Tallinna Polütehnikum SA-10 Liigvoolukaitse elektripaigaldistes Referaat Õpilane: Matis Himbek Juhendaja: Hergi Kruusimaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..................................................................
enam ohtlik. Lisapotentsiaaliuhtlustus on vajalik ja voimalik kohtades, kus puutepinge tase samaaegselt puudutatavate pingealtide juhtivate osade voi nende ja korvaliste juhtivate osade vahel tuleb voimalikult vaikeseks saada. Pohjus voib olla nt. sademeohu vahendamine, keskkonnast voi kasutusviisist tulenev erandlikust puutepingest tingitud eluohtliku riski vahendamine voi rikkevoolukaitse kasutamise valtimine. Lisapotentsiaaliuhtlustust kasutatakse praktikas raviasutuste protseduuriruumide elektripaigaldistes, loomapidamishoonete elektripaigaldistes ning plahvatusohtlike ruumide elektripaigaldistes. Elektriliselt eraldatud vooluahelad Elektriline eraldus (nt eraldustrafoga) voib holmata uht seadet voi uhisesse ahelasse uhendatud mitut seadet. Elektriliselt eraldatud vooluahela pingealteid juhtivaid osi ei tohi uhendada kaitsejuhi voi muude vooluahelate pingealtide osadega. Mitme seadme uhendamine samasse vooluahelasse eeldab erimeetmete rakendamist
ahelatest füüsikalise eralduse loomise teel, mis on võimeline vastu pidama eeldatavatele pinge erinevustele lahutatava seadme või ahela ja teiste ahelate vahel. Toiming mille abil elektriohutust tagatakse paigaldise või selle osa turvalise mahutamise teel kõigist võimalikest toiteallikatest. Pingevaba, pingetu, pingestamatta- seadme või ahela seisund, millest selle pinge on 0 ehk pingeta või laenguta seisund. Pingevaba töö tööpinge ja laengu vabades elektripaigaldistes, mis toimub pärast kõiki elektriohtu vältivate meetmete rakendamist. Voolujuhtiv osa- juht või juhtiv osa, mis omab normaal talitluse võibolla pingestatud. Pingestatud osade hulka kuulub ka neutraal juht, kuid mitte pen juht. Kautsevahendid- kaitsevarje, isoleeritud või isoleerimatta tarind või vahend, mida kasutatakse elektriohtliku seadmeni või paigaldiseni küündimise vältimiseks. Kaitsekate, kaitsepiire osa, mis kaitseb igast harilikust juurdepääsu suunast tuleva otse puute
Üldist Käesoleva käidukava koostamise aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.juuni 2007 määrusega nr. 53 kehtestatud nõuded käidukorraldusele ja standard EVS-EN 50110-1. Nimetatud eeskiri sätestab elektripaigaldise ohutu käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal sooritatavate töötoimingute ohutusnõuded. Eeskiri kehtib nii elektritöödel kui ka mitte elektritöödel õhu- ja kaabelliinide läheduses. Käit on töö- jm.toiminguist koosnev tegevus elektripaigaldise talitushoiuks. Käidutoimingud hõlmavad lülitusi,juhtimist,kontrolli ja hooldamist,nii elektri- kui ka mitteelektritöid. 2. Käidu organisatsiooniline korraldus Iga elektripaigaldis peab olema antud kongreetse käidukorraldaja vastutusele
on varustatud rikkevoolukaitselülitiga. Joonis 11.10. Kaitseväikepingeline halogeenvalgusti ja mängurong, mis ühendatakse eritrafo kaudu. 11.4 Pädevustunnistuste klassid Pädevustunnistused jagunevad A-, B-, B1- ja C-klassi pädevustunnistusteks sõltuvalt elektritöödest, mille juhtimiseks tunnistus annab õiguse. A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektritöid mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldistes; B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektritöid kuni 100 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimialalispingega elektripaigaldistes; B1-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektritöid kuni 100 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 v nimialalispingega elektriseadmetes peakaitsme rakendusvooluga kuni 63 A; C-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimialalispingega elektriseadmete remonditöid.
LOENG 1 Elektriohutusseadus elektriseadmed tuleb paigaldada ja hooldada nii, et nende kasutamine ei ohusta ümbrust. SEADUS, MÄÄRUS, STANDARD, JUHEND Pädevusklassid: *A-klass elektri- ja käidutööde juhtimine; *B-klass elektri- ja käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras
Ümbrusolude nt niiskuse, temperatuuri , tulle jms erinevus tavalisest võib muuta töö ohtlikumaks. Vastavad tööpiirangud peavad olema määratletud. 3. TÖÖTAJATE VÄLJAÕPE JA KVALIFIKATSIOON Sõltuvalt töö iseloomust võivad pingealuseid töid teha ohuteadlikud või elektrialaisikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja kelle tervislik seisund on kontrollitud. Nendel töötajatel peab olema vähemalt üheaastane analoogsete pingevabade tööde kogemus elektripaigaldistes ja nad peavad olema pingealusteks töödeks spetsiaalselt välja õpetatud. Pingealuste tööde väljaõpe võib toimuda täiendõppena ametikoolis, vastava koolitusloaga koolituskeskuses või ettevõttesisese õppena. Ettevõttesisese õppe korral peab see toimuma pingealuste tööde kursuse läbinud elektrialaisiku juhtimisel, kusjuures eeldatakse, et see elektrialaisik on sooritanud vähemalt tehnilise eksami ja saanud pingealuse töö juhtimisel piisavaid kogemusi
(1) Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, kontrollimine, katsetamine, remontimine ja hooldamine. (2) Elektritööks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta: 1) töid kuni 50-voldise vahelduv- ja kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetel ja -paigaldistes; 2) töid kuni 250-voldise nimipingega elektripaigaldistes, mille käigus elektriseadmete ja -ahelate kestade kaitseaste ei vähene alla IP 20; 3) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega ühefaasiliste kaitsejuhita pistikute ja ühendusjuhtmete ning sisustusvalgustite paigaldamist, remonti ja hooldust; 4) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega elektriseadmete ja -ahelate kaitsekestade avamist või eemaldamist viimistlus-, hooldus- või muude selliste tööde tegemiseks.
(1) Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, kontrollimine, katsetamine, remontimine ja hooldamine. (2) Elektritööks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta: 1) töid kuni 50-voldise vahelduv- ja kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetel ja -paigaldistes; 2) töid kuni 250-voldise nimipingega elektripaigaldistes, mille käigus elektriseadmete ja -ahelate kestade kaitseaste ei vähene alla IP 20; 3) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega ühefaasiliste kaitsejuhita pistikute ja ühendusjuhtmete ning sisustusvalgustite paigaldamist, remonti ja hooldust; 4) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega elektriseadmete ja -ahelate kaitsekestade avamist või eemaldamist viimistlus-, hooldus- või muude selliste tööde tegemiseks.
skeemid ja dokumentatsioon. Tavakäidutoimingud Lülitustoimingud on ette nähtud elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks. Väljalülitamist enne ja sisselülitamist pärast pingevaba tööd võivad sooritada elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud vastavalt sätestatud korras. Mõõtmisi võivad sooritada elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud, elektrialaisiku juhtimisel ja järelevalvel ka tavaisikud. Elektripaigaldistes tehtavatel mõõtmistel tuleb kasutada selleks sobivaid ja ohutuid mõõteriistu, mida tuleb kontrollida enne kasutamist ja vajaduse korral ka pärast kasutamist. Pingestatud paljasosade puudutamise riski korral peavad mõõtmisi tegevad isikud kasutama kaitsevahendeid ja rakendama ettevaatusmeetmeid kaitseks elektrilöögi, lühise ja elektrikaare eest. Elektripaigaldisi tuleb korraliselt kontrollida vähemalt selleks kehtestatud ajavahemike tagant
● seintes (eterniit, asbesttsementplaadid ja - paneelid) ● lagedes (asbesttsementplaadid, pritsasbest, soojusisolatsioon) ● hoonete fassaadides: välisvooder, rõdupiirded, rennid ● aknaalustes plaatides 6 ● prügišahtides (eterniit) ● ventilatsioonikanalites (eterniit, tihendid) ● vee- ja kanalisatsioonitorudes (torud, muhvid) ● elektripaigaldistes (kaablitorud, isoleerlindid, asbestkartong) ● kütteseadmetes: katlad, torud, ahjud, pliidid (soojusisolatsiooni- ja tulekaitse materjalid) ● põrandaplaatides (vinüülasbestplaadid) ● vundamendis (hüdroisolatsioon) ● liftides (šahtid, pidurid) ● metalltarindites (pritsasbest) Hoone omanik ja kasutaja peavad teadma, kas hoones leidub asbesti. Selleks on vaja: ● tutvuda hoone projektiga ● selgitada, milliseid hooldus- ja renoveerimistöid on varem tehtud
vähimad õhkvahemikud. Need õhkvahemikud leitakse mõjuvate liigpingete alusel CENELEC'i isolatsiooni koordinatsiooni standardite EN 60071-1 ja EN 60071-2 põhjal (Eesti standardid on vastavalt EVS-EN 60071-1 ja EVS-EN 60071-2). Vähimad õhkvahemikud on toodud konspekti osas 2.2 "Alajaamade talitlustingimused". Joonistel 9.1.1 ja 9.1.2 on kujutatud vähimate õhkvahemike sõltuvusi võrgu nimipingest elektroodide erineva kuju korral ülikõrgepingelistes elektripaigaldistes. Sellesse pingete rühma kuuluvad Eestis 330 kV elektripaigaldised. Joonistel esitatud õhkvahemikud on esitatud ka järgnevas tabelis 9.1.1. Tabel 9.1.1 Vähimad õhkvahemikud EVS-HD 637 S1:2002 järgi Juht- Varras- Juht- Varras- Juht- Varras- Juht- Varras- Tarind Tarind Rööpjuht Juht Tarind Tarind Rööpjuht Juht
duses sooritatav töö nagu näit. ehitamine, kaevamine, puhastamine, värvimine vms. Mitteelektritöö ei nõua elektrialaseid teadmisi ega oskusi. Pingealune töö (live working; live work) töö, mille juures töötaja ulatub või võib ulatuda pingealusesse töötsooni kas oma kehaosa(de)ga või kasutatavate tööriistade, seadmete või vahenditega. Pingealuse töö mõistet võidakse kasutada ka laiemalt mitmesuguste pingestatud elektripaigaldistes või nende läheduses tehtavate tööde kohta. Pingelähedane töö (working in the vicinity of live parts) töö, mille juures töötaja oma kehaosa(de)ga või mistahes teiste esemetega siseneb pingelähedasse tsooni, kuid mitte pingealusesse töötsooni. 1 1.2 ELEKTRIPAIGALDISTE LIIGITUS Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis asuvad; 1) tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks
annaabi.ee 
