Nullfokalisatsioon jutustaja teab tegelaskujust rohkem (jutustaja > tegelaskuju) _ Sisemine fokalisatsioon - jutustaja ja tegelaskuju teadmised on võrdsed (jutustaja = tegelaskuju) _ Väline fokalisatsioon jutustaja teab tegelaskujust vähem Homodiegeetiline jutustaja on jutustatava maailma osa Heterodiegeetiline jutustaja ei ole jutustatava maailma osa; Autodiegeetiline (homodiegeetiline) jutustaja on samas peategelane, jutustab otsekui oma lugu. nelja tüüpi jutustajaid: Ekstradiegeetiline-heterodiegeetiline (1. astme jutustaja, kes jutustatava maailma osa ei ole); Ekstradiegeetiline homodiegeetiline (1. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa); Intradiegeetiline-heterodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes ei ole jutustatava maailma osa ega esine jutustatavas loos); Intradiegeetiline-homodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa ja jutustab oma lugu > autodiegeetiline). TEGELASKÕNE
Homodiegeetiline jutustaja on jutustatava maailma osa Heterodiegeetiline jutustaja ei ole jutustatava maailma osa; Autodiegeetiline (homodiegeetiline) jutustaja on samas peategelane, jutustab otsekui oma lugu. Omaelulooliste tekstide puhul räägib Philippe Lejeune `autobiograafilisest lepingust' , mis põhineb osalt autori ja jutustaja/peategelase samasusel ning asjaolul, et teost on määratletud kui autobiograafiat . Hermann Hesse "Stepihunt" Raamjutustus (ekstradiegeetiline jutustust jutustatakse) Minajutustus (fiktiivne päevik - homodiegeetiline) Tractatus (intradiegetiline n.ö teise astme jutustamine, jutustus jutustuse sees) Kokkuvõttes eristatakse enamasti nelja tüüpi jutustajaid: Ekstradiegeetiline-heterodiegeetiline (1. astme jutustaja, kes jutustatava maailma osa ei ole); Ekstradiegeetiline homodiegeetiline (1. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa); Intradiegeetiline-heterodiegeetiline (2
See tuleneb lugude korrastavast toimest, kordus kinnistab - tekitab turvatunnet, rütmilisest struktuurist saadavat naudingut. (vrd. korduse funktsioon luules) Narratiivi analüüs: Kes kõneleb? kellele? millal? mis keeles? millise autoriteediga? Fokaliseering - aeg, kaugus ja kiirus, teadmiste piiratus. Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline, ebausaldusväärne jutustaja). Jutustamise tasandid (ekstradiegeetiline, diegeetiline, metadiegeetiline) Jutustamistüübid ajaliste suhete alusel (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud). Jutustajatüübid: *heterodiegeetiline - väljaspool lugu, hierarhia tipus seisev, kõiketeadev *homodiegeetiline - jutustaja kui üks loo osalistest *autodiegeetiline - peategelane kui jutustaja *ebausaldusväärne jutustaja - Jutustamise tasandid: *ekstradiegeetiline - sellel asub jutustaja *diegeetiline - siin toimub lugu ise
mitteusaldusväärne jutustaja (unreliable narrator)- reaalse autori alter ego, teksti põhjal tuletatud autori kuju Boriss Uspenski "Kompositsiooni poeetika" (1970): vaatepunktide liigid Hinnanguline (ideoloogiline) Fraseoloogiline Psühholoogiline (pertseptiivne, tajumehhanisimidega seotud) Ajalis-ruumiline G.Genette. Narrative Discourse. Oxford, 1980: jutustajate tüübid Heterodiegeetiline/ homodiegeetiline jutustaja Ekstradiegeetiline/ intradiegeetiline/ metadiegeetiline jutustaja Vaatepunkt Genette'il Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs.narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs.Kes räägib?) Fokalisatsiooni 3 tüüpi: null-fokalisatsioon (zero-focalization, kõiketeadev jutustaja), sisemine (internal focalization), väline (external focalization) J. Phelan. Why narrators can be focalizers... (kogumikus "New Perspectives on Narrative Perspective") Jutustaja F ja H
autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokusseerimine. Autori mõiste. Tekstuaalne autor. Jutustajatüübid: *heterodiegeetiline - väljaspool lugu, hierarhia tipus seisev, kõiketeadev *homodiegeetiline - jutustaja kui üks loo osalistest *autodiegeetiline - peategelane kui jutustaja *ebausaldusväärne jutustaja - Jutustamise tasandid: *ekstradiegeetiline - sellel asub jutustaja *diegeetiline - siin toimub lugu ise *metadiegeetiline - jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajalisel alusel: *samaaegne - jutustatakse sündmuste toimumise hetkel *järgnev- jutustatakse möödunust *ennetav - jutustatakse millestki, mis pole veel juhtunud *vahelepõimitud - sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Proosažanrid
- ka 1. isiku retrospektiivsetes jutustustes tuleks eristada fokuseerijat & jutustajat, ent kas neid saab päris lahus hoida? eristamine muutub suhteliselt keeruliseks. Niisiis, päikese järel käies tulin ma, "sealt ülevalt Põhjast", nagu siin öeldakse. (Piiririik) Jutustamine (ajaline suhted vs narratiivne tasand) järgnev jutustamine: - kõige tüüpilisem ennetav jutustamine: - kõige ebatüüpilisem samaaegne jutustamine: põimitud jututstamine: ekstradiegeetiline tasand jutustaja tasand ; jutustab diegeetiline tasandil toimuvast (intra)diegeetiline --II-- - põhitasand, (meta)hüpodiegeetiline --II-- - "vanamees", kes röögib uuest, sügavamast tasandist. jutustajate tüpoloogiad: heterodiegeetiline jut. (ei osale tegevuses) homodiegeetiline jut. (osaleb tegevuses) jutustaja nähtavuse aste jutustaja teadmiste aste (vrd. fokusseerija, tegelane) jutustaja usaldusväärsus publik tekstis
Fokuseerimine on jutustaja ja tegelaste vaheline suhe (nullfokuseerimine on kõiketeadev jutustaja, sisemine piirab teadmised konkreetse tegelasega, väline annab tegelasele jutustajast enam teadmisi). Vaatepunkt määratleb, kelle seisukohalt lugu esitatakse. Jutustaja positsioon: heterodiegeetiline (väljaspool lugu, hierarhia tipus), homodiegeetiline (jutustaja on loo osaline), autodiegeetiline (jutustaja on kui peategelane). Jutustamise tasandid: ekstradiegeetiline (jutustaja tasand), diegeetiline (loo toimumise tasand), metadiegeetiline (jutustuse sees asub jutustus). Jutustamistüüpide ajasuhted: samaaegne (jutustamine toimub sündmuste hetkel), järgnev (jutustatakse möödunust), ennetav (jutustab eelolevast), vahelepõimitud (jutustamine liigub ajas looga kaasa). Loo korrastatus: anakroonia (ettevaade ja tagasivaade (e prolepsis ja analepsis), sündmuste kestus (kiirus ja
ka 1. isiku retrospektiivsetes jutustustes tuleks eristada fokuseerijat & jutustajat, ent kas neid saab päris lahus hoida? eristamine muutub suhteliselt keeruliseks. (Niisiis, päikese järel käies tulin ma, "sealt ülevalt Põhjast", nagu siin öeldakse. (Piiririik)) Jutustamine (ajaline suhted vs narratiivne tasand) sh järgnev jutustamine: - kõige tüüpilisem sh ennetav jutustamine: - kõige ebatüüpilisem sh samaaegne jutustamine ja põimitud jututstamine: (1) ekstradiegeetiline tasand jutustaja tasand ; jutustab diegeetiline tasandil toimuvast (2) (intra)diegeetiline --II-- - põhitasand, (3) heterodiegeetiline jut. (ei osale tegevuses) (4) homodiegeetiline jut. (osaleb tegevuses) Uurida tuleb ka jutustaja nähtavuse astet, jutustaja teadmiste aste (vrd. fokusseerija, tegelane) ning jutustaja usaldusväärsust. lühikokkuvõte: On lugu, tekst & jutustamine. Hiljem ei tohiks ära unustada, et on jutustamine & fokusseerimine. 21
isiku retrospektiivsetes jutustustes tuleks eristada fokuseerijat ja jutustajat, ent kas neid saab päris lahus hoida? Eristamine muutub suhteliselt keeruliseks. (Niisiis, päikese järel käies tulin ma, "sealt ülevalt Põhjast", nagu siin öeldakse. (Piiririik)) Jutustamine (ajaline suhted vs narratiivne tasand) sh järgnev jutustamine: - kõige tüüpilisem sh ennetav jutustamine: - kõige ebatüüpilisem sh samaaegne jutustamine ja põimitud jutustamine: (1) ekstradiegeetiline tasand jutustaja tasand; jutustab diegeetiline tasandil toimuvast (2) (intra)diegeetiline --II-- - põhitasand (3) heterodiegeetiline jut. (ei osale tegevustes) (4) homodiegeetiline jut. (osaleb tegevuses) Uurida tuleb ka jutustaja nähtavuse astet, jutustaja teadmiste aste (vrd. fokusseerija, tegelane) ning jutustaja usaldusväärsust Lühikokkuvõte: on lugu, tekst ja jutustamine, hiljem ei tohiks ära unustada, et on jutustamine ja fokusseerimine 21
narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil) Fokuseerimine võib loo jooksul ka korduvalt muutuda (nt Kangro ,,Jäälätted"); see loob ebakindluse efekti. Jutustaja positsioon tekstis: Heterodiegeetiline väljaspool lugu (hierarhia tipus) seisev Homodiegeetiline jutustaja kui üks loo osalistest Autodiegeetiline peategelane kui jutustaja Ebausaldusväärne Jutustamise tasandid: Ekstradiegeetiline sellel asub jutustaja Diegeetiline siin toimub lugu ise Metadiegeetiline jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajaliste suhete alusel: Samaaegne sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel Järgnev jutustatakse millestki möödunust Ennetav jutustatakse sündmustest, mis pole veel juhtunud Vahelepõimitud sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Loo korrastatus:
narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil) Fokuseerimine võib loo jooksul ka korduvalt muutuda (nt Kangro „Jäälätted“); see loob ebakindluse efekti. Jutustaja positsioon tekstis: Heterodiegeetiline – väljaspool lugu (hierarhia tipus) seisev Homodiegeetiline – jutustaja kui üks loo osalistest Autodiegeetiline – peategelane kui jutustaja Ebausaldusväärne Jutustamise tasandid: Ekstradiegeetiline – sellel asub jutustaja Diegeetiline – siin toimub lugu ise Metadiegeetiline – jutustuse sees asuv jutustus Jutustamistüübid ajaliste suhete alusel: Samaaegne – sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel Järgnev – jutustatakse millestki möödunust Ennetav – jutustatakse sündmustest, mis pole veel juhtunud Vahelepõimitud – sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Loo korrastatus:
annaabi.ee 
