Õpetaja võtab teda kui võrdset partnerit. Võimu väljendusviisid kannavad selgeid strateegilise tegevuse tunnusmärke. Kui õpilane tajub, et õpetaja ei oska võimu eetiliselt rakendada, siis ei teki ka usaldust- ta ei usalda õppimiskonteksti, kaaslasi, juhendajat. Avatus õppimisele väheneb, tekib ebakindlus, venitamine, hirm riski ees, õpilane sulgub endasse. Seega õpetaja peab olema oma ala tõeline asjatundja ning teda tullakse kuulama ja temalt õppima ainet eeskätt tema ekspertteadmiste tõttu. Tõeline õppimine haarab inimese kogu isiksust tervikuna ja see ei ole lihtsalt teadmiste mehaaniline meeldejätmine. Kooliõpingutes peaks vähenema ainekesksus ja suurenema isiksuse arendamise roll ning õpilase enda osatähtsus õppimisel. Õpetaja roll on anda õpilastele hoopis abi, juhendada ja toetada, luua selline atmosfäär, mis tagab vaba emotsionaalse ja intellektuaalse arengu. Kool peaks olema huvitav, pakkuma rõõmu ja rahuldust õpilasele, õpetajale ja lapsevanemale
vältimine. Ettekanne leidis intensiivset kommenteerimist kogu konverentsi jooksul, kuna nähtusega ollakse hädas sõjaväelistes organisatsioonides üle maailma kahjuks ei erine ka Eesti. On fakt, et kuna armeesüsteemid ei ole kusagil kasumit teenivad, vaid pigem finantseeritavad organisatsioonid, on nad ,,ussiõli" müügimeestele atraktiivne turusegment. Selles ettekandes toonitas nii sõjalist kui teadustöö alast kogemust omav kolonel Carl Castro (USA) ekspertteadmiste kasutamise olulisust kaasaegsetes armeesüsteemides. Ta viitas juhtumitele, kus sõnaosavatel ,,ussiõliga" kaubitsejatel õnnestub oma kommertskasutuseks mõeldud või täiesti kasutuskõlbmatud tooted kalli raha eest armeele müüa just tänu sellele, et nende kasutuselevõtu üle otsustavatel isikutel puudub vastav ekspertiis ning teadmine. Mõnikord on müügitöö nii tõhus, et vahendi kasutuskõlbmatust kinnitavad teadusuurimusi lihtsalt ignoreeritakse
ettevõttetele üha enam avatud, nähes selles eelkõige head võimalust kulude kärpimiseks. EY uuring kinnitab, et Euroopas on väliste teenusepakkujate kasutamine jätkuvalt tõusev trend. Kõige sagedamini kasutatakse välise partneri abi IT-teenuste puhul, kus nimekirja juhivad tarkvaraarendus (27%), IT-helpdesk (25%) ja testimine (21%). B. Offshore outsourcing plussid: Kulude vähendamine, kvaliteedi paranemine, ekspertteadmiste tõstmine, teenuste standardiseerimine ja effektiivsuse tõstmine. Offshore outsourcing miinused: Kui ettevõte annab välise teenusepakkuja kätte oma IT-teenused või mõne äriprotsessi, kaasnevad sellega paratamatult ka riskid, millega tuleb arvestada. Kõige suuremate riskidena toodi uuringus välja sõltuvust välisest teenusepakkujast (51%), ohtu kaotada kontroll teenuse üle (43%) ning teenuse kvaliteedi langust (35%).
(kogu protsessi vigu) · Keskendutakse inimeste, mitte toote probleemidele · Keskendutakse vaid tootele, ignoreeritakse inimeste probleeme Eeltingimused: · kõigil rühma liikmetel peaks olema ettekujutus sellest, mida neilt oodatakse · koostööõhkkond · materjalid on ette valmistatud ja kätte jagatud · osavõtjad on nendega tutvunud, nt igaühel on üks positiivne ja üks negatiivne kommentaar 8. Riskipõhine, ekspertteadmiste põhine, uuriv, suitsu- jm testimine Enne kui hakata spetsifikatsiooni- või programmipõhiselt süstemaatiliselt testima, võib olla otstarbekas läbi viia esialgne testimine, mis selgitab, kas on mõtet põhjalikumaid meetodeid rakendada. Riskipõhise testimise idee on testida esmalt tootega seotud kriitilisi riske. Selleks on vaja identifitseerida riskid, omistada neile prioriteedid, testida kõige prioriteetsemaid riske,
Samaaegne teadmiste mittetäielikkus: „probabilistic - possibilistic knowledge“ (S. Lash); Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus – refleksiivsete teadmiste põhine süsteemi reprodutseerimine muudab neid tingimusi, millest vastavad teadmised lähtuvad – „isetäituvad ennustused“ – meedia roll! Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks – „we have no choice but to choose“ (A. Giddens) Suurendab nii avatust kui ebakindlust („tõejärgne ühiskond“ ja ekspertteadmiste küsitavuse alla seadmine?) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel kommunikatsioonitehnoloogiate areng uut tüüpi informatsioon, teadlikkus globaalsetest teemadest mobiilsus (ka tunnetuslikult) globaalne tööjaotus globaalse ja lokaalse segunemine, mitmesuunalisus; sulandumine ja vastandumine
tekkinud veasituatsiooni tõttu pole edaspidine testimine võimalik. Kes on testijad- kõige halvem testija on programmi looja, kõige parem tulevane kasutaja. Testimise ja verifitseerimise vahekord- nad täiendavad üksteist. 21. Suitsutestimine, veaotsing, uuriv testimine, riskipõhine testimine. Suitsutestimine- täidetakse alamhulk kõigist testidest selgitamaks, kas põhilised funktsioonid töötavad. Veaotsing- testimine ekspertteadmiste põhjal. Kogenud arendaja oskab tõenäolisi vea kohti ette aimata. Vigu aitavad leida üldised teadmised, teadmised konkreetse rakendusvaldkonna kohta, riist-, või tarkvarakeskkonna kohta. Väga efektiivne vahend, mida võib kasutada nii süsteemselt kui ka intuitiivselt. Uuriv testimine- mitteformaalne tarkvara testimise tehnika, mille puhul testija hindab testide kavandamist nende täitmise käigus ning kasutab saadud infot uute ja paremate testide projekteerimiseks
ettevõttetele üha enam avatud, nähes selles eelkõige head võimalust kulude kärpimiseks. EY uuring kinnitab, et Euroopas on väliste teenusepakkujate kasutamine jätkuvalt tõusev trend. Kõige sagedamini kasutatakse välise partneri abi IT-teenuste puhul, kus nimekirja juhivad tarkvaraarendus (27%), IT-helpdesk (25%) ja testimine (21%). B. Offshore outsourcing plussid: Kulude vähendamine, kvaliteedi paranemine, ekspertteadmiste tõstmine, teenuste standardiseerimine ja effektiivsuse tõstmine. Offshore outsourcing miinused: Kui ettevõte annab välise teenusepakkuja kätte oma IT-teenused või mõne äriprotsessi, kaasnevad sellega paratamatult ka riskid, millega tuleb arvestada. Kõige suuremate riskidena toodi uuringus välja sõltuvust välisest teenusepakkujast (51%), ohtu kaotada kontroll teenuse üle (43%) ning teenuse kvaliteedi langust (35%).
Funktsionaalne testimine · Riskipõhine Riskipõhise testimise idee on testida esmalt tootega seotud kriitilisi riske. · Uuriv testimine Uuriv testimine on mitteformaalne tarkvara testimise tehnika, mille puhul testija hindab testide kavandamist nende täitmise käigus ja kasutab saadud informatsiooni uute ja paremate testide projekteerimiseks · Suitsu testimine Suitsutestimisel täidetakse alamhulk kõigist testidest selgitamaks, kas põhilised funktsioonid töötavad. Ekspertteadmiste põhine Kogenud arendaja või testija oskab tõenäolisi vea kohti ette aimata. Mittefunktsionaalne testimine - Jõudlustestimine ja koormustestimine Stabiilsuse testimine Stabiilsuse testimine kontrollib, kas tarkvara on võimeline pidevalt töötama kindla ajaperioodi jooksul. Kasutatavuse testimine Kasutuse katsetamine on vajalik, et kontrollida, kas kasutajaliidest on lihtne kasutada ja mõista. Turvalisuse testimine
• Uuriv testimine (exploratory testing) - mitteformaalne tarkvara testimise tehnika, mille puhul testija hindab testide kavandamist nende täitmise käigus ja kasutab saadud informatsiooni uute ja paremate testide projekteerimiseks, • Suitsu testimine (smoke testing) - täidetakse alamhulk kõigist testidest selgitamaks, kas põhilised funktsioonid töötavad. Nimetus tuleneb elektroonikatööstusest - seadme esmane sisselülitamine), Ekspertteadmiste põhine (kogenud arendaja või testija oskab tõenäolisi vea kohti ette aimata). Kontroll, kas kõik töötab v mitte. Kas saab testijale üle anda või mitte. See on nn kiir ülevaade. Ekspertteadmiste põhine testimine – Kasutatakse nt siis, kui tehakse kasutusmugavustega seotuid teste. Kogenud arendaja või testija oskab tõenäolisi vea kohti ette aimata. Tõenäoliste vigade leidmine võib sõltuda mitut sorti eelteadmistest, milleks on:
Lash); Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus – refleksiivsete teadmiste põhine süsteemi reprodutseerimine muudab neid tingimusi, millest vastavad teadmised lähtuvad – „isetäituvad ennustused“ – meedia roll! Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks – „we have no choice but to choose“ (A. Giddens) Suurendab nii avatust kui ebakindlust („tõejärgne ühiskond“ ja ekspertteadmiste küsitavuse alla seadmine) GLOBALISEERUMINE - maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel globaalse ja lokaalse segunemine, mitmesuunalisus; sulandumine ja vastandumine erinev globaliseerituse „aste“ (nt finants- vs tööturg) GLOBALISEERUMISE MÕJUTEGURID (Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood:) Aja ja ruumi kokkutõmbumine (Harvey 1989)
põhinev süsteem või iga konkreetse kaasuse puhul eraldi otsustamise võimalus, mis jätab taotlust täitvale riigile võimaluse kaaluda ja keelduda, kas õiguabipalvet täita või mõni muu lahendus? Mitmepoolne koostöö kriminaalasjades: politseitasand – informatsioonisüsteemid ja Europol, vahetatakse informatsiooni, siin tasandil mitmed õigusaktid, mis reguleerivad erinevaid infosüssteeme, mida haldab Europol, peamine tegevusala on andmete analüüsimine ja ekspertteadmiste vahendamine. Süüdistuse tasand – Eurojust, prokuröride koostöö organisatsioon. Kohtute tasand – Euroopa Justiitskoolitusvõrgustik. EL õiguse otsene elluviimine – Euroopa Prokuratuur. Koostöö politseitasandil: Schengenist kasvas välja politseikoostöö. Schengeni Infosüsteem (SIS). SIS-i sisestatakse: - Tagaotsitavad esemed ja isikud - Sissesõidukeeluga välismaalased jne. Viisainfosüsteem (VIS) Tolliinfosüsteem (TIS). Europol – euroopa politseiamet
neuronite arvu valiku probleem. Neuronite arvu valik peidetud kihil sõltub: · Lahendava ülesande keerukusest · Andmete kogust ja kvaliteedist · Nõutavast närvivõrgu sisendite ja väljundite arvust · Närvivõrgu koostaja kogemustest. Täpsemat valemit närvivõrgu arhitektuuri leidmiseks ei ole. Tavaliselt, optimaalsem struktuur mingi kriteeriumi mõttes leitakse eksperimentaalselt või empiiriliste ekspertteadmiste alusel. Nii liiga väike, kui ka liiga suur arv peidetud kihte ning neuroneid nendel kihtidel võib vähendada võrgu kvaliteedi. Valitud arhitektuurist oluliselt sõltub ka õpialgoritmi koonduvus (vt. peatükid 1.4, 2.2). 1.3.3 Iseorganiseeruvad närvivõrgud Iseorganiseeruvaks nimetatakse närvivõrku, mis on võimeline häälestada oma kaalukoefitsiente lähtudes ainult sisendvektori väärtustest. Neid närvivõrke nimetatakse ka iseõppivateks (vt
Taevased asjad: kehalised asjad(füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia) ja kehatud asjad(teoloogia, psühholoogia, matemaatika) Maised asjad: eetika(hea elu komponendid) ja riigitarkus(ühiskondlik kooselu millised on head seadused?) (uus)Tehnilised asjad(teadmiste esitamise oskus): loogika(väidete ja järelduste korrektsus), dialektika(küsimuste esitamise ja vastamise kunst), retoorika(veenva kõne koostamise kunst) *meie elame ekspertteadmiste ajastul: oleme osav ühes valdkonnas, aga mitte nii osav mõnes muus valdkonnas. Ülikool: ametialaste teadmiste omandamine, mitte tarkuse taotlemine 4. ,,Lõplik" vastus Lõplikke vastuseid filosoofias ei ole!! Mida tähendab teada? Windelband: Filosoofia on maailma tunnetamise ja elu mõtestamise üldküsimuste teaduslik käsitlus. Siiski ei ole need teaduslikud käsitlused, sest teadlik käsitlus eeldab ammendavat vastust, filosoofias neid aga ei leidu.
Tingimus 4: Nende lahendamiseks (leevendamiseks) pakutakse erinevaid (tihti ka konkureerivaid) meetodeid ja lahendusi. Kuna ühiskonna erinevatel positsioonidel olevad grupid (indiviidid) näevad ja hindavad probleemi erinevalt, siis see tekitab ühtse konsensuse puudumise kuidas probleemi konkreetselt rünnata (üheselt lahendada). Reaktsioonid sotsiaalprobleemidele Miks inimesed reageerivad erinevalt sotsiaalprobleemidele? Ignorantsus Fatalism Omakasu Ekspertteadmiste puudulikkus Sotsiaalprobleemide omadusi Sotsiaalprobleemid eksisteerivad kõigis ühiskondades; Sotsiaalprobleemid puudutavad kõiki; Sotsiaalprobleem on kahjulik ja düsfunktsionaalne; Sotsiaalprobleem lõhub ühiskonda (otsesed ja kaudsed kannatajad); Vastutus sotsiaalprobleemide ees on sotsiaalne; Sotsiaalprobleemide leevendamine/lahendamine on sotsiaalne; Sotsiaalprobleemide lahendamine sõltub "süüdlasest"
uute ja paremate testide projekteerimiseks Suitsu testimine o Suitsutestimisel (smoke testing) täidetakse alamhulk kõigist testidest selgitamaks, kas põhilised funktsioonid töötavad. Nimetus tuleneb elektroonikatööstusest (seadme esmane sisselülitamine). Ekspertteadmiste põhine o Kogenud arendaja või testija oskab tõenäolisi vea kohti ette aimata. Tõenäoliste vigade leidmine võib sõltuda mitut sorti eelteadmistest, milleks on: Üldised teadmised Teadmised konkreetse rakendusvaldkonna kohta Teadmised riist- või tarkvarakeskkonna
neuronite arvu valiku probleem. Neuronite arvu valik peidetud kihil sõltub: · Lahendava ülesande keerukusest · Andmete kogust ja kvaliteedist · Nõutavast närvivõrgu sisendite ja väljundite arvust · Närvivõrgu koostaja kogemustest. Täpsemat valemit närvivõrgu arhitektuuri leidmiseks ei ole. Tavaliselt, optimaalsem struktuur mingi kriteeriumi mõttes leitakse eksperimentaalselt või empiiriliste ekspertteadmiste alusel. Nii liiga väike, kui ka liiga suur arv peidetud kihte ning neuroneid nendel kihtidel võib vähendada võrgu kvaliteedi. Valitud arhitektuurist oluliselt sõltub ka õpialgoritmi koonduvus (vt. peatükid 1.4, 2.2). 1.3.3 Iseorganiseeruvad närvivõrgud Iseorganiseeruvaks nimetatakse närvivõrku, mis on võimeline häälestada oma kaalukoefitsiente lähtudes ainult sisendvektori väärtustest. Neid närvivõrke nimetatakse ka iseõppivateks (vt
täitmise käigus ja kasutab saadud informatsiooni uute ja paremate testide projekteerimiseks ○ Suitsu testimine ■ Suitsutestimisel (smoke testing) täidetakse alamhulk kõigist testidest selgitamaks, kas põhilised funktsioonid töötavad. Nimetus tuleneb elektroonikatööstusest (seadme esmane sisselülitamine). 2. Ekspertteadmiste testimine ○ Kogenud arendaja või testija oskab tõenäolisi vea kohti ette aimata. Tõenäoliste vigade leidmine võib sõltuda mitut sorti eelteadmistest, milleks on: ■ üldised teadmised ■ teadmised konkreetse rakendusvaldkonna kohta ■ teadmised riist või tarkvarakeskkonna (näiteks konkreetse
annaabi.ee 
