kaupmees); suudra(mustatööline) 12. Armastuse kolmnurk Vivekananda põhjal - Armastus ei tingi, võistle ega tunne hirmu. 13. Bhakta suhtumine jumalasse - "Annan sulle kõik mis mul on ega taha vastu midagi" 14. Bhagavadgita (isanda laul) - osa Inida suureeposest Mahabharata (Suur India) 15. Uusaja India filosoofe - Ramakrisna, Vivekananda, Sri Aurobindo, Rabindranath Tagore 16. Sufismi olemus ja selle esindajad - tekkis 7.saj. Mesopotaamias. Kujutab ekstaatilist ja praktikalist praktikat ja vabamõtlejalikku filosoofiat. Junus Emre "Lõpp ja algus"; Ibn Tufail Elav ärganu poeg"; Abu Ali Ibn (Ibn Tufaili õpetaja).
templimuusika, templites olid orkestrid ja kutselised lauljad. Hironoomia on vanim dirigeerimise viis, kus helikõrgused näidati kätega. Egiptusest on pärit lüüra, harf, sarnell. Vana-Kreeka muusikakultuur on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätk ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik, muusade kunst on lauldes ettekantud luule. Kreeka kultusmuusika oli seotud Apolloniga mängis lüüraga korrastatud harmoonilist ja mõistuslikku, Dionysos aulosega ekstaatilist, meelelist muusikat. Kreeka pillid: topeltaulos, barbiton, vana-kreeka forminks, 7 keeleline lüüra ja kitara 5-7 keelt. Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.Kr. aoid-kutseline laulik, rapsood-rändlaulik, paiaan- Apollonile pühendatud laul kitara saatel, treen-surm... aulase saatel, hümenaios- pulmalaul aulose saatel, hümn-kultuslaulude ühine nimetus, nomos-reeglite kogu, mida peab kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk tragöödia-Dionysose kultusest välja
Kreeklaste uskumuste kohaselt olid esimesed muusikud peajumal Zeusi pojad ,,Apollon" & ,,Dionysos". Need Jumalad esindasid muusikas vastandlike suundumusi Apollon: Tõe ja Valguse jumal, mängib lüürat ning esindas muusikas harmoonilist ning mõistusega kontrollitavat muusikat (tasakaalukust). Dionysos: Oli Veini & viljakuse Jumal ning tema kaaslased mängisid pilli ,,Aulos". Esindas muusikas meelelist, ekstaatilist suunda. Muusikas oli tähtis gruuv, pidu & show (etc bullshit). Dionysose auks korraldati igal aastal pidustusi, mida nimetati Dionüüsiateks. Targemad mehed jõid allikaveega 50/50 veini, mis hakkas pähe vähem kui täis-vein. Dionüüsiad kinkisid Euroopa kultuurile draamakunsti, ehk näitekunsti, sest Dionysose auks mängiti näitemänge, mida algselt kutsuti tragöödiateks. ,,Draama" tulenes kreekakeelsest sõnast ,,Tragos-sokk".
Weimaris 55-aastaselt. VAATED: I Periood (1869-1876) Nietzsche saab klassikalise filoloogilise hariduse ja saab klassikalise filoloogia professoriks Baselis. 1871 avaldab ta oma esimese teose "Die Geburt der Tragödie aus dem Geiste der Musik". Selles teoses leiab ta, et kreekluse algsed jõud apollonlik ja dionüüslik jõud segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin möödukas- mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragüüdia allakäik algab kreeka-ratsionaalse filosoofia sünniga, mida kehastab teiste hulgas eriti Sokrates. Euripidese juures on see üleminek juba toimunud: "Jumalus, kes temas kõneles, ei olnud mitte Dionüsios, mitte ka Apollo, vaid täiesti uus deemon, nimelt Sokrates." Kandva kultuuri uuenemine peaks toimuma Richard Wagneri (1813-1883) muusika ja isiku läbi, kelle loomingusse Nietrzche on sel perioodil lausa kiindunud. 1871-1876 tegeleb Nietzsche oma ajastu kultuuriga.
• Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. Religioosne kogemus ja neuroteadus • Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. • Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. • Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb ekstaatilist ühtsust kõiksuse või Jumalaga või muud sellist? Miks usuvad inimesed üleloomulikku? • Evolutsioonibioloogilised küsimused ja seletused • Milline on religiooni funktsioon bioevolutsioonis? • Kas religioon aitab inimesel keskkonnaga paremini kohaneda ja annab looduslikus valikus eelise või on religioon evolutsiooni kõrvalprodukt? 8 Kirjandus Law, Stephen 2008. Filosoofia, Tallinn: Varrak, lk 139-159. Russell, Bertrand 2002. Miks ma kristlane ei ole
" I Periood (1869-1876) Nietzsche saab klassikalise filoloogilise hariduse ja saab klassikalise filoloogia professoriks Baselis. 1871 avaldab ta oma esimese teose "Die Geburt der Tragödie aus dem Geiste der Musik". Selles teoses leiab ta, et kreekluse algsed jõud apollonlik ja dionüüslik jõud segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin möödukas- mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragüüdia allakäik algab kreeka-ratsionaalse filosoofia sünniga, mida kehastab teiste hulgas eriti Sokrates. Euripidese juures on see üleminek juba toimunud: "Jumalus, kes temas kõneles, ei olnud mitte Dionüsios, mitte ka Apollo, vaid täiesti uus deemon, nimelt Sokrates." Kandva kultuuri uuenemine peaks toimuma Richard Wagneri (1813-1883) muusika ja isiku läbi, kelle loomingusse Nietrzche on sel perioodil lausa kiindunud. 1871-1876 tegeleb Nietzsche oma ajastu kultuuriga
". Sadu kordi päevas tuletatakse meile meelde, kui haavatavad me oleme. Iga kord kui see juhtub raiskame me teadvuse korrastamiseks psüühilist energiat." Loovatel inimestel ei jää selleks lihtsalt aega. Et meeldival tegevusel on selged eesmärgid, kindlad reeglid ja oskustele vastav raskusaste, ei ohusta nad oma MINA." (Csikszentmihaly, Optimaalse kogemuse psühholoogia, 2007) Tippkogemused Maslow kirjeldab tippkogemuste mõistega inimesi, kes kogevad midagi üleloomulikku, ekstaatilist ja müstilist, kus aeg kaob, ümbritsev ei oma enam tähendust ning sellel hetkel ollakse oma tegevusse 100% pühendunud. "Minu mulje kohaselt muutis iga selline kogemus sarnasel või võrreldaval moel inimest ja tema maailmataju./.../Ja võin teile kinnitada, et minu jaoks oli väga üllatav kuulda naist kirjeldamas oma tundeid sünnitamisest samade sõnadega, millega Buck kirjeldas kosmilist teadvust/.../Ghiselin kirjeldas loovat protsessi või Suzuki kirjeldas Zen satori kogemust
Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati peale VANAKREEKA PILLE ÜHENDKUNST MUSIK Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena Termin musik tähendab lauldes ettekantud luulet ning ainult seda peeti tõeliseks kunstiks Kujutavasse kunsti seevastu suhtuti kui käsitöösse Vana-Kreekas peeti muusikut jumaliku andega prohvetiks
2 Vangistatud isikud ohverdati, nende veri anti rituaalsete talituste raames jumalaile ning ohverduste eelduseks oli võitja vaprus ja strateegiline võimekus. Klassikalise perioodi maiade, vähemalt nende alatasa nääklvete ja võistlevate kuninglike dünastiate kujutlusvõimel polnud piire, leiutamaks uusi viise, kuidas oma ohvreid aladanda, piinata ja lõpuks hukata. Kui tegu oli tähtsama isikuga siis ilmselt raiuti keset ekstaatilist tegevust õnnetul vangil pea maha – see oli pallimängu finaaliks, millega tähistati sõjalist võitu ja seati kogu sündmus müütilisse ja kosmoloogilisse raamistikku seeläbi, et etendati taas kangelaskaksikute võitu allilma jumalate üle. Hispaanlaste saabumisega toimusid pidevalt sõjad hispaanlaste ja maiade vahel. 1520.aastal planeeriti maiade alade täielikku üle võtmist. 1526.aastal anti luba ja 16.sajandi lõpuks olid enamik maiade alasid vallutatud. 1697
ülendama üliinimeseks. Nietzsche "üliinimene" (Übermensch) on uus Siegfried, kes oskab kreeka keelt. Ta looming on sõda kristliku Euroopaga, kuid ta ei suuda loobuda euroopalikkusest. I periood: Ta leiab, et kreekluse algsed jõud, apollonlik ja dionüüslik, segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin mõõdukas-mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragöödia allakäik algab kreeka ratsionaalse filsoofia sünniga, mida kehastab eriti Sokrates. II periood: Nietzsche ise nimetab seda "ennelõunaseks filosoofiaks". Neid teoseid seob võitlus "decadence", "moraali" ja "religiooni" vastu. Nietzschet ajendab võitluses moraali ja traditsioonilise filosoofia vastu kirglik igatsus tõepärasuse järele. Moraal on suhteline, moraali otsused ei ole ajatud ja absoluutsed, vaid ajaloolised ja sotsiaalselt suhtelised
uus jeruusalemm kui tehnoloogiline utoopia, läbipaistev linn, mida jumala valgus läbib seestpoolt. ilmutusraamatu ideega on omajagu jama, sest selles on liiga palju mastaapset ja revolutsioonilist komponenti. kristlik kirik pidas ennast selle valdkonna mõtte ainuvaldajaks, ilmutusraamat pakkus aga kontrollimatut tuge paljudele rahvaliikumistele. selle kontseptiga sobib ka marxistlik algne lähenemismoodus ja kommunism tähendas marxi jaoks just sellist ekstaatilist eksistentsi viimast faasi. järgnevatel aastatel marx katsetab oma ideedega, ja kusagil 19s keskel hakkab marxi jaoks omandama kuju jaotus baasiks ja pealisehituseks. ka mõisted tootmisviis, tootlikud jõud ja tootmissuhted. kujunes välja marxistlik mõisteaparaat. tekkis ka ideoloogia mõiste ja selle kaudu võib näha ka marxis endas teatavat murrangud. baas ja pealisehtitus sellega on seotud kogu marxistlik ajalookäsitlus. iga periood on konstrueeritud mingi kindla tootmisviisi
Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. 102. Religioosne kogemus ja neuroteadus Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb ekstaatilist ühtsust kõiksuse või Jumalaga vmt? 103. Miks usuvad inimesed üleloomulikku? Evolutsioonibioloogilised küsimused ja seletused: Milline on religiooni funktsioon bioevolutsioonis?Kas religioon aitab inimesel keskkonnaga paremini kohaneda ja annab looduslikus valikus eelise või on religioon evolutsiooni kõrvalprodukt? 104. Sissejuhatus dualismi Dualism seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu (või füüsilisi omadusi ja
sõnumist saab teha otseselt eksistentsiaalseid järeldusi. 3.4.3. Usuline kogemus kui teoloogia allikas Jung näeb usulist kogemust samal viisil kui Rudolf Otto. (Tema mõjust Jungile tuleb juttu töö lõpuosas.) Usulisele kogemusele on omane nii tremendum kui fascinosum aspekt. See tähendab, kogemus võib olla äärmiselt hirmutav, kummaline või piinarikas (tremendum). Samuti võib mõni teine seesmine kogemus olla täis ekstaatilist, joovastavat rõõmu, selgust, rahu või õnnetunnet (fascinosum). Mõlemat sorti kogemused on legitiimsed. Jung selgitab, et tänapäeva teaduslikus ja läbiuuritud maailmas pole üleloomulikule kohta isegi kaugemates galaktikates. ,,Kuid inimhing näib hoidvat saladusi, kuivõrd empiirilise uurija jaoks taandub kogu usuline kogemus isevärki hingeseisundile. Kui me tahame teada, mida tähendab usuline kogemus
annaabi.ee 
