keiser ja alates 1809. aastast kuni 11. aprillini 1814 Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. 31. märtsil 1814 vallutati Pariis ning 11. aprillil sunniti Napoleoni lahti ütlema oma tiitlist kui keiser. Napoleon pagendati Elbale, väiksele saarele 20 kilomeetri kaugusel mandri-Itaaliast. Napoleon asus aga kohe Elbat kui väikest riiki valitsema. Ta isegi lõi väikese sõja- ja mereväe kuid oli siiski rahutu. 26. veebruaril 1815 põgenes ta Elbalt ning 20. Märtsil jõudis ta oma sõduritega tagasi Pariisi, kus ta kogus kiiresti kokku sõjaväe, mis koosnes 140 000 sõdurist ja 200 000 vabatahtlikust. Vaatamata kõigile ta pingutustele alistasid Wellingtoni hertsog ning Vürst von Wahlstatt Napoleoni 18. Juunil 1815 Waterloo lahingus, mis asub tänapäeva Belgias. Peale ebaõnnestunud katset põgeneda Ameerika Ühendriikidesse alistus Napoleon ametlikult 15. Juulil 1815. Ta viidi Saint Helena saarele ja vangistati seal
Prantslaste taganemine muutus paaniliseks põgenemiseks 450 000 suurest armeest suutsid eluga pääseda armetud riismed. · 1813 lüüasaamine Euroopa riikide koalitsioonivägedelt Rahvastelahingus (Leipzigi lähedal) · 1814 loobus Napoleon troonist ja saadeti asumisele Elba saarele. · 1815 Bourbonide restauratsioon (Louis XVIII) ja sada päeva Napoleoni tagasipöördumine Elbalt ja uus võimuletulek. · 1815 Waterloo lahing (Brüsseli lähedal) Napoleoni viimane ja lõplik lüüasaamine koalitsioonivägedelt. · Napoleon saadetakse asumisele kaugele Helena saarele, kus ta 1821 suri. Kes olid, mida tegid? Louis XVI Prantsuse kuningas, kes vangistati siis kui 20 000 relvastatud prantslast vallutasid jakobiinide õhutusel kuningalossi. Ta üle mõisteti Louis Capet kodanikunime all kohut ning hukati. M
liit, vallutati Preisimaa, purustati vene armee, alistati Hisp. ja Port. ning kuulutati välja kontinentaalblokaad. � Kuna Venemaa ei teostanud kontinentaalblokaadi, tungis Napoleon riiki, kus lahing jäi sisuliselt viiki ent tagasiteel tabas Prant. armeed suured kaotusd ning naasnud Napoleon sai Leipzigi lahingus raskelt lüüa ja sunniti kroonist loobuma ning saadeti Elba saarele. � Otsustamaks Euroopa saatust, kutsuti kokku Viini kongress, Napoleoni naases Elbalt ning tõusis 3 kuuks võimule, selle lõpetas kaotatud Waterloo lahing ja ta saadeti lõplikult Saint Helena saarele. � Viini kongressil pandi paika Euroopa riikide piirid ning korrastati rahvusvahelisi suhteid, mille tulemusel moodustati Püha liit, kuhu kuulusid kõik Euroopa riigid peale Suurbritannia ja Türgi. Euroopa riigid 19. sajandil � Prantsuse revulutsioonisõdade ja Napoleoni sõdadega kaasnenud
Napoleoni armee hävis ja üle piiri suutsid võidelda vähesed. 5.Miks ja millal langes Napoleoni võim Prantsusmaal ja Euroopas? Kuidas oli sellega seotud Waterloo lahing? (lk 96-97) 1812. aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa ja Reini jõest ida poole jäävad alad vabanesid Prantsuse ülevõimu alt. 1814. aasta märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi, seejärel loobus Napoleon troonist ja ta saadeti Elba saarele. 1815. aastal lahkus Napoleon Elbalt, et tagasi võimule tulla. Pariisi jõudes tegi ta Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud . Alustati uut sõda. 1815. aastal purustasidki liitlased Napoleoni väed, mis olid kordades väiksemad kui liitlaste oma. Napoleon sai võimul olla sada päeva. 6.Kuidas iseloomustada Napoleoni rolli Euroopa ajaloos? (lk 97) Napoleon oli suur väejuht ja riigimees. Ta võttis sõjapidamises kasutusele hulgaliselt uuendusi
koguda kokku suure armee ja saavutas mitu otsustavat võitu. • 1813.aasta Rahvastelahingus Leipzigi all olid koalitsiooniväed tugevamad (Venemaa, Inglismaa, Preisimaa, Austria) • 1814 vallutasid liitlased Pariisi. • Napoleon loobus troonist ja saadeti asumisele Elba saarele. Ta säilitas keisri tiitli ja talle määrati ka iga- aastane pension. • Prantsusmaal taastati kuninga võim- Bourbonide Sada päeva. Napoleoni lõpp • 1815.a.märtsi algul lahkus Napoleon Elbalt 1100 mehega ja alustas marssi Pariisile • Talle vastu saadetud väeosad läksid Napoleoni poole üle • 20. märtsil saabus Napoleon Pariisi ja tegi kohe ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu. Sellest keelduti, puhkes uus sõda. • Liitlaste käsutuses 700.000 sõdurit; Napoleonil 200.000 • 1815. juunis Waterloo lahing. • Napoleon loobub uuesti troonist, saadetakse Püha Helena saarele, kus 1821.a. sureb. • 1840 tuuakse Napoleoni surnukeha Pariisi ja paigutati Pariisi
Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus.
Prantslaste katastroofiline taandumine Venemaalt süütas üle- Euroopalise ülestõusu Prantsuse võimu vastu. Inglaste Wellingtoni hertsog tõrjus prantslased välja Hispaaniast ja tungis 1814. aastal Prantsusmaale.1813. aastal sai Napoleon Leipzigi all lüüa Austria- Preisi- Vene ühendvägedelt. 1814. aastal loobus ta troonist ja pagendati Elba saarele. Prantsuse kuningaks sai Louis XVI vend, kes aga kolme kuuga muutus nii ebapopulaarseks, et Napoleonil oli võimalik Elbalt naasta, armee koguda ja ta Pariisist välja ajada. See Napoleoni valitsusaeg kestis umbes 100 päeva. Belgias Waterloo lahingus 16. juunil 1815 sai ta lüüa Inglise armeelt, mida juhtis Wellingtoni hertsog, ja Preisi omalt, mille eesotsas oli marssal Blücher. Napoleon astus uuesti tagasi ja saadeti Lõuna Atlandile Saint Helena saarele, kus ta suri 1821. aastal. 1840 toodi tema põrm Pariisi ja maeti Invaliidide kirikusse.
territooriumile. 1814 märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi ning Napoleon sunniti troonilt lahkuma. Napoleon saadeti asumisele Itaalia rannikul olevale Elba saarele, kuid ta säilitas keisri tiitli. Pärast Napoleoni kukutamist toimus Prantsusmaal Bourbonide restauratsioon – kuningaks tõusis 1793aastal hukatud Louis XVI noorem vend Louis XVIII. Kasutades ära armees süvenevat rahulolematust Bourbonide valitsemisega, lahkus Napoleon koos lähikondlaste ning tuhande sõduriga Elbalt ning maabus märtsis Prantsusmaa rannikul. Kõik Napoleoni vastu saadetud üksused läksid tema poole üle ning Pariisi jõudes oli Louis XVIII koos õukonnaga juba pagenud. Napoleon üritas Euroopa riikidega sõlmida rahu, mis aga tagasi lükati. Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa moodustasid seitsmenda Prantsuse-vastase koalitsiooni. 1815 aasta juunis toimunud Waterloo lahingus purustasid ülekaalukad liitlasväed Napoleoni 200 tuhande mehelise armee
1810 - lahutab Josephine'ist ja abiellub Austria ertshertsoginna Marie Louisega, järgmisel aastal sünnib poeg. 1811 - Vene tsaar Aleksander I väljub Napoleoni kehtestatud kontinentaalsüsteemist Inglismaa vastu. 1812 - otsustab Napoleon Venemaad karistuseks rünnata, kuid sõjakäik kukub läbi. 1813 - Leipzigi lahingus purustatakse Napoleoni väed. 1814 - koalitsiooniväed sisenevad Pariisi, Napoleon saadetakse Elbale. 1815 - Napoleon põgeneb Elbalt, on 100 päeva võimul, kuid purustatakse taas Waterloo lahingus. Napoleon saadetakse St Helena saarele. 1821 - Napoleon sureb. 8 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I http://www.biography.com/people/napoleon-9420291 http://www.director.ee/napoleon-mees-kes-muutis-euroopat/ http://list25.com/25-interesting-things-you-didnt-know-about-napoleon-bonaparte/3/
1810 - lahutab Josephine’ist ja abiellub Austria ertshertsoginna Marie Louisega, järgmisel aastal sünnib poeg. 1811 - Vene tsaar Aleksander I väljub Napoleoni kehtestatud kontinentaalsüsteemist Inglismaa vastu. 1812 - otsustab Napoleon Venemaad karistuseks rünnata, kuid sõjakäik kukub läbi. 1813 - Leipzigi lahingus purustatakse Napoleoni väed. 1814 - koalitsiooniväed sisenevad Pariisi, Napoleon saadetakse Elbale. 1815 - Napoleon põgeneb Elbalt, on 100 päeva võimul, kuid purustatakse taas Waterloo lahingus. Napoleon saadetakse St Helena saarele. 1821 - Napoleon sureb. 8 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I http://www.biography.com/people/napoleon-9420291 http://www.director.ee/napoleon-mees-kes-muutis-euroopat/ http://list25.com/25-interesting-things-you-didnt-know-about-napoleon-bonaparte/3/
1 Labrune, G. Toutain, PH. Prantsusmaa Ajalugu. Tallinn. OÜ Kirjastus "Valgus", 2000. lk 72 1804. aastal kehtestas Napoleon "Tsiviilkoodeksi" ehk "Napoleoni koodeksi". Oma iseloomult sobis Napoleon valitsejaks. Aastatel 1805-1807 võitis ta mitmeid Euroopa suurriikide armeesid, kuid ometi ei suutnud ta lüüa inglasi. 1814. aastal loobus ta troonist, kuna oli tunda saanud mitmeid kaotusi. Ta pagendati Elba saarele. Varsti oli tal võimalus Elbalt naasta ja uuesti troonile tõusta. Seda positisooni omas ta ainult veel 100 päeva, kuni ta sai Waterloo lahingus lüüa ja inglased pagendasid ta Saint Helena saarele. Ta suri 1821. aastal ja tema põrm toodi Pariisi aastal 1840 ning maeti Invaliidide kirikusse. Tema surmast on olemas mitmeid erinevaid versioone. Ühe versiooni kohaselt ta mürgitati arseeniga. 2. Sõjategevus 2.1 Sõjategevus enne keisriks saamist
Sellest ajast räägib romaan ,,Sõda ja rahu".1813 ühinesid Napoleoni võimu alla kuuluvad riigid ja astusti tema võimu vastu. Leipzigi e. Rahvastelahing.1814 aprillis astus Napoloen troonilt tagasi , otsustati Napoleon saata Elba saarele, sai nimeks ,,Elba hertsog" , polnud tema sellega nõus. Toiumus Bourbounide restauratsioon, kuningaks sai Lous XVIII. Seda aega nimetatakse valgeks terroriks, keisririigi ja vabariiklaset tagakiusamine ja tapmine.1815 põgenes Napoloen Elbalt ja liikus Pariisi, kogus endale palju käsilasi. Jõudis Pariisi ja kuulutas end jälle keisriks, seda nim ,,Napoloeni 100 päeva", toikus viimane otsustav lahing. 16 juuni 1815 Wateloo lahing (belgia aladel), seal lõplikult Napoleon alistati. Saadeti Saint- Helena saarele, kus pidas ennast ikkagi keisriks. 1821 Napoloen suri. 1840 toodi Napoloeni säilmed Pariisi ja aseteti sarkofaagi.1814-1815 kutsusti kokku Viini kongress e. Tantsiv kongress (esimene pool),et otsustada Euroopa saatus
Keiser Napoleon I kaotas Leipzigi all üle 70 000 mehe ja liitlased 50 000 meest. Pärast Leipzigi kaotust taganes Napoleon Ida-Prantsusmaale ja sõdis nüüdsest oma territooriumil. Märtsis 1814 jõudsid liitlasväed Pariisi ja oma marssalite survel oli Napoleon sunnitud troonist loobuma. Ta pagendati Elba saarele, kus oma keisritiitli säilitanud Napoleon jätkas mõtete mõlgutamist troonile naasmisest ja Prantsusmaa kaotatud suuruse taastamisest. Ta põgenes Elbalt 1815. aasta märtsis ja randus Pranstsumaal. Vaimustunud armee asus kohe tema poolele ja ta marssis Pariisi. 18. juunil 1815 toimunud Waterloo lahingus sai ta lüüa kindral Wellingtoni ja ferdmarssal von Bücheri poolt juhitud vägedelt. Ta ise arvas, et kaotas Waterloo lahingu, kuna ootas ründamisega ühe päeva liiga kaua. Arvatakse, aga et ta kaotas, kuna oli enda võidus liiga kindel. Napoleoni armee kui niisugune lakkas olemast sellest päevast alates
Jõudude tasakaal,et oleks võrdsus. Reaktsioon-Vastuaktsioonid riigis toimuvatele rahutustele,revolutsioonidele.Enamasti mõeldakse selle all mässude maha surumist ja normaalse olukorra taastamist. Korsika-Saar,kuhu Napoleon naasis,ning võitles Korsika revolutsiooni nimel.Napoleoni sünnipaik,väiksena oli väga suur patrioot sellele. Elba-1814-1815 saadeti Napoleon sinna saarele.Kuna ta loobus troonist.Ta valitses seda saart keisrina. St.Helena-Kui Napoleon tuli Elbalt tagasi,siis Waterloo lahingus lüüa saanuna pidi ta loobuma uuesti troonist ning ta saadeti St.Helen saarele.Mis oli üksik ning sealt oli pea võimatu põgeneda.Suri seal 1821 aastal. 100päeva-Elba saarelt tagasi tulles,võttis trooni tagasi ja valitsest vaid 100 päeva,kuni sai Waterloo lahingus lüüa ja siis pidi ta uuesti troonist loobuma. 2.Iseloomusta Louis XVI poliitikat. Ta määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Turgoti,kel oli plaanis
Napoleoni tipphetk oli 1811: ta on kogu Mandri-Euroopa tegelik valitseja. Napoleoni lõpp algab 1812 sõjaretkega Venemaale. Napoleoni Grande Armee hukk (400 000 meest). Kaotus Venemaal süütab Euroopa rahvaste vastupanu. Algavad vabastussõjad (1813 15). 1814 sõlmitakse Pariisi rahu Prantsusmaale jäävad 1792. a piirid. Euroopa edasine saatus otsustatakse Viini kongressil (1814 15). Napoleon tuleb peale pagendust Elbalt tagasi, kuid saab Waterloo lahingus lüüa ja saadetakse St. Helena saarele. 1815 II Pariisi rahu Bourbonide restauratsioon. 19. SAJAND Uued ideoloogiad natsionalism, liberalism ja sotsialism mõjutavad pol kaarti ja ühiskonnaelu. Dem kiirenev areng Euroopas, maj vabakaubandus. Liberalismi suured mõjutajad on revolutsioonid. Vabanemine Prantsusmaa ideoloogiast ja poliitikast panevad aluse natsionalismile. Liberalism
annaabi.ee 
