FUTURISM FUTURISM Kujunes välja XX. Sajandi algul Itaalias. Algataja itaallane Filippo Tommaso Marinetti. ´´Tulevikukunst``. Manifestid. Vana kunsti hülgamine. Suurlinnaelu ülistamine. FUTURISMI TUNNUSED Futurism kui tulevikukunst. Agressiivsus. Ajastule iseloomulik. Kirjanduse toomine tänavale. Uued teemad kirjanduses. Tundeid peeti nõrkuseks. Eksperimenteeriti vormi ja sõnadega. Rahutu ja liikuv. FUTURISM EESTIS Eelkõige levis kirjandusvooluna; Levis Venemaalt; Moodsa ühiskonna tormilise arengu vaated; Albert Kiivikas; Erni Hiir. FUTURISM VENEMAAL Vladimir Majakovski; Vulgaarne luule; Futuristlik teater. FUTURISM ITAALIAS Filippo Tommaso Marinetti; Visuaalsed Kunstid; Futurism muutus poliitiliseks FUTURISM KIRJANDUSES
NATURALISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • Ē.Zolá UUSROMANTISM JA MODERNISM (19.saj lõpp) Modernism on 19.saj teise poole ja 20.saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Põhimõtteliselt võib modernistlikuks nimetada iga teost, mis on uudne ja vastandub traditsioonile. • Modernism kujunes välja 19.saj lõpus peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas • Modernistlik kirjandus vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust • Eksperimenteeriti nii vormide kui väljendusviisidega • Neli ala suundumust – sümbolism, impressionism, ekspressionism, futurism SÜMBOLISM (19.saj lõpp) • Sümbolism pidas kunsti ülesandeks tegelikkuse taga peituvale oletatavale ideedemaailmale viitamist • Sõnad kui sümbolite võrdkujud. Näiteks ankur on lootuse sümbol, must värv lootuste purunemise sümbol jne. • Väljendusvorm eelkõige luules SÜMBOLISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • P. Verlaine • E. Enno
XX SAJANDI VENE KIRJANDUS 1. Millal (millega) sai läbi vene kirjanduse ,,kuldne ajastu" ? Kui surid Puskin ja Lermantov. 2. Missugune pidi olema uue ajastu kirjandus? Mida tehti (3)? Uue ajastu kirjandus pidi olema täiesti uut tüüpi. Seepärast eksperimenteeriti, otsiti oma teed ning eitati kõike , mis enne oli olnud. 3. Mis said ametlikult tunnustatud kirjanduse peateemadeks (3)? Revolutsioon, kodusõda, klassivõitlus. 4. Missugustkangelast vajas uus kirjandus? Sellist kangelast, kes on jäägitult andunud revolutsioonile ja parteile, kuid julm ja halastamatu vaenlase vastu. 5. Nimeta ajakirju, mis ilmusid 1920. aastatel (5) ? Novõi Mir, Zvezda, Oktjabr, Molodaja Gvardija, Krasnaja Nov. 6
Dekadents- mandumine; vihjamine elu mõttetusele, surmale, ratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on Impressionism- paralleelne nähtus sümbolismiga Sümbolism- tunnete peitmine vihjetesse- metafooridesse ja varjunditesse Futurism- 20saj algus Itaalias, eesmärk- teha kõike teistmoodi kui eelmine, eitas traditsioonilist kirjandust ja keelekasutust, laadilt agressiivne, imetleti töölisklassi, tunded tagaplaanil, eksperimenteeriti lausetega, kirjavahemärke eitati, hääbus 1920- ndal // Majakovski, Visnapuu, Kivikas Kubism- Prantsusmaal 20s algul maalikunstis, kirjandusvoolu ei kujunenud; luuletused geomeetriliste kujunditena; tegevust kujutati nii, nagu see oli üles ehitatud // Apollinaire, Barbarus, Suuman Ekspressionism- "väljendus"; 19s kujutavas kunstis, impressionismi vastand; eesmärk- kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule; stiil- jõuline, õudust taotlev, vabavärsiline; varajane eks
1913. · Teatrimaja avati 1913. aasta augusti lõpul kolm päeva kestnud pidustustega. · Avaetendus oli Shakespeare ,,Hamlet". Estonia arhitektid on Armas Lindgren ja Wivi Lönn 9.märtsil 1944 sai teatrimaja pommitamise käigus tabamuse. Pildil sõjajärgsed taastamistööd 20. sajandi eesti draamakirjandus · 1910.-1920. aastate vahetusel eksperimenteeriti palju · otsiti uut dramaturgiat, prooviti modernteatri võtteid · Ekspressionism · algupäraseid näidendeid vähe · 1920.-1930. aastad tõid kaasa suure murrangu · Publikukriis · Hugo Raudsepp ,,Mikumärdi" 1930ndad · 1930. aastatel moodustasid eesti näidendid ja proosateoste dramatiseeringud ligi poole teatrite mängukavast · väärtustati rahvuslikkust, eestlust · Vaikiv ajastu · Omateater
mõlema asutatud bändid püsisid koos küll vähe aega, aga siiski panid nad aluse Washington D.C. algsele emo scenele, millest said mõjutatud paljud. Bände hakati kutsuma Emotional hardcore'iks ilmselt just asjaolu tõttu, et nad olid laval üliemotsionaalsed ning laulusõnad olid rohkem individualistliku suunaga. Nagu võiski arvata, levis uus asi USA-s ka teistesse linnadesse peale Washingtoni, kus osati hardcore punki hinnata. Uus värske suund, millel nimeks emo oli olemas ja sellega eksperimenteeriti. Aastat 1991 võib lugeda emo alaliigi screamo sünniaastaks ning selle stiili alusepanijaks bändi, millel nimeks Heroin. Screamo bändid võtsid enda mõjutused Washingtoni algseltelt emobändidelt, mis olid 90ndate alguseks juba paljuski laiali läinud ning tegid nende stiili veel kaootilisemaks ning emotsionaalsemaks. Üheksakümnendate alguses sai Ian MacKaye ja Guy Picotto uus bänd Fugazi ja Dischord Records järjest populaarsemaks indie rock bändide seas ning emo
Sellest lähtuvalt oleks anti-emo emo-käitumise üks vormidest, kuid just nimelt, "oleks". Tegelikult pole anti-emodel emodega muud pistmist kui vaid see, et neile ei meeldi emod. Ajalugu: Emo sai enda algse vormi Washingtonis aastal 1985. Zanri algatajaks loetakse Guy Picottot ja Ian MacKaye'd. Nagu võiski arvata, levis uus asi USA-s ka teistesse linnadesse peale Washingtoni, kus osati hardcore punki hinnata. Uus värske suund, millel nimeks emo oli olemas ja sellega eksperimenteeriti. Aastat 1991 võib lugeda emo alaliigi screamo sünniaastaks ning selle stiili alusepanijaks bändi, millel nimeks Heroin. Screamo bändid võtsid enda mõjutused Washingtoni algseltelt emobändidelt, mis olid 90ndate alguseks juba paljuski laiali läinud ning tegid nende stiili veel kaootilisemaks ning emotsionaalsemaks. Üheksakümnendate alguses sai Ian MacKaye ja Guy Picotto uus bänd Fugazi ja Dischord
Tekkis I ja II maailmasõja 1951) asemele tuli atonaalne. Uue kompositsioonitehnikana tekkis dodekafoonia. vahelisel perioodil Saksamaal Alban Berg (1885-1935) Vokaalmuusikas tekkis ülimalt intensiivne, sageli ülepakutud väljenduslaadiga ja Austrias. Anton Webern (1883-1945) kõnelaul. AVANGARDISM John Cage (1912-1992) Tekkis vastukaaluks sajandi I poole domineerinud kunstivooludele. Eksperimenteeriti (angloameerika maades Pierre Boulez (1925) ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikatega (serialism, aleatoorika, ,,modernism") Karlheinz Stockhausen (1928) pointillism). Hakati kasutama elektroonilisi väljendusvahendeiid, hüljati klassikalised Tekkis pärast teist Luciano Berio (1925-2003) vormid. maailmasõda Euroopas ja Krzysztof Penerecki (1933) Ameerikas, kestis 1970
ooperiks (puudub läbiv süžee). Omaette nähtus on Kageli instrumentaalteater, kus pillimängijad ja pillid, pilli mänguvõtted muutuvad nagu näitlejateks-etendajateks. Tekst puudub täiesti, küll aga võib esineda mingeid häälitsusi. Mõlemas suunas aga suureneb teaterlikkus, s.t ooperit käsitletakse muusikateatrina. Seoses visuaalse aspekti tähtsuse kasvamisega rakendatakse palju ka seda, millega varem, 1920.-1930. aastatel eksperimenteeriti: film, videoprojektsioonid. 1960ndatel hakatakse kasutama sõnateatri eeskujul mõistet „totaalne teater“ – kõik teised vahendid on allutatud teaterlikkusele. Lisaks teatrivahenditele leiavad kasutust valjuhääldid laval, elektroonilised vahendid – s.t eri vahendeid on väga palju, tegemist on multimediaalsusega. Postmodernismis (mida me ei käsitle, kavas on küll mõned videonäited) jätkub sõnalise teksti „lagundamine“, sageli
selg pidevalt suure pinge all. Sirp oli, nagu kõblaski, valmistatud kahest puutükist. Selle kuju meenutas eesli alumist lõualuud. Seal, kus tollel loomal asuvad hambad, olid sirbil saehammastega võrreldavad ränitükikesed. Need olid tihti teritatud mõlemalt poolt. Nii sai neid peale lõplikku nürinemist kergesti teistkordselt kasutada. Vahepeal oli neid küllaltki sageli vaja uuesti teritada. Kui siledateraliste ränikildudega eksperimenteeriti maisivarsi lõigates, kaotasid nad kiiresti oma teravuse. Vilja lõigates hoidis põllumees viljapead vasakus käes ja teisega lõikas varsi, tehes pühkivaid sirbiliigutusi enda keha suunas.. Niilus tegi kogu vajaliku töö pinnase viljakaks muutmiseks, samuti suurema osa niisutusest. Kuid ta vood ei jõudnud alati ja igale poole, kus taheti vilja kasvatada. Oli tarvis veega varustada ka jõest kõrgemaid pindu, samuti teha niisutustöid ujutuste vaheperioodidel. Alates 16. sajandist e.m.a
krokodilli nahka. 1873 aastast pärineb Inglismaalt esimene seemisnaha viide ´peau de suède´ Kodus kanti mugavaid lahtise kannaga kingi (mules) mida valmistati meeste tarvis värvilisest Moroko nahast ja naistele riidest või pehmemast nahast. Kummitööstuse areng pakkus india-kummi näol võimalusi niiskuse ja mustuse vastu. Charles Dickens kutsus selliseid jalatseid ,,väikesteks tuletõrjeämbriteks" Puuvillariie leiab kasutust naiste suvekingade valmistamisel. Kuna eksperimenteeriti ohtrasiti ja masinal tootmine tõi hinna alla, siis jõuti arusaamisele, et on lihtsam toota jalanõusid mingi kindla valdkonna tarvis: pallispordi jalatsid, kummitallaga võimlemissussid, päeva ja õhtu jalatsid. Moes on kandiline nina mis 19 saj lõpuks läheb jällegi ülevõimendatult teravaks. Naiste jalatsile tekib konts. 20-30ndatel 1cm ja 60ndatel juba tugev 3cm. 1867 Pariisis juba ennekuulmatu 6,5cm. Jalavõlvi tugevdamise tehnoloogia jõuab järele alles 1880ndatel.
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia Sissejuhatus: BBC Chemistry A VOLATILE HISTORY Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Eksperimenteeriti uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Hamburgis töötades üritas Brand luua tarkade kivi. Ta destilleeris mõnd soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee
Teine plaat Seven seas of Rhye. Clam-rock Kolmas plaat, kus oli Bohemian Rapsody New wave- uus muusikastiil mis tuli peale punki. Muusika oli pehme, poplaulud. New wave alla kuuluvad erinevad muusikazanrid. Näiteks elektrooniline eksperimentaal muusika. Võib öelda ka, et see oli post-punk. Sisaldas 50.-60. rokk muusikat, Ska ja reggea muusikat ja tantsule orienteeritud süntpoppi MTV loomisega oli new wave stiil mida mängiti palju. Stiil tekkis 70. lõpus. Eksperimenteeriti, laulu tekstid läksid keerukamaks. Eddie and the Hot Rods Talking Heads Tavaks oli mängida kiires tempos ja mängida kõrges registris. Süntesaator oli oluliseks pilliks. Power-pop tekkis koos pungiga, kuid sulandus ka new-wave-i. Post-punk- tumedates toonides Siouxsie and the Banshees Joy Division New wave säilitas pungi värskuse ja elujõu muusikas, samal ajal ühendas selle süntekaga. New wave lõpp 80. lõpu poole. Bändid hakkasid üksteisega sarnanema.
Modernistlik kunst on impressionistlik, käisitleb subjektiivset psühholoogiat ja rõhutab oma kunstilisust. Modernistlik kunstnik arenedab end pidevalt. Modernistliku ajajärgu alguseks oli idee, et maailm vajab uuendust ja innovatsiooni. Seda iseloomustavad modernistlik elutunne ja teadlik lahkulöömine traditsioonilistest luule- ja värsivormidest. Modernistlik kirjandus vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust. Eksperimenteeriti nii vormide kui väljendusviisidega. Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Postmodernism erineb modernismist sellega, et on vähem elitarismi rõhutav. Postmodernistlikud kirjanikud erinevad modernistlikest selletõttu, et nad ei pea ennast teistest paremaks, vaid tegleevad pigem osalusvaatlejatena kõrvalt
süžee). Omaette nähtus on Kageli instrumentaalteater, kus pillimängijad ja pillid, pilli mänguvõtted muutuvad nagu näitlejateks-etendajateks. Tekst puudub täiesti, küll aga võib esineda mingeid häälitsusi. Mõlemas suunas aga suureneb teaterlikkus, s.t ooperit käsitletakse muusikateatrina. Seoses visuaalse aspekti tähtsuse kasvamisega rakendatakse palju ka seda, millega varem, 1920.- 1930. aastatel eksperimenteeriti: film, videoprojektsioonid. 1960ndatel hakatakse kasutama sõnateatri eeskujul mõistet „totaalne teater“ – kõik teised vahendid on allutatud teaterlikkusele. Lisaks teatrivahenditele leiavad kasutust valjuhääldid laval, elektroonilised vahendid – s.t eri vahendeid on väga palju, tegemist on multimediaalsusega. Postmodernismis (mida me ei käsitle, kavas on küll mõned videonäited) jätkub sõnalise teksti
tähistaks mehi, -a ja –e aga naisi, mis aga ei läinud läbi (nt Aino või Ansomardi). Esialgu levisid laiemalt vaid naistenimed. Nimemoodi mõjutasid taas enam ilukirjandus, nt Andres Saali ajaloolised romaanid, ja kalendrid. Eesti nimesid võeti Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, soome keelest, eesti kirjandusest, aga mõeldi ka välja. 1920-30ndatel olid suurem osa nimesid eesti nimed, kuigi 1930ndatel tulid moodi üleeuroopalised nimed. 1960ndatel eksperimenteeriti, aga need olid siiski eestipärased. 1970ndatel pandi võõrapäraseid nimesid. 1980ndatel eelistati jälle eesti nimesid. 1990ndatel sai alguse moenimede vool (Maria, Helena, Johanna, Anette, Karl, Robert), pandi laennimesid (Triinu, Liisa, Kristjan, Siim), uuemaid võõrapäraseid nimesid (Laura, Grete, Sandra, Annabel, Birgit, Kevin, Rasmus, Robin, Sten). Sajandivahetusest alates umbes 20% saavad kaksiknime (naistel tüüpiliselt 2 silpi + 2 silpi – Pille-Riin, Mari-
Filmi mõjul hakkasid näitlekirjanikud kirjutama lühemate stseenide ja vähema dialoogiga näidendeid. Metropolides said loomeinimesed tegeleda paralleelselt teatri ja filmiga (Berliin, Pariis, Moskva). Eriti 20ndatel ekspressionistid Saksamaal, konstruktivistid Venemaal ja sürrealistid Prantsusmaal pöördusid otseselt filmi poole. Eriti ekspressionistid korraga filmis ja teatris. Näitleja asetati kolmemõõtlemiste abstraktsete objektide keskele ja eriti eksperimenteeriti valgusega näitleja kehal ja näol, et saada kiireid emotsionaalseid pöördeid õudusest rõõmuni (Graig ja Appia). Avant-garde: Avant-garde: 18801935. 18801935 Eelsalk, militaartermin. Kunstnikud arvasid end olevat kunstilise progressi eelsalk, kes pidi avardama kunsti piire. Liikumisi väga palju ja üldjuhul väikesed, kus üksikud esitasid midagi üksikutele. Koos võideldi keskklassi konventsioonide ja kultuuriinstitutsioonide vastu. Igatseti muutust ühiskonnas ja