· Lõplikult peenestame uhmris. Selleks paneme proovi uhmri, lisame liiva ja hõõrutame uhmri nuiga. Seejärel lisame veevaba naatriumsulfaat, et vett siduda. Peab olema moodustanud pubriline mass. · Ekstrahherime(oktaaniga) karotinoidid organilise lahustiga ja filtrime. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs. · Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkusel 350-650 nm. · Võrdluslahusena kasutame ekstrahenti. · Kirjutame need lainepikkused, kus paiknevad neeldumismaksimumid ja nende vastavad optilise tiheduse väärtused. Spektri analüüsimine. · Võrreldame saanud neeldumismaksimumid teatmeteoses leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumitega. Tegeme järeldus, kas tegu puhas -karoteeniga või karotinoidide seguga. Kvantitatiivne analüüs (karotinoidi sisalduse arvutamine)
Töö käik: Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Minu uuritav objekt oli porgand, millest riivisin proovi ja kaalusin tehnilisel kaalul 0,526 g. Panin riivitud porgandi kadudeta uhmrisse, lisasin liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni tekkis ühtlane mass. Lisasin väikeste portsjonitena veevaba vee sidumiseks. Tekkis kuiv, pulbriline mass. Panin valmis 25 ml mõõtesilindri koos lehtri ja filterpaberiga. Uhmrisse lisasin väikeste koguste kaupa ekstrahenti, segasin jätkuvalt uhmrinuiaga materjali, seejärel lasin sademel settida ja dekanteerisin lahuse mõõtesilindrisse. Kordasin kuni sademe kohal olev ekstrahent muutus värvusetuks. Ekstrakti kogumaht oli 16 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350-650nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahust. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse
materjalis vett siduda. Jätkatakse massi hõõrumist. Soola lisamine tuleb lõpetada, kui on moodustunud kuiv pulbriline mass. · Järgneb karotenoidide ekstraktsioon proovist orgaanilise lahustiga, milleks antud töös oli petrooleeter. Ekstrakti kogumiseks võtsin 25-ml mõõtsilindri, mille varustasin lehtri ja kuiva filterpaberiga. Siis alustatakse ekstraktsiooni, lisades peenestatud massile väikeste koguste kaupa ekstrahenti. Teelusika abil kantakse sademe kohal olev ekstrakt filtrile. Seda tegevust korratakse, kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. Määratakse ekstrakti kogumaht, milleks tuli 10,5 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350-650 nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahustit ehk ekstrahenti. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori
sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. See kujutab endast absorbtsiooni (A) e optilise tiheduse (D, OD) sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö käik: Kaaluda taimne materjal. Uhmerdada proov pestud liivaga ühtlaseks massiks. Lisada väikeste kogustena veevaba Na2SO4 kuni on moodustunud pulbriline mass. Lisada pulbrile väikeste koguste kaupa ekstrahenti (oktaan). Uhmerdada ning lasta sademel settida, selle kohal olev ekstrakt kanda teelusikaga filtrile (ekstrakt koguda mõõtesilindrisse). Protsessi korrata kuni sademe kohal olev ekstraks muutub värvituks. Kõik ekstraktid kogutakse samasse nõusse, määratakse kindlaks ekstrakti kogumaht ja võetakse neeldumisspekter. Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350- 650 nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (ekstrahenti). Tulemused:
4 414,0 12 0,0574 5 365,5 48,5 0,0673 Võrdlesin uuritava lahuse neeldumisspektril esinevaid neeldumismaksimumide asukohti teatmeteostes leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta ei olnud võimalik kindlaks määrata, milline karoteeni isomeer või ksantofüll ekstraktis domineerib. Viga tuleneb suure tõenäosusega sellest, et kasutasin liiga palju ekstrahenti ja minu apelsinikoore ekstrakt oli selle tulemusena äärmiselt hele, võib öelda, et praktiliselt värvitu. Oleksin pidanud saama tulemused, mis oleksid sobitunud lainepikkustega 416 nm, 440 nm ja 468 nm. Sellises suurusjärgus neeldumismaksimumid oleksid vastanud ksantofüllile neoksantiin, mille ekstinktsioonikoefitsent E1cm1%=2270. (Minu katse põhjal võib öelda, et neeldumismaksimumide vahemikud 453,5 nm ja 426,0 nm on õiges suurusjärgus ja vahemikus, kuid edasine tulemus ei klapi
· Tehnilisel kaalul kaalutakse 0,65 g peenestatud tomati viljaliha (soovitatud 0,6 0,7 g) · Proov viiakse kadudeta uhmrisse · Proov peenestatakse uhmris, kasutades abrasiivmaterjalina pestud liiva · Lisatakse väikeste portsjonitena veevaba Na2SO4, et siduda vesi · Võetakse 25ml mõõtsilinder lehtri ja paberfiltriga · Ekstrahkeeritakse karotenoidid, kasutades lahustina petrooleetrit ( = 0,69 g/ml) · Uhmris olevale massile lisatakse ekstrahenti, segatakse ja ekstrakt viiakse metalllusikaga filtrile · Protsessi korratakse, kuni ekstrakt on värvitu · Ekstakti koguti 16 ml Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs · Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse vahemikus 350 650 600nm · Võrdluslahusena kasutatakse puhast petrooleetrit · Spektrofotomeetri ekraanile joonistub neeldumisspekter, millel märgitakse ära
Selle lõplik peenestamine järgneb uhmris. Selleks kasutasin pestud liiva. Hõõrusin uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni, ning lisasin veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisaldavat vett siduda, ja jätkasin massi hõõruma kuni kuiva, pulbrilise massi moodustumiseni. Saadud massile lisasin uhmrisse väikese koguse (10ml) orgaanilist lahustit st. heptaani selleks, et karotinoide ekstraheerida ning kasutades kuiva filtripaberit hakkasin seda filtrida. Lisasin uhmrisse ekstrahenti kuni sademe kohal olev ekstrakt muutus värvituks. Pärast karotinoidide ekstraheerimist määrasin ekstrakti kogumaht ning sain, et see on võrdne 28,5 cm3, ning hakkasin neeldumisspektri võtma. 2. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Neeldumisspektri määramiseks sobivad sellised spektrofotomeetrid, mis võimaldavad valitud spektriosas lainepikkust sujuvalt muuta. Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350650
siduda,jätkates samal ajal massi hõõrumist. · Massi hõõrumine lõpeb, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass. · Edasi toimus karotenoidide ekstraktsioon (=väljalahustamine) proovist sobiva orgaanilise lahustiga (Petrooleeter) ja ekstrakti filtrimine. · Filrimiseks võtsin 25ml mõõtsilinder,lehter ja filterpaber. · Seejärel alustasin ekstraktsiooni,selleks lisasin uhmris olevate peenestatud massile väikeste koguste(5-10ml) kaupa ekstrahenti. · Materjali segasin uhmri nuiaga, sademel lastakse põhja settida ja selle kohal olev ekstrakt kantsin teelusika abil filtrile. Seda operatriooni korratasin kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. · Lõpuks määrasin kindlaks ekstrakti kogumaht. (V=9 ml) Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs: · Spekter mõõtsin lainepikkuste vahemikus 350-650 nm,kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (Petrooleeter).
ühtlase massi saavutamiseni. Edasi lisatakse vee sidumiseks veevaba Na 2SO4 jätkates samal ajal massi hõõrumist. Na2SO4 lõplik kogus sõltub proovi veesisaldusest ja võib ületada proovi kaalutist 510-korda. Soola lisamine lõpetatakse kui on tekkinud ühtlane pulbriline mass. Pärast seda lahustatakse karotenoidid orgaanilise lahustiga ja filtritakse tekkinud lahus läbi paberfiltri mõõtsilindrisse. Uhmris olevale peenestatud massile lisatakse väikeste koguste kaupa ekstrahenti. Esimene lahusti portsjon peaks olema suurem, tesied väiksemad. Segu segatakse uhmri nuiaga ja lastakse sademel settida. Vedelik viiakse lusikaga mõõtsilindrisse, mida vähem sadet seda parem. Seda tegevust korratakse kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. Kõik ekstraktid viiakse ühte kogumisnõusse. Lõpuks määratakse kindlaks ekstrakti kogumaht. Töö toimub tõmbe all! Kasutasin pulbrilist paprikat (maitseaine). Ekstrahendiks oli oktaan.
· Jätkasin samal ajal massi hõõrumist. · Lõpetasin soola lisamise, kui moodustus kuiv, pulbriline mass. · Valisin sobiva suurusega kuiva anuma ekstrakti kogumiseks. Valisin selleks anumaks 25 ml mõõtesilindri. · Varustasin mõõtesilindri sobiva suurusega lehtriga ning asetasin sellele kuiva paberfiltri. · Alustasin karotenoidide ekstraktsiooni proovist sobiva orgaanilise lahustiga. Selleks lisasin uhmris olevale peenestatud massile väikese koguse ekstrahenti. Lisasin esimesel korral ~ 10 ml oktaani. Edaspidi lisasin väiksemate koguste kaupa (~ 5- 10 ml), kuid piisavalt, et sademe kohalt oleks võimalik teelusikaga ekstrakti eraldada. · Materjali segasin lusikaga. · Lasin sademel põhja settida ja selle kohal oleva ekstrakti kandsin teelusika abil filtrile. Ekstrakt sademe kohal oli kollane. · Kordasin eelpool kirjeldatud operatsiooni kuni sademe kohal olev ekstrakt muutus värvusetuks.
4. Selgitage spektrofotorimeetri tööpõhimõtet. Spektrofotomeetrite oluliseks karakteristikuks on mõõtmiseks kasutatava kiirguse lainepikkuste intervall (riba laius) ja absorbtsiooni mõõtmise lineaarne piirkond (ulatus). 18 Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350650 nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (ekstrahenti). Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse protokollivihikusse need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. 5. Millises lainepikkuste vahemikus paiknevad karotenoidide neeldumismaksimumid ja millest on see tingitud?
61 Järgneb karotenoidide ekstraktsioon (=väljalahustamine) proovist sobiva orgaanilise lahustiga (ekstrahendiga) ja ekstrakti filtrimine. Selleks valitakse sobiva suurusega kuiv anum ekstrakti kogumiseks (soobib 25 ml mõõtsilinder), varustatakse see sobiva suurusega lehtriga ja sellele asetatakse kuiv paberfilter. Seejärel alustatakse ekstraktsiooni, lisades uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste (5-10 ml) kaupa ekstrahenti. NB! Esimene lahusti portsjon peaks olema piisavalt suur (~10 ml), et põhja settinud massi pinnalt oleks võimalik lahust dekanteerida, järgmised kogused peaksid olema väiksemad. Materjali segatakse jätkuvalt uhmri nuiaga, sademel lastakse põhja settida ja selle kohal olev ekstrakt kantakse teelusika abil filtrile, püüdes sadet filtrile mitte viia. Seda operatsiooni korratakse (korduvekstraktsioon) kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks
annaabi.ee 
