Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joonis. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud). Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus elavhõbedasammas tõstetakse veidi kõrgemale sellest, mille juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o.
küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud). Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus elavhõbedasammas tõstetakse veidi kõrgemale sellest, mille juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o
võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus elavhõbedasammas tõstetakse veidi kõrgemale sellest, mille juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku
Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus elavhõbedasammas tõstetakse veidi kõrgemale sellest, mille juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise
Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joonis. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Töö käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud). Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus – elavhõbedasammas tõstetakse veidi kõrgemale sellest, mille juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o.
Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joonis. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud). Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus – elavhõbedasammas tõstetakse veidi kõrgemale sellest, mille juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadetvõib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise
Metallid on lihtained. Nad koosnevad vaid ühe keemilise elemendi aatomitest. Tuntud sajast keemilisest elemendist on üle 80 metallid. Aatomite vahel on metallides väga tugevad sidemed, mistõttu metallid ongi enamasti tahked ning väga kõvad ained. Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks torgatakse saslõkk läbi metallvarda, sest see juhib hästi soojust, puust varras võib kergesti põlema minna ja plastmassist varras hakkab kuumuse käes sulama. Ka radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust ja siis on tuba soojem. Hea soojusjuhtivusega metall on ka hea elektrijuhtivusega. Teine osadele metallidele omane asi ongi see, et nad juhivad hästi elektrit. Seetõttu on metallidest tehtud elektrijuhtmed, kuid nende ümber on kaitsev plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada ...
algul skaala ülaosas. Seega pidi termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema 3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur. 3. Beckmanni termomeetri kaliibrimiseks ühendasin elavhõbedasambad ülemises ja alumises reservuaaris ning asetasin termomeetri sobivalt valitud temperatuuriga vette 20 minutiks. 4. Jälgisin, et seismise ajal vee temperatuur ei muutuks. 5. Seejärel võtsin termomeetri veest ja katkestasin elavhõbedasammas kapillaari ning tagareservuaari ühenduskohas. Selleks hoidsin termomeetri ülaosa vasakus käes ja lõin parema käega vasakule randmele. 6. Kaalusin tehnilistel kaaludel keeduklaasi, klaaspulga ja seguri. 7. Ampulli kaalusin tehnilistel kaaludel alguses tühjalt ja siis koos soolaga. 8. Ainet võtsin ~6 g. 9. Keeduklaasi valasin destilleeritud vett, mille hulga mõõtsin mensuuriga. 10. Vett kas soojendasin või jahutasin kuni saavutasin vajaliku temperatuuri.
Temperatuuri mõõtmine on oluline ka selleks, et määrata atmosfääri seisundi ja sellest lähtuvad hajumistingimused. Temperatuuri mõõdetakse kogujate üleval olemise ajal. (M. Kaasik, Sõukand, 2012) U-toru maksimum-miinimum termomeeter mõõdab minimaalset ja maksimaalset temperatuuri mingis ajavahemikus, samuti hetketemperatuuri. Temperatuuri näidud U-toru vasakul pool kahanevad, nädud paremal pool aga kasvavad. Kui temperatuur tõuseb, lükkab elavhõbedasammas maksimum indikaatori üles. Kui temperatuur uuesti kahaneb, siis jääb maksimum-indikaator kõrgeimasse punkti, mis näitab maksimaalset temperatuuri, püsima. Temperatuuri langedes lükkab elavhõbedasammas minimum-indikaatori üles ja fikseerib eelkirjeldatud viisil minimaalse temperatuuri. (M. Kaasik, Sõukand, 2012) Temperatuuri peaks mõõtma proovikogujate vahetus läheduses. Termomeeter tuleks paigutada selleks ette nähtud kappi. Temomeeter ei tohi kokku puutuda kapi seintega ja,
See põhjustas värinaid, emotsionaalset ebakindlust, unetust, nõdrameelsust ja hallutsinatsioone.1941 aastal keelati elavhõbeda kasutamine nahatööstustes. Elavhõbedat kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks. Meditsiiniline elavhõbedatermomeeter on tegelikult maksimumtermomeeter kapilaaris reservuaari lähedal on peenike kael, millest elavhõbe ennast paisudes läbi surub. Kokkutõmbumisel aga rebitakse elavhõbedasammas "kaelas" katki (vt foto) ja kapilaari sururud elavhõbe enam reservuaari tagasi ei tõmbu. Tema tagasisaamiseks tuleb termomeetrit raputada, st efektiivselt suurendada raskuskiirendust. Teadusajaloos on elavhõbe seotud paljude avastustega. Seda ainet kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes: näiteks õhurõhku mõõdeti elavhõbeda sammastes ( seda kasutatakse isegi veel tänapäeval ), ka elektritakistusühikuna on elavhõbe hästi tuntud. Teada on ka, et on olemas
ja alumises reservuaaris ning asetatakse Periood lõpeb, kui temperatuur on termomeeter sobivalt valitud saavutanud miinimumi või maksimumi. temperatuuriga vette ~20 minutiks. Lõpp-perioodil võetakse samuti 10 Jälgitakse, et seismise ajal vee temperatuur lugemit. ei muutuks. Seejärel võetakse termomeeter Kui algperioodi temperatuur oli valitud veest ja katkestatakse elavhõbedasammas õigesti, siis lõpp-perioodi temperatuuri kapillaari ning tagavarareservuaari muutumine on vastupidine algperioodi ühenduskohas. Selleks hoitakse temperatuuri muutumisele: ideaalsel juhul termomeetri ülaosa kindlalt vasakus käes ja niisama suur, kuid vastasmärgiga. lüüakse parema käega vasakule randmele. Kaalutakse tehnilistel kaaludel keeduklaas, Katse lõpul tehakse kindlaks lahusesse klaaspulk ja segur
Selleks peab termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema ~2 kraadi kõrgem vee temperatuurist katse algul, seega ~3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur. Beckmanni termomeetri kaliibrimiseks ühendatakse elavhõbedasambad ülemises ja alumises reservuaaris ning asetatakse termomeeter sobivalt valitud temperatuuriga vette ~20 minutiks. Jälgitakse, et seismise ajal vee temperatuur ei muutuks. Seejärel võetakse termomeeter veest ja katkestatakse elavhõbedasammas kapillaari ning tagavarareservuaari ühenduskohas. Selleks hoitakse termomeetri ülaosa kindlalt vasakus käes ja lüüakse parema käega vasakule randmele. Kaalutakse tehnilistel kaaludel keeduklaas, klaaspulk ja segur. Ampull kaalutakse samuti tehnilistel kaaludel ± 0,02 g täpsusega enne tühjalt ja siis koos ainega. Ainet võetakse ca 6 g. Keeduklaasi valatakse destilleeritud vett, mille hulk on mõõdetud mensuuriga (ca 400 ml).
Jälgida, et juhtmed ei takistaks segisti liikumist. Eemaldada pommi tõstmise kruvi. 13) Täita kalorimeeter destileeritud veega. 14) Ühendada pommi süüte- ja kütteahelad kalorimeetri anumal olevate klemmidega 15) lülitada toitepistik võrku ning vajutada nuppudele ,,CET" ja ,,MESALKI" 16) Sulgeda kalorimeetri anum kaanega 17) Täita metastaatilise termomeetri kapillaar elavõhedaga selliselt et vee algtemperatuuril kalorimeetris 25+-0,2 oC elavhõbedasammas ulatus skaalajaotuseni 1,2 18) Kinnitada Metastaatiline termomeetere oma pesasse. 19) Kontrollida vibraatori tööd. 20) Reguleerida kesta vee temperatuuriks 27,5 oC 21) Lülitada sisse kalorimeetrilise anuma kütteelement. 22) Pärast seda, kui vee temperatuur anumas hakkab ühtlaselt muutuma, tehakse temperatuuril 25 oC (voltmeetril 0,800) alglugem, pärast seda mõõta iga minuti järel
mandrijää. See tähendab, et ka soojematel suvekuudel jäävad keskmised õhutemperatuurid +10ºC allapoole. Lund sajab iga kuu ja kuna temp. ei lähe ka suvel üle 10kraadi, siis lund ei sula palju, kui üldse. Lund koguneb ja surub jääd üha enam kokku. Keskmised õhutemperatuurid suvel on lõunas +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC · Aprillis võib termomeetri elavhõbedasammas langeda külmadel öödel -35ºC kraadini ja erandjuhtudel isegi alla selle. Külmatemperatuurid muudab talumatuks Gröönimaa lagedatel lumeväljadel pidevalt puhuv tugev tuul. Gröönimaal võib tekkida ka eriline tormi- piteraq, mille tugevus võib ulatuda 50m/s. · SADEMED: Aasta keskmine sademetehulk on 736mm. Põhja- Gröönimaal valitseb kõrgrõhkkond ja seetõttu on seal sademete hulk üsna vähene
ruum, mis oli tegelikult täidetud muidugi elavhõbedaaurudega, sest õhk ei saanud sinna minna. Torus oli elavhõbeda sammas 760 millimeetri kõrgune. Toru kallutamisel jäi samba kõrguseks vertikaalsuunaks ikka 760 mm, kuid õhutühi ruum vähenes. Korduvatel katsetel pandi tähele, et erinevatel päevadel võis samba kõrgus olla erinev. Sellest järeldas Torricelli, et elavhõbe püsib torus rõhu tõttu, mida õhk avaldab kausi pinnale. Järelikult oli elavhõbedasammas torus just nii kõrge, et selle rõhk elavhõbedale kausis oli suuruselt võrdne õhurõhuga. Evangelista Torricelli (1608 - 1647) demonstreerib oma elavhõbedabaromeetrit. 3.1 Videod Torricelli katsest ·http://www.youtube.com/watch?v=i4oTwkS3EXM ·http://www.youtube.com/watch?v=BHF3pbtqKi4 ·http://www.youtube.com/watch?v=d3tzWCRDMuY 4. Miks Kuul ei ole õhku ? Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus on Maast 384 400 km)
odavad, mis enamikel juhtudel kompenseerib suruõhu kõrge hinna Õhu füüsikalised omadused Rõhk on füüsikaline suurus , mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p = F / S , kus p - rõhk F - jõud (ühik njuuton N), S - pindala (ühik ruutmeeter) Rõhu mõõtühikud Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal; 1Pa = 1N/m². 1 Pa - on väga väike ühik, seetõttu kasutatakse praktikas ühikut 1 bar = 100 000 Pa = 0,1 MPa Elavhõbedasammas: mmHg (torr); 1bar = 750 torr Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele. Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. Boyle'i-Mariotte'i seadus Gaas täidab alati kogu ruumi. Õhu rõhk ja ruumala on omavahel seotud. Kui
Seepärast ei kasutatagi alati puhtaid metalle, vaid hoopis metallide sulameid, mille kõvadus on enamasti suurem. Kui puhas kuld on väga pehme, siis kulla sulam on aga palju kõvem ja seega otstarbekam ehete valmistamisel. Tiheduse alusel jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Kergmetallid, näiteks alumiinium on vajalik lennukite tegemisel. Enamus metalle on raskmetallid. Metallide soojuspaisumist kasutatakse näiteks termomeetrites. Mida kõrgemale tõuseb elavhõbedasammas, seda kõrgem on temperatuur. Termomeetreid kasutatakse ka minu kodus. Informaatika 1 4 TTK 1.1 Metallid minu ümber ja kodus Järgnevalt toon näiteid eri metallidest ja nende kasutusest minu ümber ja kodus. 1.1.1 Raud ( Fe ) Kõige tuntum metall on raud ja tema sulamid - teras ja malm. Rauast ja tema sulamitest valmistatakse
Osad arstid soovitavad ka vanad amalgaamtäidised välja vahetada, kuid ühtset seisukohta selles pole. 6 Termomeetrites/kraadiklaasides: Meditsiiniline elavhõbedatermomeeter on tegelikult maksimumtermomeeter kapilaaris reservuaari lähedal on peenike kael, millest elavhõbe ennast paisudes läbi surub. Kokkutõmbumisel aga rebitakse elavhõbedasammas "kaelas" katki ja kapilaari surutud elavhõbe enam reservuaari tagasi ei tõmbu. Tema tagasisaamiseks tuleb termomeetrit raputada, st efektiivselt suurendada raskuskiirendust. 7 Baromeetrites: Meteroloogias kasutatakse õhurõhu mõõturitena peamiselt elavhõbedabaromeetreid, metallbaromeetrit ehk aneroidi ja pidevaks registreerimiseks barograafi. Kuid on ka mitmeid
Kaks võimalust: kas läheks tagasi kodadesse või vatsakestest välja. Tagasi ei saa minna, sest atrioventikulaarklapid sulguvad. Rõhu edasise tõusu korral vatsakestesse avanevad poolkuuklapid – see saab toimuda siis, kui rõhk vatsakestes ületab rõhu suurtes veresoontes (aordis ja kopsuarteris). Rõhk peab olema vasakus ja paremas vatsakestes ei pea olema rõhud ühesugused, sest aordis ja kopsuarteris erinevad. Parema vatsakese rõhk peab ületama kopsuarteri rõhu 2,5Hg (elavhõbedasammas something ???) , vasaku vatsakese rõhk peab ületama diastoonse rõhu 70. Kui poolkuuklapid on süstolis avanenud, paisatakse veri suurtesse veresoontesse – aorti ja kopsuarterisse. 3) Vatsakeste diastol – (kojad juba varem diastolis) vatsakeste seinad lõtvuvad, rõhk langeb neis nulli. Suurtes veresoontes on aga rõhk kõrgem. Aordis süstoli ajal tõuseb rõhk 120-130-ni (süstoonne rõhk). Veri püüab tagasi vatsakestesse voolata, aga ei saa – poolkuuklapid sulguvad
temperatuur mingi ajavahemiku kohta. Maksimumtermomeeter on ehitatud nii, et selle skaalal säilib alati elavhõbedasamba kõige kõrgem asend Elavhõbedasamba saab alla viia ainult tugeva raputamisega. Maksimumtermomeetri niisuguse omaduse tagab põlve kujuline kõverus termomeetri kapillaari alumises osas. Soojenemisel elavhõbe paisub ja rõhu suurenemise tõttu tungib kõverusest läbi. Niipea kui soojenemine lakkab, katkeb elavhõbedasammas oma raskuse mõjul, kõverusest kõrgemal olev osa jääb endisele tasemele peatuma. Maksimumtermomeetri näitena võib tuua tavalise meditsiinilise termomeetri, millega igal inimesel on tulnud kokku puutuda. 1. 2. 3 Miinimumtermomeeter (1) Miinimumtermomeeter on vedeliktermomeeter, millega määratakse mingi ajavahemiku kõige madalam temperatuur. Tavaliselt on miinimumtermomeetri kapillaartoru täidetud piiritusega
Rõhk. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule, st p = . Rõhk on S N skalaar, kuigi F on vektor. [ p ] SI = 1 = 1 Pa (paskal). Kasutatakse ka teisi rõhu ühikuid, nagu m2 1 mmHg ehk torr, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbedasammas, või füüsikaline atmosfäär 1 atm, mida avaldab 760 mm kõrgune elavhõbedasammas, või tehniline atmosfäär 1 at, mida avaldab jõud 9,81 N (so 1 kg massiga keha raskusjõud) 1 cm2 pinnale, või baar 1bar =105 Pa 1at . NB! Ka impulssi tähistatakse p-ga, st ei tohi segamini ajada. Samuti ei tohi segamini ajada m
Rõhk. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule, st p = . Rõhk on S N skalaar, kuigi F on vektor. [ p ] SI = 1 = 1 Pa (paskal). Kasutatakse ka teisi rõhu ühikuid, nagu m2 1 mmHg ehk torr, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbedasammas, või füüsikaline atmosfäär 1 atm, mida avaldab 760 mm kõrgune elavhõbedasammas, või tehniline atmosfäär 1 at, mida avaldab jõud 9,81 N (so 1 kg massiga keha raskusjõud) 1 cm2 pinnale, või baar 1bar =105 Pa 1at . NB! Ka impulssi tähistatakse p-ga, st ei tohi segamini ajada. Samuti ei tohi segamini ajada m
vererõhu väärtust. Hüppeliigese piirkonnas (säärelt) mõõdetud vererõhk on madalam õlavarrelt mõõdetust, siis tuleb rõhku mõõta kõigilt neljalt jäsemelt. Kui üla- ja alajäsemetelt mõõdetud 39 vererõhud on võrdsed, tuleb rõhku uuesti kontrollida (Kunnamo 1999, Hockenberry & Barrera 2007). Kui elavhõbedasammas asub rõhu registreerimisel kahe skaalajaotuse vahel, märgitakse tulemiks lähim paarisarv (näiteks 124/78 mmHg). Lõputu tooni esinemisel (kui rõhku langetades toonid ei kao) määratakse diastoolne vererõhk toonide tämbri või tugevuse muutumisel. Korotkoffi toonide IV faas, kus toonid järsku pehmenevad ja nõrgenevad. Tulemus märgitakse näiteks: 122/88/0 mmHg. Lõputut tooni esineb 1-2% inimestest. (Iivanainen jt 1997, Muhonen 2001, Ristimäe 2003, Eesti ..
nulliks valiti punkt, milleni ühel suurem ööpäevaste kõikumiste sügavusest. valkjaks suure pimestava heledusega. Kui pärast pikka põuda sajab vihma, siis Vikerkaar külmal talvepäeval Danzigis langes Vikerkaar on selline elavhõbedasammas teadlase Talvisel perioodil väheneb mulla jahtumine taeva sinisus taastub, sest vihm peseb atmosfääri nähtus, mis tekib siis, kui termomeetris. Teiseks punktiks võeti lumikatte all, kuna lumikate omab väikest atmosfäärist tolmu ära. Taeva värvus päikesevalgus vihmapiisku läbides murdub inimese keha temperatuur
annaabi.ee 
