Kaugkaubandus. Keskaja lõpuks omandas Vana-Liivimaa soodsa positsiooni Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubanduse vahendamisel. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise .Tänu soodsale asendile Vene piiri läheduses edenes 17.sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup. Lisaks teraviljale eksporditi ka lina, kanepit. Laevaehituskaupadest eksporditi mastipuitu, planke, laudu, tõrva ja tökatit. Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaubad. Vilja kõrged ekspordihinnad hoidsid tollimakse kõrgel ja riik sai sellega endale rohkem raha. Sisekaubandus.
ei saa. Importi saaks vähendada näiteks välismaalt ostetavate toidukaupade arvelt, kuid see vähendaks nende kaupade valikut ja tõstaks ühtlasi hinda Eesti tarbijale. Eksport Kaks kolmandikku kaupu eksporditakse Soome, Rootsi, Venemaale, Lätisse, Leetu, Ukrainasse ja Saksamaale. Üle veerandi ekspordist annavad toiduained ja puit ning puidutooted, ehk kaubad, mille valmistamiseks on meil piisavalt palju loodusvarasid ja oskusi. Tekstiilitooted on samuti üsna tähtis eksportkaup, kuid ilmselt vaid nii kaua, kui Eestis püsivad palgad madalamad võrreldes Lääne- ja Põhjaeuroopa riikidega, mistõttu toodete valmistamine tuleb odavam. Märkimisväärne on ka masina- ja keemiatööstuse toodangu eksport. Reeksport Ligi kolmandiku Eesti ekspordist moodustab reeksport, mis tähendab, et sisseostetud kaup müüakse edasi teistesse riikidesse. Sellisteks edasi müüdavateks kaupadeks on peamiselt transpordivahendid, mineraalsed tooted, mitmesugused toidukaubad jne.
Ihaldusväärsematel aladel sai meistriks tõusta vaid siis kui sakslasi ei jätkunud Meistriks saamine kulukas protseduur: tööoskuste omandamine, meistritöö tegemine, käsiraha, tsunfti meistritele joodud, abiellumine. Kaubanduseks oli Liivimaa linnadel soodne asend Hansameeste tugipunktideks mitmed eesti linnad Osadel linnadel laokohaõigus, mt, et kaupmees pidi enne sihtpunkti minekut kaubad ümber laadima Tähtsaim eksportkaup Liivimaal teravili, mida vahetati soola vastu Keskaaja kaupmeeskonda iseloomustas ebapüsiv koosseis Hoogustus sisekaubandus Ordud ja kloostrid Ristiusuga jõudsid Liivimaale tsitertlased, osalesid Liivimaa misjoneerimisel Rajasid kloostrid, nende ümber põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid Usuelu allakäik, kuna tsitertlased said vasallide annetuste tõttu suurmaavaldajateks Kerjusmungaordud, hea kontakt talupoegadega, avatud linnlastele
nõuda. Kinni ei peetud vakuraamatusse kirjutatud kohustustest ning neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. Samuti oli talupoegadel õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses üsna palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna õigust nad siiski ei saanud. Mõisnikud ostsid iseendale õiguse ning tihti ei usutud seda, mida talupojad rääkisid. Eestis oli väga hea kasvatada teravilja, see oli ka peamine eksportkaup. Halb selle juures oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Pärast pikka sõdade perioodi rahvaarv küll vähenes, kuid eestlased kosusid rahuajal tublisti ning tänu sisserändajatele, kes omandasid ka eesti keele, olukord paranes. Eestimaa oli jagatud kaheks kubermanguks: Liivimaa ja Eestimaa ning mõlemaid juhtisid kindralkubernerid
Kogu see tegevus ohustab tugevasti looduskeskkonda. Suurelt pindalalt on ürgmets hävitatud ja selle asemele rajatud teed, külad, kaevandused ja põllud. Kuid põldudest on osa jõudnud juba muutuda viljatuks ja paljud asukad on lahkunud, et otsida paremaid maid. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm Vihmametsadest saadud puit (balsapuu, roosipuu, teka, mahagon, eeben jt.) on väärtuslikuks tooraineks mööblitööstusele ja seetõttu tähtis eksportkaup. Vihmametsade taimede lehti, koort ja muid osi kasutatakse ravimite valmistamiseks (hiniin, kokaiin jt.), puitu ka paberi tootmiseks. Kuid puude lausalise mahavõtmise ja põletamise tõttu on vihmametsad tänapäevaks katastroofiliselt vähenenud. Võrreldes endisaegse ulatusega on nende pindala kaks korda väiksem. Arvatakse, et igal aastal hävib umbes 160 000 km2 vihmametsa iga tunniga 4 km2 väärtuslikku metsa.
Eraldatud majandusgeograafiline asend ja arendamata liiklusteed. Nõukogude-aegse riigi juhitud ebatõhusa majanduse pärand ja majanduse erastamisjärgne ahenemine. Põllumajandus Moldova lähedus Mustale merele annab riigile pehme ja päikselise kliima, mis soodustab põllumajanduslikku tegevust. Lisaks levivad Moldovas väga viljakad mullad. Peamiselt kasvatatakse nisu, maisi, tubakat, suhkrupeeti ja sojaube. Ka liha- ja piimakarjakasvatus ning meetootmine on tõusuteel. Moldova tuntuim eksportkaup on vein, mis tuleb riigi lõuna- ja keskosa paljudest viinamarjaistandustest. Lisaks toodetakse erinevaid likööre ja vahuveini. Kindlasti teatakse Moldovat ka päikselilleseemnete, metsapähklite, õunte ja teiste puuviljade poolest. Kuna riik asub põllumajanduslikult ideaalses kohas, tuleb ka 40% SKTst hankivast majandusest. Enamus eksporti läheb endistele Nõukogude Liidu riikidele Ukrainasse, Venemaale ja Valgevenesse. Tööstus Tööstus moodustab Moldova SKTst 38 %
* opositsiooni häälekandjad suleti * siseminister sai õiguse saata poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Majandus Eesti 1920. aastate majanduselu. * rahasüsteemi korradus (1918 lõpp Eesti mark) * maareform (1919) * peale Vabadussõda suur majandustõus * eestlastel suur roll Venemaa ja Euroopa vahelises suhtluses * elustus paberi- ja metallitööstus * masinaehitus * transiitveod (peamiselt Vene import- ja eksportkaup) * tööstusele orjenteerumine (hiigeletevõtete loomine - kaup vene turule ; enamjaolt Euroopa huvipuudus (Lääne-Euroopa huvi puidutööstuse toodetele, tukkudele, kangastele ja paberile) * ehitustegevuse elavnemine * 1923 1924 suur majanduskriis (lokaalne) - vajadus põhjalikule majanduslikule ümberkorraldusele Põhjused: - Eesti pank oli põhjendamatult palju laene andnud (ka väga suuri) - Eesti-Vene suhete halvenemine (enamus toodangust oli suunatud Venemaale)
Kaugkaubandus. Keskaja lõpuks omandas Vana-Liivimaa soodsa positsiooni Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubanduse vahendamisel. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise .Tänu soodsale asendile Vene piiri läheduses edenes 17.sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakkusid Eestisadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup. Lisaks teraviljale eksporditi ka lina, kanepit. Laevaehituskaupadest eksporditi mastipuitu, planke, laudu, tõrva ja tökatit. Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaubad. Vilja kõrged ekspordihinnad hoidsid tollimakse kõrgel ja riik sai sellega endale rohkem raha. Sisekaubandus
Põllumajanduse arengut pidurdab vähene sademete hulk ja suur väljaränne maakohtadest suurlinnadesse. Veel 1998 aastal oli põllumajanduse SKP 8,3%. Kuigi põllumajandus ei oli juhtiv majandus sektor on Kreeka ikkagi üks juhtivamaid Euroopa liidu liikmesriike puuvilla ja tubaka tootmises. Suur kogus oliividest pressitakse oliiviõliks, mis on samuti ka terve riigi kõige tunnustatum ekport kaup. Viinamarjad, melonid, tomatid, virsikud, apelsinid on samuti populaarne eksportkaup Euroopa liitu. Valitus on kutsund viinamarjaistandusi üles tõstma veini kvaliteeti, et tagad kindel eksport Euroopa turul. Arvestades Kreeka tohutu rannikujoont ja selle arvukaid saari, on loomulik, et on olemas ka kalatööstus. Kuid see ei oli nii oluline majandusosa kui võiks arvata seda olevat riigil kellel on nii pikk mere ajalugu. Ülepüügi tõttu on vähenenud selle majandusharu osakaal Kreeka majanduses. Loomadel ja loomatoodetel on suur oska Kreeka põllumajanduses
matmiskombed- tarandkalmed + põletusmatus + arvukalt ehetest hauapanuseid PILET 11 Foiniikia Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid. Kartaago ja Puunia sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele. Asukoht Vahemere idarannik - suhteliselt kitsas kuid küllalt mägine, viljakas ala. Vihma sajab piisavalt, põldu hea harida. Foiniikia tähendab purpurimaad (sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi). Purpurriie oli põhiline eksportkaup. Seedrimetsad olid ehituspuidu allikad, kasutati laevaehituses. Hea asend maa ja mereteede ristumiskohas moodustas varakult luua kaubandus ja kultuurikontakte Mesopotaamia ja Egiptusega. Foiniikia oli killustatud paljudeks erineva suuruse ja mõjukusega riikideks. Tähtsamad linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel. Peamised laevaehitajad ja meresõitjad vahemerel. Meresõitude käigus rajasid arvukalt kolooniaid, Küprosel ja Vahemere lääneosas
Tulemuseks see, et meie linnad satuvad majandusliku stagnatsiooni perioodi, kuna riik edendas ainult Peterburgi. 1710. aasta kapitulatsiooniga Vene võimud ütlesid, et kõik kaubanduslikud õigused ja vabadused säilimad, pidi olema võimalus kaubelda Venemaal. Reaalne elu oli midagi muud. Tallinna selgeteks konkurentideks on Peterbug ja Riia. Tallinna kohta öeldud, 18. sajandil süveneb Tallinna provintsistumise protsess. ... Peamine Tallinna eksportkaup (teistesse Venemaa linnadesse, üle Läänemere jne) oli vili. Uusikaupunki lepinguga lepiti kokku, et balti provintsid jätkavad Rootsi viljaga varustamist. Rootsi võis aasta vilja välja vedad 50 000 rubla väärtuses. 1724 lisaks viljale ka kanet, lina ja mastipuud. Kaupade väärtus tõsteti 150 000 rubla peale. 1741- 43 väike vahe. Turu rahuga aga jätkub. Turu rahulepinguga lepiti kokku ka uued rahalised suurusjärgud (tõusis 200 000 rublani). Rootsi varustamine viljaga toimub
annaabi.ee 
