Looming · 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". · 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend · 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut · 1819 Liivimaa talurahvaseaduse tõlkimine. Oli põhjaeestikeelne ning ilmus 1820 · 1824-1826 toimetas "Tallorahva Kulutajat". Ajaleht sisaldas valitsusasutuste teateid ja kuulutusi · 1816 "Ehstnische Originalblätter für Deutsche" · 1821-1823 ja 1825 "Marahva Näddala-Leht". See leht tõi lugejani sõnumeid maailmast ja ka kodumaalt, õpetlikke loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldusi, kirjutisi eesti kirjameeste teostest, ilukirjanduslikke palu. · Lisaks sellele on ta toimetanud ka "Maarahva Kalendrit" ning avaldanud artikleid Beiträges. · 1818 lugemisajakiri "Pühhapäeva vahhe-luggemised". Ilmus 4 vihikut, kokku 168 lehekülge.
aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor 1821. aastast Tartu praost. Looming 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut 1819 Liivimaa talurahvaseaduse tõlkimine. Oli põhjaeestikeelne ning ilmus 1820 1824-1826 toimetas "Tallorahva Kulutajat". Ajaleht sisaldas valitsusasutuste teateid ja kuulutusi 1816 "Ehstnische Originalblätter für Deutsche" 1821-1823 ja 1825 "Marahva Näddala-Leht". See leht tõi lugejani sõnumeid maailmast ja ka kodumaalt, õpetlikke loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldusi, kirjutisi eesti kirjameeste teostest, ilukirjanduslikke palu. Lisaks sellele on ta toimetanud ka "Maarahva Kalendrit" ning avaldanud artikleid Beiträges. 1818 lugemisajakiri "Pühhapäeva vahhe-luggemised". Ilmus 4 vihikut, kokku 168 lehekülge
1813–1832 Johann Heinrich Rosenplänteri eesti keele ja kultuuri küsimustele pühendatud ajakiri „Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” (20 numbrit). 1838 luuakse Õpetataud Eesti Selts – estofiile koondav kultuuriselts. Olulisemad keeleõpetused: 1732 Anton Thor Helle „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache” – grammatika koos sõnastiku ja eestikeelsete tekstinäidetega. August Wilhelm Hupeli grammatika ja sõnaraamat „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte” (I trükk 1780; II, täiendatud trükk 1818). Tekstinäide F. W. Willmanni raamatust „Juttud ja Teggud”: Nüüd hakkas perremees ülles räkima, kuida hooste- kui ka jallawäggi ollid tulnud, temma rahha ärrawotnud ning piddand temma perrenaest üllesotsima. ’Nüüd hakkas peremees rääkima, kuidas ratsa- ja jalavägi olid tulnud, tema raha ära võtnud ja pidanud ta perenaise üles otsima.’ IV Uue kirjaviisi juurdumine 1840.–1870
Ta uuris ravimtaimi ja andis taimedele kõnekeelseid termineid (jännesi munnad = käpalised; jänesekapsast, merikapsast ja oblikat teatakse siiani). Ta botaanilised uurimused õpetavad maarohtusid kasutama. Ta avaldas Johann Willem Luddi Ludse nime all kaks osa "Sarema Jutto Ramatut" (1807-1812) ja tegi Johann Heinrich Rosenplänteri "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprachele" kaastööd. Luce asutas 1817. aastal Kuressaares esimese eesti küsimuste uurimise ühingu "Ehstnische Litterarische Gesellschafti" (Kuressaare Eesti Selts). See jäi aga asukoha ja väheste kaastööliste tõttu siiski känguma ja lõpetas tegevuse asutaja kadumisega. Ometi on seda peetud isegi 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi üheks eeskujuks. Luce oli kümmekonna kodu- ja välismaise teadusseltsi liige. Luce on maetud Kudjape kalmistule. Friedrich Gustav Arvelius Friedrich Gustav Arvelius sündis Soomest pärit ja 1741 aastast Viru-Nigulas pastoriks
Uuendusmeelsed (Bengt Forselius, Johann Hornung) nõudsid ortograafia reeglistamist ja vastavust rahvakeelele. 1732 Anton Thor Helle ,,Kurtzgefaßte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" Käsiraamat: grammatika, eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend). Oma aja kirjakeele norm koos ATH jt. Piiblitõlkega (esimene eestikeelne täispiibel 1739) 1780 August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" Grammatika koos eesti- saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna. Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna Põhiliselt misjonilingvistika ja käsiraamatud saksa pastoritele kohaliku keele tundmiseks. Peamine oli Ladina- Saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises. Hakkasid tekkima grammatikad mis sisaldasid hääldamist, ortograafiat ning vormi- ja lauseõpetust. 3
piiresse ja ei hakka teoses talupoegade iseolemist jms välja tooma. St manitseb olema alandlik ja kuulekas oma heale isandale. Estofiilid mida see sõna tähendab? Kuidas on estofiile mõjutanud G. H. Merkel ja J. G. Herder? Merkel ja Herder andsid aluse väärtustada eestlasi. Andsid eestlastele ajalooõiguse. Merkel: Kirjeldage esimeste silmapaistvate estofiilide J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tegevust. Rosenplänter: · ,,Beiträge zur genauern Kentniss der ehstnische Sprache" 18131832. · Keelealased artiklid, rahvaluule, luuletused, kirjanduskäsitlused jms. · Kogus eestikeelseid käsikirju (säilitas ka Oldekopi luuletused, Petersoni tekstid, Maringu kirjad). · Koostas eesti kirjanduse bibliograafia aluseks hiljem esimesele eesti kirjandusloole (Jürgensoni). · Eesti ilmaliku tõlkeluule antoloogua ,,Lillikessed" 1814. · 1814 oma korteris eesti koolmeistrite kool.
5 käänet käänamine vastavuses tegeliku keelekasutusega. Salomo Heinrich Vestring ,,Lexicon Esthonico Germanicum" (1710-1720) käsikiri, esimene eesti muu keele sõnastik (saksa), järgmiste sõnastike aluseks. Anton Thor Helle ,,Kurzgefasste Anweisung zur Estnischen Sprache" (1732) käsiraamat: sõnastik, tekstid, kohanimed, taimenimetused (esimene eesti eralasõnaloend); märgitud tüüpsõnade numbrid August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" (1780) grammatika (põhja- ja lõuna- eesti eraldi); eesti-saksa ja saksa-eesti, 17 000 sõna. (1715 Uus Testament Forseliuse-Hornungi grammatikas 17. sajandi piiblikonverentsid) 4. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. Euroopas valgustusajastu, rahvuslikkus jne. ,,Beiträge" (18131832); toimetaja J. H. Rosenplänter. Tähtsus: · Teaduslik lähenemine eesti keelele; eesti keel kui huvitav uurimisobjekt
usuga. (Erelt jt. 2007: 30) XVII sajandil koostati esimene eesti keele käsiraamat ning alates sellest ajast võib arvestada, et hakati normima eesti kirjakeelt. Käsiraamat kirjeldas põhjaeesti kirjakeelt ning selle autoriks oli Kadrina pastor Heinrich Stahl. Kuigi eesti keele käsiraamatuid koostati nii sellel kui ka järgneval (XVIII) sajandil mitmeid, siis on oluline välja tuua August Wilhelm Hupeli käsiraamat „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständingen Wörterbuch“ (eesti keeleõpetus mõlema peamurde tarvis), sest see võttis kokku kõik seniajani saavutatud eesti keele alase töö tulemused. (Erelt jt. 2007: 31) Järgmiseks oluliseks perioodiks võib lugeda Eesti keele valgustusideede jõudmist Eestisse XIX sajandi esimesel poolel. Sel ajal hakkas eesti keele ja kultuuri vastu
tähendusseletusi, lausenäiteid. Helle grammatika seisukohad tulid üldkasutusele, sest ta oli 18.saj I poole viljakaim ja autoriteetseim kirikukirjanduse tõlkija. Suurim ja tunnustatuim töö sel alal on piiblitõlge, millega tegeles intensiivselt 17281736. 1. 18. saj II poole põhjaeesti kirjakeel 18. saj II poole kirjakeele traditsioon rajaneb piiblitõlkele. Hupel keelealane (põhjaeestikeelne) peateos 1780 "Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen, nebst einem vollständigen Wörterbuch", mis oli olulisim õppevahend muulastele eesti k õpetamisel sellest lähtusid TÜ esimesed eesti k lektorid. Väärtuslikem osa on sõnastik, mis esitab tol ajal kasutusel olnud leksika ülevaate. Sõnaraamat jäi kauaks suurimaks eesti k sõnavarakoguks. Grammatika eessõnas kurdab Hupel, et kunsti ja
F. R. Faehlmann – „Kalevipoja”-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R. Kreutzwald – „Kalevipoja” koostamine eesti rahvamuistenditest, muinasjuttude kogum „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus – nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu „Ehstnische Volkslieder” kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann – käsitleb eesti rahvaluule keelt („Grammatik der Ehstnischen Sprache” G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen – eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt – emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne
uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann ,,Kalevipoja"-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R. Kreutzwald ,,Kalevipoja" koostamine eesti rahvamuistenditest, muinasjuttude kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu ,,Ehstnische Volkslieder" kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann käsitleb eesti rahvaluule keelt (,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne.
Ta uuris ravimtaimi ja andis taimedele kõnekeelseid termineid (jännesi munnad = käpalised; jänesekapsast, merikapsast ja oblikat teatakse siiani). Ta botaanilised uurimused õpetavad maarohtusid kasutama.Ta avaldas Johann Willem Luddi Ludse nime all kaks osa "Sarema Jutto Ramatut" (1807-1812) ja tegi Johann Heinrich Rosenplänteri "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprachele" kaastööd.Luce asutas 1817. aastal Kuressaares esimese eesti küsimuste uurimise ühingu "Ehstnische Litterarische Gesellschafti" (Kuressaare Eesti Selts). See jäi aga asukoha ja väheste kaastööliste tõttu siiski känguma ja lõpetas tegevuse asutaja kadumisega. Ometi on seda peetud isegi 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi üheks eeskujuks.Luce oli kümmekonna kodu- ja välismaise teadusseltsi liige. Otto Reinhold von Holtz (2. mai 1757 Keila 10. mai 1828 Keila) oli rootsi-saksa päritolu eesti vaimulik ja kirjamees.
annaabi.ee 
