Äärekivid kokku 32 jm Betoonist kõnnitee äärekivi 500x200x50, 1 tk- 1,20€ Kokku äärekivide kulu: 76,8 € Aluspinna ettevalmistus sõiduteel: Pindala 55 m2 ja kihi paksus 0,15 m Kokku kulub graniitkillustikku fraktsiooniga 16/32 5 m3 ja 8 t graniitkillustikku hinnaga 37€/t Pindala 55 m2 ja kihi paksus on 0,1 m Peen graniitkillustik fraktsiooniga 8/11 kulub 3,2 m3 ja 5,3 t graniitkillustikku hinnaga 37€/t Pindala 55 m2 ja kihi paksus 0,04 m Ehitusliiva kulub 1,3 m3 ja 2 t ehitusliiva hinnaga 7€/t Sõidutee aluspõhja materjalide hind kokku: 506,1€ Käigutee krundipiirist majani: Pindala 5 m2 Sillutiskivi unikivi 60 mm hall, 1 m2- 8,40€ Pindalale 5 m2 maksab sillutiskivi unikivi 42€ 7 Äärekivid kokku 12 jm Betoonist kõnnitee äärekivi 500x200x50, 1 tk-1,20€ Kokku äärekivide kulu: 14,4 € Aluspinna ettevalmistus käiguteel Pindala 5 m2 ja kihi paksus 0,15 m
Tiihiklikkus suurte terade vahel taitub viiikeste teradega, samas ei tohi neid olla iilearu palju, kuna selle arvel tsemendi kulu suureneb, sest viiikestel teradel on pinda rohkem, mida tsement peab iimbritsema. Liiva ttihiklikkuseks saadi 40,4oA. Soovitatav liiva ttihiklikkus j?iab piirkonda 40 - 42%. Seega antud liiv sobib kasutamiseks betooni tiiitematerjalina. Kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas antud katses on 2,2 %. Ehitusliiva koostises peaks osakesi liibimS6duga tile 5 mm olema <35yo. Seega on katsetatud liiv ehitusliiv. Antud katses saadi liiva peensusmooduliks 3,35. Antud liiva jiimedust v6i peensust saab hinnata jiirgmise kriteeriumi alusel: ,,Liiva jiimedus v6i peensus peensusmooduli alusel", 4- 2,4: jiime, 2,8-1,5:keskmine ning 2,1-0,6:peen. 3,35 jaa:b vahemikku 4-2,4,jiirelikult oli tegu jiimeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse )1,3, jiirelikult oli tegu kasutamiskdlbliku ehitusliivaga.
Tühiklikkus suurte terade vahel täitub väikeste teradega, samas ei tohi neid olla ülearu palju, kuna selle arvel tsemendi kulu suureneb, sest väikestel teradel on pinda rohkem, mida tsement peab ümbritsema. Liiva tühiklikkuseks saadi 40%. Soovitatav liiva tühiklikkus jääb piirkonda 40 - 42% lugedes Raado konspekti. Seega antud liiv sobib kasutamiseks betooni täitematerjalina. Kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas antud katses on 1,86 %. Ehitusliiva koostises peaks osakesi läbimõõduga üle 5 mm olema <35%. Seega on katsetatud liiv ehitusliiv.[1] Antud katses saadi liiva peensusmooduliks 2,7. Antud liiva jämedust või peensust saab hinnata järgmise kriteeriumi alusel: ,,Liiva jämedus või peensus peensusmooduli alusel", 4- 2,4 = jäme, 2,8-1,5 = keskmine ning 2,1-0,6 = peen. 2,7 jääb vahemikku 4-2,4,järelikult oli tegu jämeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse 1,3, järelikult oli tegu
esimese katse puhul kasutav liiv kõlblik betoonis kasutamiseks. 2. katse puhul kasutatud liiv, mis on huumuserohke, pole kõlblik betoonis kasutamiseks. 9. Hinnang liivale Meie poolt katsetatud liiv on ehituseks kõlblik, sest liiva terastikuline koostis vastas RT 33- 10386 viimistluskrohvi valmistamise nõuetele. Joonis selle kohta on toodud lisas 1. Peenusmooduliks tuli 2,89, mis jääb vahemikku 4 - 2,4, järelikult oli tegu jämeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse >1,3, järelikult oli tegu kasutamiskõlbliku ehitusliivaga. Ka liivas polnud ekslikult huumust, mis ei lubaks kasutada liiva betoonis. Seega tegu on ehituskõlbuliku jämeliivaga. 10.Järeldus Puistetiheduseks nimetatakse liiva ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1560kg/m3. Puistetihedus ei ole normitud
puhastusseadmetes. Olemasolevad puhastid Siimustis, Laiusel ja Vaimastvere reoveepuhastid on rekonstrueeritud ja suublasse juhitav heitvesi vastab kehtestatud normidele. Jõgeva aleviku heitvesi pumbatakse Jõgeva linna puhastisse, Kärde külas puudub reoveepuhasti. Lisaks on Raaduvere külas biotiigid, kust juhitakse puhastatud heitvesi Rohe peakraavi [3]. 4.3. Maavarad Jõgeva valla territooriumil on arvestatavad turba (hästilagunenud ja vähelagunenud turvas), ehitusliiva ja –kruusa varud. Täielikult või osaliselt paikneb valla maadel 7 turbamaardlat, 2 ehituskruusa maardlat, 8 ehitusliiva maardlat ja 1 ehituslubjakivi maardla. Kaevandamine toimub neist üheksas [7]. 4.4. Mets Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast 136 900 ha. Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata on 54 020 ha ja riigi omandis olev maa 33 301 ha. Erametsade pindala on 52 279 ha. Metsamaa tagavara on Jõgevamaal 29,144 miljonit tm, keskmine
Liiva keskmiseks näivtiheduseks loetakse 2600 kg/m3 seega antud liiv sobib betoonisegu koostisesse. Liiva tühiklikkuseks saadi 44%, soovitatav liiva tühiklikkus jääb piirkonda 40-42%, seega antud liiv ületab tühiklikkuse normi ja betooni ettevalmistamisel tsemendi kulu suureneb. Liiva peensusmoodul oli 1,986 järelikult oli tegu peen liivaga ehk ehitusliivaga. Liiva terastikulise koostise määramise põhjal võib öelda,et kõige rohkem oli materjalis teri suuruses 0,5 – 0,125 mm. Ehitusliiva savi ja tolmusisaldus ei pea ületama 10%. Osakeste läbimõõduga >0,125 mm osakaal antud katses tuli 0,15 %, mis on alla 10%, seega on antud liiv ehitamiseks kõlblik. 5
ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe kaldajoont. Kogu maakonna ulatuses äärestab maakonda PõhjaEesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu osa. Eesti kõrgeim juga on Valaste juga(2025m). Maavaradest leidub IdaVirumaal põlevkivi, fosforiit, sinisavi, lubjakivi, ehitusliiva ja turvast. Suurim tööandja on IdaVirumaal põlevkivikaevandus, kus töötab kokku 3400 töölist . Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini ning käive ligi kahe miljardi kroonini. 2 IdaVirumaa maakonnakaart(vikipeedia) Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jääb
linnakeskkonnas, kus elab üle 70% Eesti elanikest, määravaks õhu saastajaks kujunenud autotransport, mis annab näiteks Tallinnas üle 90% välisõhu saastest. Igal aastal lisandub Eesti teedele ARKi andmetel keskmiselt 55 000 autot. Korrelatsioon õhusaaste ja hingamisteede haiguste kasvu vahel on ilmne, eriti enamsaastatud piirkondades Eesti maavarad on ammendumas. Praeguste kaevandamismahtude juures jätkub meile näiteks kruusa aktiivset tarbevaru vaid 34 aastaks ning ehitusliiva aktiivset tarbevaru 40 aastaks. Seega tuleb Eesti maavarade jätkusuutlikku haldamist ja majandamist tõhustada. ÖMR mõiste ja eesmärk ÖMR on maksusüsteemi ümberkorraldamine eesmärgiga enam maksustada keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse tööjõu ja ettevõtete maksukoormust tulumaksumäära langetamine ja maksuvaba tulu tõus. Üldine maksukoormus ei muutu. ÖMR eesmärgid:
alumiste kihtide turvast. Oma värvilt ja mõneti ka struktuurilt sarnaneb ta mullale - seega aeda justkui parim. Kahjuks mitte turbaaeda. Sinna vajame heledat, pindmisemat turvast, mida peenestatuna (freesituna) suurel hulgal loomadele allapanuks tarvitatakse. Freesturvas tekitab turbaaia taimedele meeldiva koheva ja õhurikka pinnase. Samaväärselt hästi sobivad ka turbapätsid. Liigse kohevuse vähendamiseks võime freesturbale hulka segada kuni 1/3 mahuosa puhast ehitusliiva. Võimaluse korral lisame ka veidi poolkõdunenud okkapuru. Sellise seguga täidame augu või piirete vahele jääva 'küna'. Täitmise ajal tuleb materjali lisamisega aeg-ajalt vahet pidada ja juba paigaldatud segu kinni tallata. Mida kohevam on segu, seda usinamalt tuleb tallata, muidu vajub turvastaimla hiljem nõkku justkui korrastamata matmispaik. Pätside kasutamisel laome augu või peenra tihedalt pätse täis. Vahed täidame turbapuruga. Selline turbaaed lohku ei vaju
ja saartel, liustikujõe hästi sorteeritud deltasetetest moodustunud suuremad liivamaardlad asuvad Harjumaal ning mõhnadega seotud kõrge kvartsisisaldusega liiva- ja kruusamaardlaid leidub Ida-Virumaal, Viljandi- ja Võrumaal. Kakruusamaardlaid paikneb üle Eesti, kuid samas on kruus geoloogilise tekke poolest kõige piiratum ehitusmaavara ressurss, mille varu Harjumaal on enamasti kaevandatud. Harju maakonnas moodustab Tallinna lähiümbruse (umbes 50 km raadiuses) ehituslubjakivi ja ehitusliiva varu üle 50% kogu Eesti aktiivsest varust. Seega mõjutab ehituslubjakivi ja -liiva varu kasutamine Harjumaal kõige enam nende maavaravarude bilanssi kogu Eestis.
elupaikade seisundit. Veehaarete veevõtt pole Eestis teadaolevalt kaasa toonud veest sõltuvate elupaikade kahjustamist, välja arvatud Kvaternaari veekihte kasutava Vasavere veehaarde mõju vahetus läheduses asuvatele Kurtna järvedele. Joonis 28 KurtnaVasavere piirkonnas ristuvad erinevad huvid Maavarade kaevandamise, põhjaveevõtu ja looduskaitse erinevate huvide konflikti ilmekaks näiteks on olukord Kurtna maastikukaitsealal. Seal asuvad (joonis 28) Eesti parim põlevkivivaru; suur ehitusliiva maardla Pannjärvel; arvestatav turbavaru; IdaVirumaa parima kvaliteediga ja suur põhjaveevaru Kvaternaari veekihtides; olulise puhkeväärtusega Kurtna maastikukaitseala koos Natura 2000 võrgustiku Kurtna järvede loodusalaga. Inimmõju põhjavee kvaliteedile Inimtegevuse mõju põhjaveele algas koos alepõllunduse levikuga ning jätkus asulate ning tööstuse tekkega. Ohtlikumad reostusallikad on vedelkütuse ja
Näiteks lii- vakive on näha Emajõe oru veerudel. Ka Age oja orus on näha liivakivisse uuristatud allikakoopiaid, mida tuntakse Toomemäe Age oja koopad nime all. Need võivad ulatuda kuni 13.5 meetrini. Tartu maakonnas on ka palju veekogusid. Järvi ja jõgesid,mis suubuvad enamasti Emajõkke. Kuid leidub ka palju metsi ja muidugi ka palju kaevandusi. Kõige enam kaevandatakse kruusa ja liiva. Kõige suurem on Vooremäe liivamaardla, mis on üks aktiivsemaid ehitusliiva kaevandamiskohti (viide 2) 4. Aluspõhi Tartu aluspõhjas eristuvad eriti hästi kaks kihti: alumisel kihil on tard- ja moondekivimitest koosnev kurrutatud kristalne aluskord ning selle pealispind on 473 meetri sügavusel ; pealmisel kihil on settekivimite pealiskord. Aluskorra moondekivimi moodustab enamasti mitmed gneissi liigid, näiteks kvarts-päevakivigneiss. Tardkivimitest leidub seal graniiti, mis on hästi ära murenenud
Radiomeetrilise analüüsi tulemuste kohaselt võib liiva kasutada elamuehituses. Liiva kiire laadimise tagab 2,5 m3 kopamahuga ekskavaator. Liiva väljastatakse kahes vahetuses autotranspordiga. Liiv kaalutakse 60 tonnise autokaaluga. Ühe puistangu ulatuses on liiva kvalitatiivsed näitajad stabiilsed (praegu laadimisel jämeliiv Mp = 2,4 - 2,6). Täpsemalt saab laborianalüüside ja asjakohase teabega tutvuda kohapeal. Ehitusliiva omadused Kvaliteedinäitaja Väärtus Jämeliiv 1. Peensusmoodul (Pm) 2...3 2. Täisjääk sõelal nr. 063, massiprotsentides 35 ... 60 3. Sõela nr. 016 läbivate terade sisaldus, massiprotsentides, mitte üle 15 4.Üle 5 mm. terade sisaldus, massiprotsentides, mitte üle 5 5
Ida-Virumaa. Regiooni kuulub ka Kunda tsemenditööstus. Ida-Virumaa on eelkõige just tööstuspiirkond, põllumajandus on mingil määral arenenud vaid ta põhjaosas, Viru paelaval. Kalanduski on vähetähtis. Puhkemajanduseks on küll eeldusi, kuid seni kasutatakse neid vähe. Tööstuse aluseks on rikkalikud maavarad - põlevkivi, paas, eriti väärtuslikud kambriumi savid, suured ehitusliiva varud, turvas. Vastavalt sellele ongi tähtsaimad tööstusharud põlevkivi- ja energiatööstus ning tsemenditööstus, millele Eestis pole nimetamisväärseid konkurente. Muidki ehitusmaterjale toodetakse võrdlemisi palju. Ida-Virumaal asub ainuke tõeline metallurgiatehas Eestis, ainukesed Eesti suurkeemia ettevõtted. Kergetööstus, millest regiooni areng algas, kaotab aga positsioone. Regioon on metsarikas, kuid metsatööstust on vähe, puitu varutakse peamiselt Lääne-Virumaa
Ka Eestis on see kasutusele võetud peale sadamate rajamise ja laevateede süvendamise just väikejärvede ja tiikide puhastamisel objektidel kuhu ekskavaatoriga ei ulata või mida ei saa kuivaks lasta. Ehitusmaterjalide (kruus, liiv) kaevandamisel on nende meetodite eeliseks võrreldes ekskavaatoriga kaevamisel võimalus pesta töödeldavast materjalist välja savi, tolmu ja huumuse osakesed ehk rikastada ja sorteerida seda. Tavaliselt paljude karjääride looduslik lasund ei vasta ehitusliiva ja kruusa nõuetele (vajavad sõelumist ja pesemist). Pinnaste töötlemine pinnasepumpadega toimub peamiselt veekogude põhjas nende süvendamise ja lendmudast puhastamise või ehitusmaterjalide kaevandamise eesmärgil. Ujuv bager on pinnasepumpamise seade, mis imeb pinnast vee alt (vajadusel ka koos pinnase eelneva kobestamisega) ning pumpab selle mööda pulbijuhet edasi paigalduskohta. Pinnasepumpa kasutatakse ka eraldi pinnase teisaldamiseks karjäärist paigalduskohta
Kallavere) ja Lõuna-Eestis Kesk-Devoni saviga (Joosu, Küllatova). Devoni savid on enamasti punakaspruunid, Kvaternaari savid hallikad või kollakashallid. Ligi kolmnandik kaevandatavast savist läheb Kundas asuvale tsemenditööstusele, savist valmistakse ka kuivendustorusid, telliskive, keraamikat. Liiv ja kruus on tekkinud põhiliselt Kvaternaaris tuule, mandrijää ja selle sulamise toimel. Tehnoloogiline liiv on tekkinud Devonis, selle tähtsamad maardlad on Piusa ja Kaku. Ehitusliiva kaevandatakse Männikul, Kuusalus, Pannjärvel, Vooremäel. Mitu liivamaardlat asub ka merepõhjas (Hiiu-madala, Prangli, Naissaare). Kruusa kasutatakse teedeehitusel, maapinna tõstmisel ja nõgude täitmisel. ((Foto: Paekivi kaevandamine Harku karjääris.)) Turvas on taimejäänustest (turbasammaldest) koosnev orgaaniline sete. See on oluline maavara, mida on juba ammustest aegadest kasutatud kütusena. Eesti asub soode tekkeks
annaabi.ee 
