljalülitamine kaitsevahendite kasutamine (isoleeritud käepidemetega tööriistad, kindad, jalatsid, matid, prillid,
o. isoleerimata voolujuhtmeid, samuti on kategooriliselt keelatud remontida ja töötada pingestatud juhtmete ja tarbijatega? 12.Mida tuleb teha enne remondi või töö alustamist elektrivõrgus? 13.Millal võib alustada remonttöid? 14.Milline voolutugevus on inimorganismile juba surmav? 15.Millist voolu nimetatakse rikkevooluks? 16.Rikkeid on erinevaid, nimeta enamlevinud: 1..... 2..... 3..... 4.... 17.Esmaabi elektrivoolust saadud põletushaavade korral. 18.Mida tehakse elektritraumade ärahoidmiseks? 19.Mida nimetatakse lühiseks? 20.Mida nimetatakse maaühenduseks? Mida nimetatakse kereühenduseks? 21.Mida nimetatakse juhiühenduseks? 22.Millist voolu suurust loetakse inimesele ohutuks? 23.Mis juhtub kui inimese keha läbib vool? Voolu toime inimesele. 24.Kui kaua saab inimese aju olla ilma verevarustuseta? 25.Kuidas töötab voolu all inimese süda? 26.Millest sõltub voolu ohtlikkus? 27.Mis on elektrilöök? Mida nimetatakse kaitseväikepingeks? 28
Eriti ohtlikkus keskkonnas kasutatakse kaitselüliteid nimirikke vooluga 10mA. Peale selle nõutakse, et see lüliti rakendus hiljemalt 30ms jooksul, mis hoiab ära ohtlikku kestvusega vooluimpulsi tekke. Kaitseklassid Kõigi madalpinge paigaldiste elektritarvitite ehitusest peab olema ettenähtud nii põhi kui ka rikkekaitse vajadusel ka lisakaitse. Põhi ja rikkekaitse viiside järgi jagatakse elektritarvitid 3kaitseklassi. Tüüpilised elektritraumade põhjused 1. elektriohutusnõuetest mitte kinni pidamine(lohakus, madalohuteadlikku, liigne julgus) 2. mitte korras elektriseade või tööriist (lohakus, madal ohuteadlikkus, liigne julgus, kontrolli puudumine) 3. kaitsevööndi nõuete mitte täitmine(eelkõige omavolilised tööd valdaja loata) 4. muu(metalli vargused, omavolilised tööd alajaamades või õhuliinidel) Elektriohutuse tagamise põhinõue elektritöödel
üksteisele ja nii läbib elektrivooluaeg mitu haavatavat faasi. Südame rütmihäired tekivad õnnetusega tihedas ajalises seoses, seega kas vahetult või mõni tund pärast seda. Haavatav faas (vulneraabelne faas, VP) – lühike ajavahemik südametsükli lõpus, kui saabuv elektriimpulss võib vallandada ventrikulaarse fibrillatsiooni Tetaaniline kontraktsioon – krambilaadne lihaste kokkutõmbumine Kesknärvisüsteem Neuroloogilised tüsistused on elektritraumade kõige sagedasemad tagajärjed. Tundlikkuse häireid ja lühikest teadvusekaotust (sageli tugevvooluõnnetuste korral) täheldatakse elektritraumade korral sageli (7–30%), kuid enamasti on need lühiajalised (1 min) ja vajavad vaid harva ravi. Seljaajukahjustused võivad tekkida vahetult või olulise ajalise viivitusega. Neuroloogiliste tüsistuste prognoos on halb. Teadvusekaotuse põhjus pole veel täielikult selge. Tegemist võib olla vereringemõjude ja šokitoime seguga
annaabi.ee 
