........................................................... 6 9. Teosed ........................................................................................... 6 10. Arreteerimine ja surm ......................................................................... 6 11. Isiklikku ......................................................................................... 7 12. Kirjandus ........................................................................................ 7 13. Karl Einbundi valitsus ........................................................................ 8 14. Kaarel Eenpalu valitsus ....................................................................... 8 15. Teenetemärgid .................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Kaarel Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl Einbund; 28. mai 1888 Tartumaa, Vesneri vald, Palu talu 27. või 28
400). Õhtul kehtestas valitsus Pätsi nõudel 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi kaitseseisukorra lõpuni ning tühistati vapside saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes. Algas puhastustöö riigiaparaadis. 2) Pätsi ja Laidoneri võimu kindlust. Määrasid peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbundi. Septembris pikendati kaitseseisukorda 1.a. võrra (liikusid automaatselt edasi ka riigivanema ja parlamendi valimised). Parlament ,,vaikivasse olekusse" (Riigikogu söendas valitsuse samme arvustada, aeti rahvasaadikud laiali). 1935.a. kevadel poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine. Loodi Isamaaliit (ainupartei, valitsuse suunatud). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõik 1 eluala esindajad ja vahendama nende soove- mõtteid valitsusele
väärtuse vähenemise vahel väiksemad. Teisisõnu langes Eestile vajalike importkaupade hind vähem kui nende kaupade hind, mida Eesti oli võimeline eksportima. Devalveerimise eesmärgid ja kulg Eesti rahaühiku devalveerimise eesmärk oli leevendada kriisist tingitud raskusi. Inglise naelsterlingi devalveerimise ajal oli Eestis võimul Konstantin Pätsi valitsus. 19. veebruaril 1932 vahetas selle välja Jaan Teemanti valitsus. Seejärel, 19. juulil 1932, tuli võimule riigivanem Karl Einbundi valitsus, mille juba 1. novembril 1932 vahetas taas välja Konstantin Pätsi valitsus. 18. mail 1933 tuli võimule Jaan Tõnissoni valitsus, kus majandusministriks oli Peeter Kurvits. Nende valitsuste majanduspoliitiliste kavade vahel olid põhimõttelised erinevused. Pätsi ja Teemanti valitsused otsisid kriisiraskustele tuge riiklikust reguleerimisest: monopolidest, kaubandustõketest ja juurdemaksetest põllumajandusele ega uskunud krooni deval- veerimise vajadusse
aastal. 4) Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu: a) Riigipööre 12. märts 1934. Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk oli ennetada vabadussõdalaste eeldatavat võitu valimistel ning koondamaks võimu enda kätte. Suunatud otseselt Vapside võimu vastu. Esialgseteks abinõudeks olid: kehtestati kaitseseisukord, arreteeriti Vapsid. Alustuseks määrati siseministriks Karl Einbund. Võim koonduski Pätsi, Laidoneri ja Einbundi kätte. Vaikivaks ajastuks on nimetatud seetõttu, et poliitilist tegevust ei toimunud ning riigipea valimisi lükati edasi. b) Tasalülitamine: · Sõnavabaduse piiramineja tsensuuri kehtestamine. · Riigikogu saateti laiali ning valimisi ei toimunud. · Erakonnad keelustati, püsima jäi ainult Isamaaliit. · Vapside arreteerimine. Vabanesid 1938. · Kampaaniate korraldamine. · Opositsiooni keskus Tartu, Jaan Tõnisson. c) Uus põhiseadus 1938
Tõnissoni valitsus, mis oli sunnitud augustis kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra, kuna levisid kuuldused kavandatavast vägivaldsest riigipöördest Valitsuse autoriteet langes ning taolises olukorras toimus 1933. aastal kolmas rahvahääletus, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu. Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti 1934. aastal oktoobris lõppes poliitiline kriis Eestis. Valitsus, kus jäme ots oli kolme mehe- Pätsi, Laidoneri ja Einbundi- käes, kontrollisid kindlalt olukorda riigielu kõigis sfäärides. 1934. aasta 18. detsembrist keelati ajalehtedel ja ajakirjadel kritiseerida valitsust ja riigijuhte ning rikkuda poleemikaga kodurahu. Kehtestati järeltsensuur. 1935. aastal algatas Päts nimede eestistamise aktsiooni. Hinnangute järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. 1935. aasta jooksul eestistati umbes 35 000 nime. Samuti alustati eesti rahvuslipu levitamise kampaaniat.
propaganda ja selle tõttu pahameeltega, ja seetõttu ei saa võim olla rahva kätes". 5. 16. Märtsil 1934 kiitis Riigikogu heaks Pätsi tegevused Eesti demokraatia päästmiseks. Päts lükkas presidendivalimisi edasi hädaolukorra ajaks, väljendades muret, et "emotsioonid on liiga kõrged, sest Vapsi liikumine on valitsustevastane agitatsioon". 1934. aasta augustis nimetas Päts siseministriks Karl August Einbundi , tehes teda Pätsi ja Laidoneri kõrvalise ajastu kolmandaks juhtiks. Septembris loodi Agitatsiooni ja propaganda osakond oktoobris, kõik parlamenditöö lõpetati pärast seda, kui opositsioon kritiseeris poliitilisi piiranguid ja detsembris võeti kasutusele tsensuur. 1935. aasta veebruaris moodustati poliitiliste parteide asendamiseks isamaaliliit ( Isamaaliit ), samal ajal kui kõik teised poliitilised organisatsioonid lõhuti märtsis. Päts arvas, et
kommunistid. Vapside põhiseadus 1933. a. Riigikogu oli püüdnud raskendada vapside eelnõu läbiminekut rahvahääletusel: Läbiminekuks oli vaja hääleõiguslike kodanike enamuse `´jaa``, mis tähendas 20% rohkem hääli, kui juunikuise Riigikogu II parandatud põhiseaduseelnõu puhul. Hääletama tuli 56,4% hääleõiguslikest kodanikest ja nendest 72,7% oli eelnõu poolt Vapside põhiseadus 1933. a. · Eelnõu võidule aitasid kaasa Pätsi, Laidoneri ja Einbundi üleskutsed. 1933. a. sügis 1933. a. 17. oktoobril astus Jaan Tõnissoni valitsus tagasi. 1933. a. 21. oktoobril sai uueks riigivanemaks Konstantin Päts. Uus valitsus pidi olema vahevalitsus, mis juhib riiki kuni 1934. a. (22.-23) aprilli riigivanema ja (29.-30. aprill) Riigikogu valimisteni. 1933. a. sügis · 1933. a. jaanuari määrati uue põhiseaduse järgsed kohalike omavalitsuste volikogude valimised. · Kõik erakonnad hakkasid tegema
kokku astuda ainult erakorralisteks istungjärkudeks. Saab kokku tulla ainult valitsuse kutsel ja töötada ainult valitsuses kinnitatud päevakorra alusel. Valitsus kutsus 28.091934 RK kokku: päevakorras: 1) RK uue juhatuse valimine 2) valitsuse aruannete ja tegevuskavade ärakuulamine 3) riigivanema dekreetide kinnitamine (selleks ajaks juba 80). Valitsus esitas parlamendi esimehe kohale Jaan Sootsi, opositsioon Rudolf Penno, hääletusel jäi peale Penno. Einbundi kõne..... Teemanti sõnavõtt. Järgmine kõneleja suunas oma kõne Einbundi vastu. Mihkel Juhkam, kes võttis kõnepulti kaasa Einbundi raamatu 1918. aastast Einbundi maine kahjustamine. Einbund andis RK esimehele üle riigivanema kirja, milles nõuti erakorralise istungjärgi lõpetamist, parlamentarism sai sellega Eestis mõneks ajaks otsa. Ametlikult RK laiali ei saadetud. RK kuni 1937. aastani ,,vaikivas olekus". Tegemist riigipöörde teise etapiga. 2.10.34,
jätsid mässajad jaama maha ja põgenesid. Palju suurem oli kolmas pataljon, kuhu kuulus 106 mässajat, kellest kolm olid staabis. Üks staabiliikmetest oli Georg Kreuks, tuntud kommunist Jaan Kreuksi (tapeti Kapo poolt 1923) noorem vend. Konspiratiivkorterisse aadressil Rahukohtu 2 oli kogunenud 17-meheline löögirühm, kelle hulgas oli palju Tsentrosojuzi ja Dobrofloti töölisi. Nad alustasid rünnakut Toompea lossile, riigivanem Friedrich Akeli majale Toompeal ja siseminister Karl Einbundi majale Kaevu tänaval. Toompea lossis arreteeriti vahisõdurid, lossis arreteeriti teenijaid ja juhuslikke möödakäijaid. Riigikogu ja valitsuse ruumidesse aga sisse tungida ei jõutud. Riigivanema maja ees desarmeeriti samuti tunnimehed, siis tungiti majja sisse Akelit otsima. Akel aga põgenes ruumist ruumi, lukustades enda järel uksi, mille avamiseks kulus mässajatel väga kaua aega. Siseministri maja üritati rünnata granaatidega, mis aga põrkusid aknapiidalt tagasi,
Riigikogu esimeheks ja sekreätiks ÜP, esimese abi ja esimese abisekretäride koht Rahvuslikule Keskerakonnale ja teise abi ja teise abisekretäri koha said sotsiaaldemokraadid. 20. juunil 1932 astus Riigikogu V koosseis kokku. Kuigi tundub, et valikuvõimalus valitsuse koostamiseks ei olnud suur, kulges valitsuskriis äärmiselt raskelt. Üksmeelt parteide vahel ei saavutatud ja valitsuskriis kestis praktiselt kuu aega. 19. juulil 1932 jõuti nii kaugele, et Karl Einbundi valitsus alustas tegevust. Ülematud vastuolud valitsuses. Hakkasid ilmnema ka rahulolematus koalitsioonipartnerite ridades. Kõigest sellest tulenevalt kujunes Einbundi valitsus kõige lühiajalisemaks valitsuseks. Seevastu valitsuskriis venis taas ülimalt pikalt - kulus kuu aega, enne kui kabinett kokku saadi. Riigivanema kohale tuli Päts (VI valitsus) - väidetavalt ei olnud tegemist koalitsioonivalitsusega, vaid usaldusvalitsusega -
kestvuse ajal tohib ümbervalimata riigikogu kokku astuda ainult erakorralisteks istungjärkudeks. Saab kokku tulla ainult valitsuse kutsel ja töötada ainult valitsuses kinnitatud päevakorra alusel. Valitsus kutsus 28.091934 Riigikogu kokku: päevakorras: 1) Riigikogu uue juhatuse valimine 2) valitsuse aruannete ja tegevuskavade ärakuulamine 3) riigivanema dekreetide kinnitamine Pärast Riigikogu vaikivasse olukusse seadmist hakkas valitsus kohe aktiivselt tegutsema. 18.12.1934 – Einbundi määrus, millega reguleeris perioodiliste trükitoodete väljaandmist: 1) ajakirjandusel keelati kujutada halvustaval moel rigijuhte, valitsust, riigiasutussi ja käsitleda poliitilisi sündmusi nii, et see võiks häirida avalikku rahu. Rikkumiste puhul ähvaradati rahatrahvida või lühiajaliste vangistustega. 2) Juhtival, nähtaval kohal ja ainult poliitlised toonis avaldada juhtivate riigitegelaste sõnavõtud 3) Järeltsensuur, mida pidi teostama
annaabi.ee 
