Korda kontrolltööks - antiikkirjandus 1 . Mõistete selgitamine: · Komöödia lõbusasisuline näidend, milles pilgatakse ühiskondlikke või inimlikke pahesid. · Tragöödia kurva ja traagilise sisuga näitemäng, kus peategelane hukkub õilsatel eesmärkidel. · Eleegia kurb nutulaul innustav laul / luuletus sõjas olijatele v sõjasangaritele . · Epigramm pealiskiri hauasambal või kingitusel, väike luuletus eleegilises distihhonis . Satiirilise iseloomuga . · Ditüramb kiidulaulud Dyionysose auks . · Eepos pikk värsivormis teos, mis räägib maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest . · Müüt rahva poolt välja mõeldud lugu, mis selgitab maailma ja inimese teket, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad . · Mütoloogia müütide kogum . · deus ex machina abi väljastpoolt
Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta). Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19
("Kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta)
Pindarost ülistati juba tema eluajal. Kui Aleksander Suur rüüstas Teebat, käskis ta Pindarose maja puutumata jätta. Ta teosed on filosoofilised, poeet otsib korda, distsipliini, õiglust ja voorust. Ta ülistas head päritolu, vaprust ja au. 7. Mis on Sünkretism – erinevate usundite, õpetuste või muude maailmavaadete segunemine Sümpoosion – koosjoomine + intellektuaalsed vestlused Epigramm – algselt värsivormis pealkiri hauakivil/mälestussambal, hiljem väike eleegilises distihhonis kirjutatud luuletus Epitaaf - hauakiri
Ilmselt retsiteeriti, mitte ei lauldud Archilochos, Hipponax, Semonides, Solon 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. Tänapäeval: (alates Rooma ajast) kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus; antiikajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus Esitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel Eleegiline distihhon: heksameeter + pentameeter. Iga eleegilises distihhonis luuletus pole eleegia, aga eleegia on alati eleegilises distihhonis. Mimnermos, Kallinos, Theognis, Simonides 31. Mis on sümposion ja kuidas on see seotud arhailise luulega? Sümposion oli Vana-Kreekas koosviibimine intellektuaalse vestluse ja veinijoomisega. Üritusel oli rohkelt rituaale (kätepesu, veini ohverdamine, jumalate ülistamine lauluga jm). Seal esitati luulet/laule. 32. Mis on paiaan ja ditüramb?
vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust. Kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986). Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid.
10. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb, andes jalgele tuld, võssa ma kaotasin ta. Surmast niiviisi pääsin. No jäägu kus see ta ja teine kilbi ma jällegi saan, kehvem ei endisest uus. ................................................................. Mulle mu kartmatus piigis on leib ja on ismari veingi; piigile toetades end ma seda veini ka joon. Archilochos, eleegilises distihhonis e I heksa, II penta 11. Iseloomustage Sappho, Alkaiose ja Anakreoni loomingut. Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid? Soololüürikud! Alkaios: Lesbose saarelt, luules sageli kodusõja-motiivid, loomingus veel poliitilised laulud, sümpoosioni- e joomispeotemaatika, veini ülistamine, hümnid jumalate auks ning lembeluule. Kasutas enda loodud stroofi ,,Alkaiose stroof". Joomalaud ja sõpradering on luuletajale tunnete ja mõtete avaldamise paik
epigramme. Tema kaunikõlaliste luuletuste mänglev laad, selgus ja lihtsus kindlustasid neile menu ning panid aluse nn anakreontilise luule viljelemisele hiljem (vana- ja uusajal 18.-19. sajandil). Anakreontilist luulet on eestindanud ka K. J. Peterson. 12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion? Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja haua- või mälestussambal või jumalusele pühendatud esemel. Hiljem hakati epigrammi mõistet kasutama iga eleegilises värsimõõdus koostatud lühikese lüürilise luuletuse kohta. Epitaaf on hauakirjaga mälestussammas või surnu mälestustahvel; kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus. Epiniikion on ülistuslaul panhelleni (Olümpia-, Püütia-, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate auks. 13. Millises värsivormis on kirjutatud järgmised read? Nimetage autor ja teos. Oo lapsed, vastsed tõusmed muistsest Kadmosest, miks küll mu astmeil siin te nõnda seisate
Tänapäeval: (alates Rooma ajast) kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus; antiikajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus Esitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel Eleegiline distihhon: heksameeter + pentameeter, nt epigramm: Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me! (Simonides, tlk J. Semper) NB! mitte iga eleegilises distihhonis luuletus pole eleegia, aga eleegia on alati eleegilises distihhonis Eleegia autorid: Solon Eleegia: Eunomia e Hea riigikord; nn Muusade el eegia Mimnermos 7. saj II pool eKr Säilinud 24 fragmenti Eleegiad ka ajaloolistel teemadel (Smyrneis), ent ennekõike tuntud armastuslaulikuna Teemad: armastus, nooruse ülistus, vanaduse pelgus Theognis ja Theognidea 6. saj eKr
Abstraktne arutlus põimub äärmiselt konkreetsete kujunditega, mütoloogiliste või geograafiliste viidetega. 71. Milline on Ovidiuse kuulsaim teos? Mida see teos sisaldab ja milles seisneb selle tähtsus hilisematele aegadele? Millised on Ovidiuse muud teosed? Tahtis koguaeg saada luuletajaks. Juba esimene teos ,,Amores" tõi talle kuulsuse, see oli kirjutatud eleeglilses värsimõõdus. Kogumik ,,Heroides" sisaldab mütoloogiliste kangelannade kirju eleegilises värsimõõdus. Kolm õpetuspoeemi: 1) ,,Medicamina faciei" (,,Naiste näorohud"); 2) ,,Ars amatoria" e ,,Ars amandi" (,,Armastuskunst"); 3) ,,Remedia amoris" (,,Armastuse ravimid") 4) Tragöödia ,,Medeia" 72. Kes olid Tibullus ja Propertius? Tibullus · Eleegik Tibullus põlvnes rooma ratsanike perekonnast ja oli kohustatud kümneaastaseks sõjaväeteenistuseks. · Tibulluselt pärineb kaks raamatut eleegiaid. Esimese raamatu eleegiad on pühendatud Messalale ja poeedi
Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta).
enkoomionid (lauldi kuulsate isikute või rühma auks, eriti türannide õukondades). Tunnustatud klassik koorilüürika alal on Pindaros, kellelt ülistusluulet telliti. Kirjutas ka oode jms. Tema kaasaegne võistleja oli Bakchylides (V saj.), keda hüüti Keose ööbikuks. Elas Sitsiilia türanni õukonnas. 33. Eleegiad ja jambid Eleegia (< kr elegos `kaebelaul'), distihhonidest koosnev flöödi saatel esitatav kaebelaul; al VII saj.-st e. Kr. igasugune eleegilises vormis luuletus. Eleegilise distihhoni skeem: // Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. (Simonidese (?) epitaaf Termopüülides langenud spartalastele) Heksameeter + pentameeter; viimane sisaldab 6 värsitõusu nagu heksameetergi, kuid 3. ja 6. värsijalg on kahanenud üheks pikaks rõhusilbiks. 3. värsijala järel asetseb tsesuur, mis jagab pentameetri kaheks pooleks, kummaski kaks ja pool daktülit.
Teda ei huvita rikkus, võim, sõjaline kuulsus. Teda huvitas au ja isiklik kättemaks. Ta oli satiirilise pilaluule klassik, oskas halvale halvaga vastata. Teda loeti kolmandaks suureks arhailiseks klassikuks Homerose ja Hesiodose kõrval Theognis- tüüpiliselt aristokraatlik. Ta oli Megara linnas. Temast on säilinud sümpoosionitelt pärit värsikogud. Kõik kogudesse koondatud värsid pole tema omad. Tema kogusse ilmselt liideti ka teiste aristokraatide eleegilises värsimõõdus loodud luule. Theognis pühendab suur oma värssidest oma eromnosele. Ta jagab inimesed kaheks: head ehk aristokraadid ja halvad ehk kõik teised. Headus tuleb hoida sellega, et halbadega ei abielluta, tõupuhtust tuleb hoida. Väljendab selgelt põlgust muu seltskonna vastu. Samas kaebab, et kõik ei lähe ideaalselt ja halvad tõstavad pead, ähvardades sotsiaalset korda. Sappho- pärit Lesbose saarelt ja naine. Ta oli aristorokraatlik lesknaine, kes koondas enda ümber
annaabi.ee 
