Külm sõda. Külma sõja puhkemine Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel aastail 1946/1948 - 1991. 1946.a. algul pidas Stalin Moskvas kõne, milles ta rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Külma sõja alguseks on peetud (eelkõige sotsialistlikes riikides) Churchilli kõnet 1946.a. märtsis USA linnas Fultonis, milles ta hoiatas kasvava Nõukogude ekspansionismi eest ning kutsus ameeriklasi ja inglasi osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Tema kõnes kõlas esmakordselt mõiste raudne eesriie, millega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes. Külma sõja alguseks peetakse üldiselt aga Berliini kriisi 1948-49, lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel.
Külm sõda. Külma sõja puhkemine Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel aastail 1946/1948 - 1991. 1946.a. algul pidas Stalin Moskvas kõne, milles ta rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Külma sõja alguseks on peetud (eelkõige sotsialistlikes riikides) Churchilli kõnet 1946.a. märtsis USA linnas Fultonis, milles ta hoiatas kasvava Nõukogude ekspansionismi eest ning kutsus ameeriklasi ja inglasi osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Tema kõnes kõlas esmakordselt mõiste raudne eesriie, millega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes. Külma sõja alguseks peetakse üldiselt aga Berliini kriisi 1948-49, lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel.
· suunas kogu majandusjõu raske ehk sõjatööstuse arendamisse · madal elatustase, sõdurite ja kinnipeetute tasuta tööjõu kasutamine · 1947 kaotati kaardisüsteem; hinnad tõusid, ent palgad kasvasid aeglaselt; rahareform; defitsiit ja järjekorrad · võideldi kosmopolitismiga Churchill pidas 1946. a märtsis kõne, millest ta hoiatas NSVL'i ekspansionismi eest. Seda kõned on peetud sotsialistlikes riikides ka külma sõja alguseks. USA's: · kaotused väiksemad kui Euroopa riikides · turumajandus ja demokraatia · majandusprobleemid demobiliseerimise tõttu · sõjatootmise vähendamine tööpuuduse kasv, sotsiaalsed pinged · välispoliitikas süvenesid isolatsionalismi meeleolud 1948 valiti presidendiks Truman
tagajärgi. 2) Ratsionaliseerida raharinglust ning sisse seada tsentraalpankade mõistlik arvestuspoliitika 3) Ratsionaliseerida ettevõtete organisatsiooni (juhtimisteooria alged) 4) Suurendada riigi reguleerivat osa aktsiaseltsides, firmades tugevdada riigikapitalismi. 5. A. Hobsoni imperialismiteooria olemus. (,,Tööstuse füsioloogia", ,,Moodsa kapitalismi areng", ,,Imperialism", milles arvustab Euroopa riikide egoistlikku ekspansionismi.) Imperialism on tema järgi suurettevõtjate katse laiendada kanaleid oma rikkuse ülejääkide äravoolamiseks, kapitali ja kaupade väljavedamiseks, sest puudub võimalus kasutada metropolides. Seega on imperialism suurkapitali eriliik, mille eesmärgiks on allutada ja koloniseerida teisi maid. Kasutab terminit agressivne imperialism , see laastab rahva verd ja raha oma erihuvides ja sünnitab vallutussõdu. 6. Kuidas tekib Lenini järgi siseturg kapitalismile?
NL kuulutas oma poolt välja Ida-Saksamaa. Saksamaa lääneosas loodi uus demokraatlik turumajandus riik, hakkas end rehabiliteerima. Selleks, et Saksa ohtu vähendada, seoti Saksamaa majanduslikkudesse sidemetesse, et ei tuleks sõda- sai alguse söe ja teraseühendus. II MS tulemuseks väljaspool Euroopat oli kahe hegemooni tekkimine: Nõukogude liik ja Ühendriigid. Pmst külm sõda oli nende võimuvõitlus. Kaks hegemooni panid oma vahele piire. Ühendriikide huvi oli pidurdada NL ekspansionismi. Berliini kriis oli hea näide sellest. Pragmaatilised huvid olid ka USAl mängus. Et saaks kaupu müüa. (sp tahetakse ka EL laiendada, et rikkamad riigid saaksid kaubavahetust pidada teiste riikidega, kes pole EL-is). Euroopa integratsiooni kronoloogia · II MS järgne olukord Euroopas · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus · Rivaliteet ja vastandlikud huvid · Majanduslik madalseis Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist · 1946 W
(Hruštšovi ajal Stalini mahategemine, pärast teda omakorda H mahategemine). Arvati, et koostöö ei tulnud sellepärast välja, et H käitus valesti (~ 10 aastat). 13. loeng Vastasseis Periodiseering: S. Spiegel (7 perioodi): 1. 1945-1953 – külma sõja üles soojendamine a) vastastikune kompimine * Trumani doktriin (1917) – raha Kreeka ja Türgi abistamiseks (ohjeldada NL ekspansionismi) * Marshalli plaan (1947 juuni) – leevendas Trumani doktrinnist tekkinud hirmu. Trumani abi militaarne, Marshallil majanduslik. Lafeber (4): 1) USA isolatsionismi lõpp 2) pax Britannica -> pax America 3) NL'i vastu 4) Marshalli plaan * Thompson (4): 1) plaan polnud suunatud ühegi riigi vastu 2) majanduslik abi (riikidele, kes soovisid) 3) pigem taktikaline kui strateegiline
· 1813 Leipzigi nn. rahvastelahing. 1814 marssisid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus võimust ja pagendati Elba saarele. · 1815 naaseb Napoleon "sajaks päevaks" võimule. Seitsmes koalitsioon. · 1815 Waterloo lahing. Lõplik pagendus Saint Helena saarele keset Atlandi ookeani. Kokkuvõtteks: · Suur Prantsuse Revolutsioon oli sillutanud teed uut tüüpi ühiskonnale kogu Euroopas. · Revolutsioonist kasvas välja Napoleoni Prantsusmaa, mis rakendas edukat ekspansionismi, levitades samas neidsamu ideid. · Napoleon oli edukas mitte üksnes sõjaliselt, vaid ka poliitiliselt. Võttes oma vastaseid ette ükshaaval, kasutas ta ära nendevahelisi vastuolusid, sõlmis separaatrahusid. · Vallutatud maadel rakendas "jaga ja valitse!" poliitikat, samas ei olnud ka pärast tema taandumist miski enam endine. · Napoleoni sõjad panid tolle aja teiste riikide riigimehed mõtlema püsiva
KAPITALISM Iseloomulik 19.saj, kiigi hakatakse rääkima16.saj. Siis varauusaegne kapitalism ja nüüd tööstuslik kapitalism. Kapital on vaba vara, mida on võimalik edasi investeerida kasumi saamiseks. See, kes vara omas, oli kapitalist. Laiemalt tähendas kapitalism turumajandust, mis oli otseselt seotud kapitaliga. Marxi järgi oli kapitalism ekspluateeriv süsteem, mis põhiolemuselt tähendas sotsiaalset ebavõrdsust. Kapitalism tähendab automaatselt ekspansionismi ning toidab vajadust jõuda üha suurematele turgudele, mis tähendas ka koloniaalset imperialismi. Kapitalism oli Marxi jaoks täis kriise ja vastuolusid. Marx oli kindel, et kapitalism viib suure kuristiku ääreni. Kapitalismis kaks klassi, kes võitlesid omavahel : kodanlus ja proletariaat. Tootmisvahendid on kõik kapitalistide ehk kodanluse käes. Proletariaat on sõltuvad kapitalistidest, kes aga maksavad miinimumpalka ja kõik on suunatud uue kasumi teenimisele.
Makedoonia, Rooma, Bütsants, Mongoli, Ottomani Türgi, Hiina, Peruu, Mehhiko, Nõukogude Liit, USA · Praegu halvustav mõiste, seondub poliitilise, majandusliku ja/või kultuurilise rõhumisega, eripärade mittetunnustamisega · Kunstlikult loodud poliitilised moodustised. Võim mingi suurema ala või hulga kogukondade üle. Alati ei ole see kunstlikult loodud impeerium jõu abil, vaid sinna lisandub ka ideoloogia, mis õigustab ekspansionismi (tsivilisatsioon, islam, marksism jne). Ekspansionism (uut tüüpi sõda: eesmärgiks vallutus). Nt: Rooma puhul kõneldi laiemast tsivilisatsioonist, s.t. seda on vaja viia barbaritele; Ottomani Türgil oli islami levitamise idee. Napoleon Bonaparte (17691821) · 1799. a riigipööre, lasi end valida Prantsuse Vabariigi 1. konsuliks, peatselt eluaegseks konsuliks. Tekkis ühe inimese võim vabariigi sees (formaalselt oli tegu vabariigiga,
«Tegelikkuses, nagu prantsuse või inglise keele puhulgi, on väga palju erinevaid portugali keele variante, sõltuvalt sellest, kas seda räägitakse Brasilias, Lissabonis, Maputos või Dilis.» Keelereformi vastased toovad välja inglise keele näite Inglismaa ja Ameerika Ühendriikide kirjapildid eksisteerivad samaaegselt ning leiavad, et ka portugali keelt rääkivad riigid võiksid talitada samamoodi. «See on halb grammatikareform ja Brasiilia ekspansionismi poliitiline tööriist,» arvas keeleteadlane Antonio Emiliano. Emiliano ja tema mõttekaaslased näevad selles Portugali kultuurilist alistumist endise asumaa tohutule majanduslikule võimule. 215 Portugali valitsus on kuulutanud välja kuueaastase üleminekuperioodi, mis kestab aastani 2014. Samas on nende haridusministeerium korduvalt uutele reeglitele üleminekut edasi
annaabi.ee 
