ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. Korteriühistu puhul loetakse kinnisasja omanikuks, kellele käesolevas seaduses sätestatud juhtudel tuleb edastada teated, korteriühistut, kes korraldab teate edastamise korteriühistu liikmetele. Planeeringu koostamise ajal võib kohalik omavalitsus kehtestada planeeritaval maa- alal või selle osal ajutise ehituskeelu, kui koostatava üldplaneeringu või detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. Ajutise ehituskeelu kehtimise ajal on keelatud välja anda ehituslube ehitamiseks maa-alal, mille kohta keeld on kehtestatud. Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks, kuid see ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist.
Säilitamisele kuulub 2 eraldi kasvavat mändi. 3. Nõuded detailplaneeringu eskiisprojektile: Esitada asukoha skeem. Asendiplaanil esitada ettepanekud maa-ala kruntide elamumaa kruntide moodustamiseks, s.h. määrata kahele olevale korrusmajale krundipiirid. Planeerida juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele moodustatavatele kruntidele. Määrata ehitusõigus moodustatavatele kruntidele ja ehituskeelu tsoonid. Hoonestatav ala ei tohi sattuda oleva puurkaevu sanitaarkaitsetsooni. Eramute kruntide pindala 1400 kuni 1700m2, erandkorras üksik muu pindalaga krunt, viimase lahendust sel juhul põhjendada seletuskirjas. Asendiplaanil kujundada ja anda seletus tingmärkides: · hoonestusala · tee- ja tänavamaa · haljasmaa · ehituskeeluala Arvestada olemasolevate hoonete kujaga ja insolatsiooninõuetega.
......................................................................................... 6 3 Üldosa Antud detailplaneeringu eskiis on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli aine „Plaanimine ja teed“ kursusetöö raames. Planeeringu koostamise aluseks on õppejõu poolt edastatud lähteülesanne ja alusplaan. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine ja määrata nende ehitusõigus ning ehituskeelu tsoonid. Lähteolukord Planeeringuala on suurusega 60 ha muutuva reljeefiga hoonestamate maa-ala, millel ei paikne tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb Tallinn-Tartu maanteega ja kohaliku tänavaga Hallhundi tee. Planeeritavataval alal on kõrghaljastus põhjaosas, mis üritatakse säilitada võimaluste piires. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada elamumaa kruntideks. Kinnistu põhjaosas asub haljastus-männimets, mis
omavalitsusele või nende poolt volitatud planeeringu koostajale. (2) Planeeringu koostamist korraldav ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus on kohustatud tagama planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse. § 15. Ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajal (1) Kohalik omavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal planeeritaval maa-alal või selle osal ajutise ehituskeelu, kui koostatava üldplaneeringu või detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. Ajutise ehituskeelu kehtimise ajal on keelatud välja anda ehituslube ehitamiseks maa-alal, mille kohta keeld on kehtestatud. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (2) Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks.
Surnuna leitud I või II kategooria looma asukohast peab teatama keskkonnateenistusele, leidja võib looma endale jätta kohaliku keskkonnateenistuse loal. Rand ja kallas - kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused ranna või kalda piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd. Kõrgveepiir on mererannas tavaliselt 1,5 meetrit kõrgemal. Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvööndid koosnevad üleujutatavast alast. Ranna või kalda piiranguvöönd On keelatud lageraie, reoveesette laotamine, matmispaikade rajamine, jäätmete töötlemiseks ja ladustamiseks mõeldud ehitiste rajamine v.a sadamates, kehtestatud detailplaneeringuta kinnistute kruntideks jagamine, maavara kaevandamine jne.
Kasutamine seisneb asja kasulike omaduste tarbimises. Käsutamine seisneb asja juriidilise saatuse määramises. Omand on oma iseloomult tähtajatu ja pärandatav. Omanike õigusi võidakse kitsendada ainult seadustega või teiste isikute õigustega. Omandi kitsendus võib olla eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõigusliku kitsenduse puhul on omanik kitsendatud teise isiku kasuks (naabrusõigused). Avalik-õigusliku kitsenduse puhul on omanik kitsendatud ühiskonna kasuks (ehituskeelu vöönd). Omanikuks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, samuti riik või kohalik omavalitsus. Juriidilised isikud jagunevad eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks (osaühing, sihtasutus, aktsiaselts, mittetulundusühing) ja avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks ehk juriidilisteks isikuteks, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Subjektide alusel võib omandi liigitada individuaalseks ja ühiseks omandiks. Kui
sõiduvahenditega · Veekaitsevöönd on 10 20 m. · Veekogude kallastel olevad metsaribad kaitsevad vett taimede vohamise eest. · Vette ei juhita sogast ega reostunud vett · Veekogudes on pesemine sünteesitud pesuainetega keelatud · Kaitsealused püütud kalad tuleb vette tagasi lasta, sama teha ka alamõõdulistega · Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 81. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 82
sõiduvahenditega · Veekaitsevöönd on 10 20 m. · Veekogude kallastel olevad metsaribad kaitsevad vett taimede vohamise eest. · Vette ei juhita sogast ega reostunud vett · Veekogudes on pesemine sünteesitud pesuainetega keelatud · Kaitsealused püütud kalad tuleb vette tagasi lasta, sama teha ka alamõõdulistega · Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 80. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 81
· Veekaitsevöönd on 10 20 m. · Veekogude kallastel olevad metsaribad kaitsevad vett taimede vohamise eest. · Vette ei juhita sogast ega reostunud vett · Veekogudes on pesemine sünteesitud pesuainetega keelatud · Kaitsealused püütud kalad tuleb vette tagasi lasta, sama teha ka alamõõdulistega · Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 81. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 82
nõuab enne tasuvuse uuringuid. (kuigi ka näiteks 2005.a on tehtud kuivenduse projekte 100 ha soo kasutuselevõtmiseks, küll kavandatakse EU abiraha kasutamist). Haritava maa pindala väheneb ja maakasutusele seavad piiranguid mitmed seadustest tulenevad nõuded. Looduskaitseseadus kehtestab reservaadi, sihtkaitsevööndi ja piirangute vööndi, kus majandustegevus on keelatud või piirangutega. Veekogude ääres on selle alusel ranna, ehituskeelu ja veekaitsevöönd. Viimases on samuti majandustegevus keelatud. Maakasutuse ja majandustegevuse piirangud tulenevad ka programmidest NATURA 2000, metsakaitsealade võrgustik, vääriselupaigad. See tähendab, et mõnedes piirkondades tekib vajadus haritava maa järele ning kasutatakse ka kuivendamistöödeks investeeringuid nõudvaid soomuldi. Teisest küljest pärandmaastikuna püütakse hoida lagedana ka puisniitusid, ranna- ja jõeluhtasid.
6) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine; 7) supelranna ala määramine; 8) tänava kaitsevööndi laiendamine; 9) korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul; 10) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; 11) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine; 12) ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; 13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 14) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 15) maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine;
annaabi.ee 
