Dalai Laama, reisides idamongolite valitseja Altan Tsagani juurde, näitas kõikjal oma nõidusväge, sundis jõgesid ülesmäge voolama, pani kõrbes küllusliku kevade tärkama ja tema hobune tippis kabjajälgedega püha mana ,,Oom mani padme huum". Mongolite uskupööramise tulemusel võtsid vaimulikud üle mitmed varemalt nõidade etendatud kombetalitused. Buddhistlik eluaustus pani end maksma seadusandlusega; loodususkliku, naiste, orjade ja elajate ohverduste keelamisega ning ülemäärase jahinduse piiramisega. Esimese uskmatusest pööramise järel, jagades munkadele suurriigi rikkust, võis rajada laialt eraklaid ja pühamuid Hiinas, eriti Pekingis ning saada võimsaks Jüan kuningasoo (1260- 1368) ajal. Teist usutunnistamist järgiti lõõmava kirega, mis näitab, kuidas võib üks usk rahva meele vallata, ning mongolite vagadusel ei näinud piiri olevat. Pühakirjad tõlgiti kõikidele
8. merevee bioom. Ookeanid katavad 71% maakera pinnast. Sügavus 11 km. Ookeanides toimub intensiivne veemasside liikumine. 9. magevete bioom, kuh kõik jõed, järved, tiigid. Bioomidest rääkisime seepärast, et näidata koosluste vahelisi sarnasusi ja erinevusi. Kuid nendest bioomidest võib teha vaid jämedaid järeldusi, kuna ühes bioomis võivad olla suured erinevused. ( Mõtles sellega koosluste erinevusi, või liikide, indiviidide erinevusi nt rohumaal elajate vahel) Põõsas pähklupuu, tikri Puhmas- nagu mustikas
sirutades võinuks nad sisse vaadata neljanda majakorruse aknast. Nimelt oli nende kõrgus kaksteist meetrit ja arvatakes, et nad võisid kaaluda 30-80 tonni. Nagu hiiglaslik madu lohises koletise järel ka ta hiiglaslik saba, mille hoop võinuks tappa elevandi. Nad elutsesid jõgedes ja järvedes. Kuid nad ei osanud ega suutnudki ujuda, vaid loivasid aeglaselt mööda jõepõhja edasi. Nende vägev kasv lubas hiiglastel kahlata läbi mistahes sügava jõe. Pealegi paiknesid elajate ninasõõrmed mitte koonu allosas, vaid kõrgel pealael. Hingamiseks ei tarvitsenudki brahhiosaurused tervet pead veest välja pista. Brachiosauruse eluea suurusjärk võib olla kuni 100 aastat Tyrannosaurus Rex Türannosaurus Rex oli tugev kiskja, et kõndis kahe võimsa jalad. Tal oli suur pea, teravad hambad, mida võis olla kuni 60 tükki ja hästi arenenud lihastes lõualuu. Ta oli umbes 40 jalga pikk ning kaalus kuskil 5-7 tonni
suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama. Seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigadele asemete alla see pidi sigade kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk, mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Poole antud pätsist pidi karjane kõigi elajate vahel ära jagama, teise poole aga õhtul puutumatult peremehele tagasi tooma. Sellest järelejäänud osast poetati terve aasta otsa raasukesi igale poole tähtsamatesse paikadesse ja toimetustesse. Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak. Lisaks lauldi ja loitsiti liu laskmise ajal linaloitsu, kus kõik saaki ohustavad umbrohud üles loeti, et neid siis linapõldudelt ära peletada. Mida pikem liug, seda rohkem kahjutegijaid sai üles loetud ja seda parem saak usuti ka tulevat
- Leinamise eest tasu - Õigus haridusele – kui enamusel pole võimalik siis raske tagada Hinduism - Kastisüsteem – usuvabadusel pole mõtet sest preestrid on esimesed - Lasteabielud – lastelt ei tohi lapsepõlve - Naise müümine – ülim kapitalism Seminar 4 – funktsionaalne universaalsus Kas inimõigused on lääne leiutis, lääne kultuurist tulnud? JA MIKS Kas nad on universaalsed? - Mõeldud välja läänes elajate poolt, hindude välja mõeldud oleks - Teistele ei saa õigusi välja mõelda – pole universaalsed - Kompromisside loomine – kõik kaotavad - Kuidas levitada - Esmased vajadused on olulisemad kui muud õigused Kus universaalsus asub Seminar 5 Mida USA teha saab? - Kõik pommitame surnuks - Raha, eksperdid, koostöö - Teavitustöö - NATO/ÜRO - Rikuvad inimõigusi et tagada inimõigusi - Ultimaatum
Surnu muutis aga elukohta kolides maapealt maa alla, kus ta samasugune elupaik riiete, aseme, söökide-jookidega arvati olemas olevat kui maapeal. 12 Surnute edasi elamist tõendas eestlaste hulgas ka see, et inimest mattes pandi talle kaasa tööriistu ja muid vajaminevaid esemeid. Surnu varustati kõigega, mis tal võis edasises elus vaja minna. Perekonnaliikme suremisel oli elajate esimeseks kohustuseks surnu eest hoolitseda. Tavaliselt kestis surnuvalve kolm ööd, kus pereliikmed valvasid rahu eest. Samuti põletati küünlaid. Samuti hoolitseti selle eest, et kui surnul kõht tühjaks läks, saaks ta kohe süüa. Selle valvega püüti surnul igavust peletada, kuna arvati, et kui surnul on igav, röövib ta mõne pereliikme endaga kaasa. Inimese asemel prooviti surnule kaasa anda loomi. Samuti söödi haual, osa jäeti surnule. Haual söömist kutsuti peieteks.
Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Fabilood (värsivormilised lühilood) pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihte ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli ka linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepos "Rebaseromaan". 17. RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE VARAKESKAJAL 313 Lääne-Rooma valitseja Constantinus Suur legaliseeris ristiusu. Kui Lääne-Rooma langes, siis nähti selles kirikus Rooma riigi aladel elajate ühendajat. Ristiusk on ka antiikkultuuri hoida ning säilitaja. Peamised moodused, kuidas ristiusk levis: 1. Kristlikud misjonärid käisid erinevates piirkondades ristiusku kuulutamas. 2. Sõjaliselt vallutuste teel. (Karl Suur ristiusustas sõjalisel teel sakse.) 3. Valitseja võtab vastu ristiusu ja seeläbi peetakse ka tema alamaid ristiusu vastuvõtnuteks. (Glodovech Frangi riigis.) Kiriklik hierarhia Varakeskajal kujunes välja kiriklik hierarhia
Üksikuid asju looduses kutsutakse l o o d u d a s j a d e k s , l o o d u s e k e h a d e k s , ehk l o o m a d e k s . Asju aga, mis inimene oma käega on teinud, kutsu- takse kunst-asjadeks. Juttu ja õpetust üksikuist looduse asjadest kutsutak- se l o o d u s e l o o k s ja l o o d u s e õ p e t u s e k s . (Kunder 1879: 104) Sama autor kirjutas ka kolm "koolmeistritele ja koolidele" adresseeri- tud raamatut, mis käsitlesid põhjalikumalt "elajate, taimede ja mineraa- Eesti looduskirjanduse lugu 247 lide riike", pakkudes teadmisi kivimite ja elusolendite ehituse kohta ning taksonoomilisi kirjeldusi, selle kõrval aga ka rahvapäraseid nimetusi ning andmeid praktiliste kasutamisvõimaluste kohta. Kunderi õpikute lähteprintsiipideks olid kodukoha looduse sügavam tundmaõppimine, ilumeele ja armastuse äratamine ning seeläbi looduskaitselise hoiaku kasvatamine (Paatsi 2003: 94)
ka uppus. Uurimise käigus tuvastati lugu niimodi, et Ants oli koos sõbra pruudiga läinud kahvu vaatama ja naine purjus päi kukkunud järve, Ants teda üritanud päästa kuid naine talt kaelast kinni haarand ja nimmodi nad põhjast leitigi, kas nende vahel toimus midagi pattuliku? see jääb küsimärgialla. Igatahes kirikuõpetaja ei tahatnud riski võtta ja teda matta kirikuaeda seletades Antsule kui too ütles, et ega surnud pattusta, surnud pattustavad elajate läbi tõstes teistes tahet ka läbi hedonistliku viisi surra.Ants siis valmistas pojael kodu aeda puude alla kalmistu kuhu saadi pühasõnad peale loetud ja koos võõranaisega puusärgis ta maetud. Levima hakkas siis aga ühiskonna poolt vastuvõetud arusaam mida levitas Pime-Mari, et naine oli tegelikult neitsi kes tahtis peatada Antsu kalapüüki ja kui teha ta puusärk lahti leaib ta sealt vaid Antsu üksi. Tema haust mille kõrged raudaed ümber hakkti eemale hoidma kuna usuti,
hävitav kaotus seda parteid ootab, siis algab suur jooksmine. Need parlamendirotid jätavad parteilaeva maha. See jooksmine pole ajendatud südametunnistuse käsust, ta ei toimu heast tahtest, ta on selle lihtsa "läbinägelikkuse" tulemus, mis võimaldab sellisel parlamendilutikal just õigeaegselt maha jätta ebakindlaks muutunud koht selleks, et küllalt õigeaegselt teise partei soojade linade vahele pugeda. Rääkida sellise "auditooriumi" ees tähendab tõesti pärli heitmist tuntud elajate ette. Õigusel pole selles mingit arves-tust. Tulemus ei saa olla tühisusest enam. Nii see ka juhtus. Saksa rahvusliku partei saadikud võisid pingutada hääle kähisema hakkamiseni, nende kõned ei avaldanud ikkagi mingit mõju. Press kas vaikis täielikult, või moonutas nende kõnesid niivõrd, et oli võimatu püüda leida mingit seost, teinekord need kõned esitati niivõrd ümberpööratud kujul, et ühiskondlik arvamus sai väga halva ettekujutuse uue kodanluse eesmärkidest