kahju ennetamine (ex ante ) Nende põhjal võib tinglikult eristada kolme mudelit keskkonnakaitses: tagajärgedele suunatud mudel (curative model ) vältimisele suunatud mudel (preventive model ) ettevaatuspõhimõttel põhinev mudel (anticipatory model ) Need mudelid ei ole rangelt teineteisest eristatavad ja teineteisele keskkonnaõiguse ajalises arengus järgnevad. Tänapäevane keskkonnakaitse on pigem segu nendest kõigist. Keskkonnaõigusele on iseloomulik keskkonnariskide ebakindlus. Kuni tagajärg ei ole veel tekkinud, ei ole selle tekkimine kunagi tõsikindel. Teadus ei suuda alati anda kindlaid prognoose ja mõjuhinnanguid; meetmete tarvituselevõtmise või mittevõtmise otsustamisel on alati mingi kogus teadmatust. Keskkonnaõigust iseloomustab teravalt ka meetmete proportsionaalsuse küsimus. Saastaja-maksab-
pastoraat ja Riia loodusuurijate selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov. 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon 1931 trükiti nende ülevaated „Eesti loodusmälestusmärke“, mille koostas Gustav Vilberg LUS-i looduskaitsesektsioonile saadetud teadete põhjal. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste) välja esimese looduskaitseseaduse projekti. See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti riigieelarvele lisanduvaid kulusid.T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P
Legaaldefinitsioone on mitmeid: näiteks a) keskkond on nii õhk, vesi kui ka pinnas (Ühendkuningriigi 1990 a. keskk.kaitseseadus); b) keskkond on kui elus ja eluta loodus- ressurss, nagu õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted/ vastastikune mõju; vara, mis moodustab osa kultuuripärandist; maastiku iseloomulik element (Lugano keskkonnaalase tsiviil-vastutuse konventsioon a.1993). Järeldus: keskkonna mõistesse haaratakse kõik loodusressursid, keskkonnapoliitika rakendamine peab olema terviklik; keskkonna-kaitses on oluline osa ka inimtervise kaitsel; üldiseks suundumuseks on keskkonna mõiste sisu avardumine ja üha uute valdkondade lülitamine keskkonnakaitse sfääri. Keskkonnakahju ja selle liigitus- Keskkonnakahju kõige levinum liigitus oleneb sellest, milliseid kaitset vajavaid õigusi ja hüvesid on kahjustatud. Keskk.ohtliku tegevusega võib kahjustada üldist keskk.kvaliteeti, inimese tervist, elu või vara. Keskkonnakahju ja saastamine
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.
seotud põhiliselt saastelubade ja saastetasudega, vo kahjulik või tuua aja jooksul kahju. Saastamise mõiste on seotud kk mõjutava tegevusega (kkkasutusega, mis ei pruugi alati tegelikku kahjustamist kaasa tuua), kkkahju aga sellise tegevuse tegelike neg tagajärgedega. Potents kkohtlikud tegevused nt tegevused, mille puhul tuleb läbi viia KMH. Tuleb rakend meetmeid, nt tegevuse asukoha valikut, KMHd, parima võimaliku tehnoloogia rakend, avalikkust teavitada, vahel ka üldist ettevaatuskohustust. Tegevus loetakse ohtlikuks: 1) sõltuvalt selle iseloomustja olenemata sellest, kus ja millises mahus see toimub 2) olenevalt tegevuse ulatusest või asukohast (mõlema puhul selgus, kuid midagi olulist võib välja jääda) 3) otsus tegevuse kohta leitakse igal juhtumil eraldi (paindlikkus, kuid ebaselgus). Kõige parem need kolm ühendada.
sadam. Tööstusseadmed tekitavad tõsise müraprobleemi nii siseruumides kui ka väliskeskkonnas. Seadmete müratase sõltub üldjuhul nende võimsusest ja seadmete müras domineerivad madalad ja kõrged sagedused, tooni komponendid on impulsid või ebameeldivad ja katkevad ajalised helid. Pöörlevad masinad genereerivad heli, mis sisaldavad tonaalseid komponente; pneumaatilised seadmed genereerivad laia sagedusega müra. Kõrge heli rõhk on põhjustatud seadme komponentidest või gaasi kiirest liikumisest (näiteks ventilaatorid), või operatsioonidest, mis sisaldavad mehhaanilist mõju (näiteks pressimine, neetimine). Transpordimüra (maantee, raudtee ja õhuliiklus) on peamine keskkonna müra allikas. Üldiselt, suurem ja raskem transpordivahend tekitab rohkem müra kui väiksem ja kergem. Erandiks on helikopterid ja 2 ja 3-rattalised autod.
poole haarab infosektor. Viimane sisaldab endas eelkõige infotöötlust ja infovoogude juhtimist ning teadusuuringud. Inimeste töö infosektoris ei ole sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikute projektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja 8 teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. ÜHISKONNA VALITSEMINE. Demokraatia Põhimõtted Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste
Põllumajanduse arenemine tõi endaga kaasa üha suurema linnastumise tänu vabanevale tööjõule. Teadus-tehnilise revolutsiooniga käib kaasas tehnokraatia (Kr. techne kunst) tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. See seisneb ülemäära suurte koguste kemikaalide kasutamisest põllul, liiga palju tehnikat, transpordi tsentraliseerimine. Eesti ehedaim näide on reisirongiliikluse kaotamine Edelaraudteel. Toiduprobleemid Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toiduprobleemid, jäätmeprobleemid.
Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos temale kuuluvate Kanalisaartega, sh Guernsey ja Jersey ning Mani saarega KeskEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad KeskEuroopasse: Saksamaa, Austria, Sveits, Sloveenia, Ungari, Tsehhi, Poola, Slovakkia, Prantsusmaa (Notre Dame Cathedral), Liechtensteini Vürstiriik. LõunaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad LõunaEuroopasse: Albaania, Andorra,
juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma