Postmodernismi sünniajaks peetakse 20. sajandi 60.-70. aastaid, moeterminiks kujunes see 1980ndatel. ● Kõige üldisema definitsiooni kohaselt aga võid postmodernistliku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse. ● Postmodernismi ainuomaste tunnuste suhtes pole välja kujunenud üksmeelt. Postmodernismi iseloomustavad info pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute, aga ka käibetõdede eiramine; eklektilisus (kasutatakse eelnenud stiilide ja voolude kogemusi), aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue teksti loomiseks kombineeritakse vanu uuel viisil), teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sihipärane väljamõeldis; üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine
Sürrealism-Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja Andres Ehin Ekspressionism-M. Under Impressionism-Tuglas, Gustav Suits. 10.sai alguse 20.sajandi esimesel poolel Parimaid postmodernistlike kirjanikke liidab kõigile erinevustele vaatamata just veendumus,et kirjutamine on midagi enamat kui lihtsalt mäng. Ollakse üldisel seisukohal, et postmodernismi iseloomustavad pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute,aga ka käivetõdede eiramine ; eklektilisus, aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine ,intertektuaalsus, teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sigipärane väljamõeldus; üleilmastumine, orienteeritus suurlinnadele, tehnologlisus, võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piirangutest, eksperimentaalsus,kõigelubatavus. Jorge Luis Borges; Umberto Eco; Tom Stoppard Märt väljataga, Mati Unt, Peeter Sauter, Andrus Kivirähk Modernism-19.saj teine pool ja 20.saj algus
Postmodernismi sünniajaks peetakse 20.sajandi 60.-70.aastaid, moeterminiks kujunes see 1980ndatel. Kõige üldisema definitsiooni kohaselt aga võib postmodernistliku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse. Postmodernismi ainuomaste tunnuste suhtes pole välja kujunenud üksmeelt. Valdavalt on kirjandusteoreetikud seisukohal, et postmodernismi iseloomustavad info pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute, aga ka käibetõdede eiramine; eklektilisus (postmodernism kasutab eelnenud stiilide ja voolude kogemusi), aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue teksti loomiseks kombineeritakse vanu uuel viisil), teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sihipärane väljamõeldis; üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha
Klassikalised maailmareligioonid ja uued humanistlikud liikumised on siiski alles, tegeledes reaalsete probleemidega (keskkonnakaitse ja võitlus vaesuse vähendamiseks). Tarbimine pole siiski üldhõlmav, sissetulekute tase paneb piirid peale. POSTMODERNISM Modernism: · kontseptuaalne · kirjanduslikkus · uue loomine · relativism · duaalsus Postmodernism: · rõhutatult mittekontseptuaalne · tsitaatide kataloog, eklektilisus · Uue loomise võimatus, dekonstruktsioon · situatiivsus · makro- ja mikrokosmose seoste kadu · aja kadumine (nüüd ja praegu) Postmodernismi nimetusega on ka kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. ühtsed jooned: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus
sihtgruppidele paistab, on sarnased. Lõhe korral tuleb org-i kommunikatsiooni või isegi org-i käitumist muuta. Imago muutmine 6.4.2 Imago analüüsimisel on oluline hinnata: Dünaamilisus staatilisus Avatus suletus Rahulolu rahulolematus Peamiste sihtgruppide ja orgi vastastikune mõistmine mittemõistmine Usaldus umbusaldus Imago eklektilisus terviklikkus Tasakaal ühiskonna ja orgi ootuste vahel tasakaalustamatus Orgi spetsiifikast tulenevad täiendavad kriteeriumid 11 Oluline on välja selgitada, kas pilt, mis organisatsioonil on endast, ning see, millisena ta välistele sihtgruppidele paistab, on sarnased. Lõhe korral tuleb org-i kommunikatsiooni või isegi org-i käitumist muuta. Tööandja turundus 8.15
Elatakse asjade maailmas, võõrandutakse teistest inimestest teise inimese mõistmine on võimatu. Inimese tõeline olemus avaldub piirsituatsioonis. Tegelikkust on võimalik tunnetada ainult kunsti kaudu. Eksistentsialism levis peale Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem Prantsusmaal kirjanduses ja kujutavas kunstis. Esindaja Sartre, Camu. Modernistlik luule luule, mis tekkis 20.saj. Siia alla kuuluvad futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism ja imazissm. Omane : eklektilisus, luule ei põhine ühtsel kultuurisüsteemil, (enam kui mod. proosale) on omane ärapöördumine tehnoloogia ja tööstuse ning osaliselt ka kaasaegse kunsti saavutustest . Linn on oluline teema & motiiv mod. luules. Mod luule keele kriisi keskmes ka ühiskondliku ja kirjandusliku diskursuse mittehaakuvus. 20. sajandi draama 20. sajandi alguseks oli oluliselt muutunud teatrisituatsioon. Möödunud sajandiga võrreldes oli teater
mitmekesisemaks, pandi rõhku maalilisusele ning kontrastidele. Tavaline oli iga ruumi kujundamine eri stiilis. Intiimsus avaldus tubade mõõtmete vähenemises ja hämardumises, soositi raskemaid, küllastunud toone. Kui väljast katsid majade seinu vääntaimed, siis interjöörides matsid elanikud end eesriiete, sirmide ja sametlinade varju. Kui varemalt oli mööbel asetsenud seinte ääres, siis nüüd paigutati see tubade keskele. Üldse oli iseloomulik mööbli kokku kuhjamine ja eklektilisus. Sinna, kuhu mööblit ei jätkunud, asetati toataimed. Lisaks mööblile eksponeeriti rohkelt nipsasjakesi, maale, kujukesi, vaase, topiseid jms. Mõneti on historitsistlikke interjööre halvustatud maitselageduse tõttu, kuid tol ajal oli see moes ja tasakaalustas eelnenud klassitsistlikku sümmeetriat, korrapära, mis kunstistiilide lainetava iseloomu tõttu on igati mõistetav. 6 3. Mõisaarhitektuur XX sajandi algul. 3.1 Juugend
Prantsuse- Marcel Proust, Andre Gide. Itaalia- Italo Svevo. Hispaania- Miguel de Unamuno. Autor kaob (kõike teadva jutustaja kadumine), mitte lineaarne, mitmekihiline, vihjeline ja katkendlik kogemus, fragmentaarsus, intertekstuaalsus. Vormi eksperimendid, alateadvus (psühhoanalüüsi mõju), teadvuse vool-sisemonoloog, müüdid, sümbolid, enesesüüvimine, analüüs, mõtisklus ja mälestus, psüholoogilne aeg, avatud algused ja lõpud. Modernistlik luule: tunnused- eklektilisus, luule ei põhine ühtsel kultuurisüsteemil, ärapöördumine tehnoloogia ja teadvuse saavutustest, linn oluline teema ja motiivid. Kaasaja probleemid, keel ja struktuur, müüdid ja sümbolism. Absurditeater- olemise mõttetus, näidates igapäeva elu absurdsust sunnitakse publikut otsima ehtsat olemist. Kummastumine- tegelased liiguvad kui unenäos, ei üllatu millestki ning see üllatab/kummastab publikut- paneb teda mõtlema.
· dramaturgiline tekst ei vasta enam traditsioonilise dramaturgia tingimustele (terviklik lugu, dialoogi pidavad tegelased jne). Postdramaatilist teatriteksti iseloomustab: · Tihe seos teatripraktikaga · Struktuuri vabadus Postdramaatilise teatri kultuuriline kontekst · Meediaühiskond · Infokanalite ja infohulga plahvatuslik kasv. · Multimediaalsus (palju erinevaid infokanaleid). · Eklektilisus, fragmentaarsus, killustatus info edastamise viisides. · Vastuvõtustrateegiate muutumine: aeglase ja süveneva lugemise taandumine. Teatraalsus (theatricality) näitamise ja vaatamise akti rõhutamine, teatri spetsiifika rõhutamine, teatrina toimimine Tekstuaalsus (textuality) dünaamilise tähistamisprotsessi ja kommunikatsiooniprotsessi esiletõus Performatiivsus (performativity) etenduslikkus, sooritusest teadlik olemine, selle näitamine, enesele viitamine
Tarbekunst pidi samuti alluma sotsialismi realismile, kuigi siin polnud see nii range. Ei tohtinud kasutada liigset dekoori. Rahvamotiivide kasutamine oli küll lubatud, kui ei tohtinud seda kuidagi interpreteerida või muuta (neid tohtis vaid kopeerida). 40- date ja 50-date alguses levis stalinistlik arhitektuur. Tunnusteks olid massiivsus, monumentaalsus, pompoossus, kaunistuslike elementide kasutamine, eklektilisus (kino Sõprus). Arhitektuuri üldised ettekirjutus: aknad pikad ja kitsad. 55-dast leidis aset teatav leevenemine, sula aeg. Ideoloogiline surve andis mõnevõrra järgi, ainuüksi ideoloogia jälgimine polnud enam niivõrd range kontrolli all. Elamuehitus ja elumajad: 1959 alustati Mustamäe ehitamist tüüpprojekt. 60-datel hakati arhitektuuris eeskuju võtma eestiaegsest funktsionalismist. Tuntumaid arhitekte oli Mart Port (Viru hotell), Seppmann.
kummmulikeeratud pissuaari. Duchamp püüdis selgusele jõuda, kas on võimalik teha midagi, mis ei ole kunst. Andis selelle eitava vastuse. See on tüüpiline postmodernistlik vastus: kunst, kunstiteos võib olla sisuliselt ükskõik mis. Kuna edasi ei osatud minna, siis võeti ette vanade ja traditsiooniliste ning modernistlike uuenduste ümberjagamine, läbitöötammine, analüüsimine ja taaskordne kasutuselevõtt. Postmodernismi eklektilisus tuleneb sellest, et ta kasutab, töötab läbi ja kombineerib omavahelt vabalt kõigi talle eelnenud stiilide, voolude ja maailmatunnetuste kogemusi. 2. Laialivalguvus kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. 3. Marginaalsus alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala
Avaraid metsaparke rajati igasse linna külge: lõunasse Bois de Vincennes, läänes Bois de Boulogne jne. Haussmann oli nende parkide rajamise üle eriti uhke: "need haljad paigad mis toovad tervist ja pikendavad elu oma soodsa mõjuga," "ja pakuvad töölistele ja nende peredele puhkust ja rõõmu." Uued pargid rajati stiilis, mida kutsuti "parc paysager", erinevalt sellest mida varem imporditi Inglismaalt "parc anglo-chinois". Parke iseloomustavad maastikuline liigestatus, eklektilisus, kunstobjektide st varemete, antiikesemete kasutamine ning romantilisuse ihalus mitmesuguste grottide ehitamise ja veemängu ärakasutamise näol. Valdavalt on tegemist inglisepärase jalutuspargiga, kus prantsusepäraselt kasutati enamasti ainult teid, muru oli piiratud madala taraga - erinevalt tänapäevast ei lubatud seal murul käia. Maapind modelleeriti "looduslikult", terrassideta. Sirgete alleede asemel "harmooniliste kurvidega" teed. Varjulised
annaabi.ee 
