Peamiselt kujutatakse mütoloogilisi stseene, kuid ilmuvad ka olmestseenid 11. Kirjelda mustafiguurilist vaasimaali Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi ja võitlusteemad Kujundid kantakse vaasile musta lakiga Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer) Kasutati ka vöönditena kujutamist nagu Egiptuseski 12. Arhitektuur hellenistlikul ajastul milliseid hooneid armastati kõige enam rajada? Too vähemalt 2 näidet! (3p) Kõige rohkem armastati rajada templeid. Nike tempel, Parthenon, Poseidoni tempel Paestumis
kogu maa elanikkonnast. Õppimine algas Egiptuses juba kodus ja jätkus erinevates koolides. Egiptlastel olid ka head teadmised geomeetrias, arstiteaduses. Arhitektuur oli väga eriline, kuna enamus ehitisi rajati suures osas uskumuste mõjul. Mesopotaamiale oli iseloomulik kiilkiri, mis sai oma nimetuse sellest, et märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulgaga. Mesopotaamia koolid asusid nagu Egiptuseski peamiselt templite juures. Õpiti lugema, kirjutama, matemaatikat, kirjandust. Mesopotaamias oli heal tasemel matemaatika, astronoomia. Seal täheldati huvi ka teadmise enese vastu. Kuigi Egiptuse ja Mesopotaamia vahel esineb väga palju sarnasusi, leidub ka mitmeidki erinevusi. Näiteks asukoht, kiri, religioon jne. Mõlemad riigid on meie eludes suurt rolli mänginud, kasvõi kunstis. Iga kultuurne inimene peaks teadma midagigi Egiptuse ja Mesopotaamia kohta.
esile . Kui meile öelda märksõna Niilus tuleb meelde kohe Egiptus , kui aga öelda Eufrad või Tigris hakkame mõtlema ja alles siiis lausume Mesopotaamia . Looduslikud olud olid mõlemad riigis üpris sarnased , kohati ka erinevad . Egiptuses oli Niiluse tähtsus väga oluline , tänu tema korrapärastele üleujutustele oli võimalik põlluharimine , mis andis paljudele toitu ja tööd . Vihma ei saja seal peaaegu kunagi , kui juhtub siis väga harva . Mesopotaamias samuti niinagu Egiptuseski ei tule vihma peaaegu üldse . Seal on võimalik põlluharimine tänu korrapärastele niisutamistele . Loodusvaradest leidus külluses savi ja pilliroogu .Savist sai nii elamute kui ka tarbeesemete peamine tooraine . Mesopotaamia tsivilisatsioon oli rohkem arenenud kui Egiptuses ,seeg meeldiks mulle endale seal rohkem elada , kui mõelda ainult looduslikele oludele , misesest ,et põlluharimiseks peab natuke rohkem vaeva nägema . Kiri kujunes mõlemas piltkirjast , mis on kõigile
o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega o Neid oli samamoodi hästi palju nagu Egiptuseski o Mesopotaamias oli ka usk seotud riigivõimuga 3. Jumalad! EGIPTUS o Muistsete egiptlaste tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Egiptlased kujutasid jumalaid loomadena. Tähtsamad jumalad olid Thoth, Ra, Hathor, Anubis, Osiris, Isis ja Horos. o Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid, ligi 470 o Peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Siis võis loota ka jumalate heatahtlikkusele
Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa tüves e. keskmine osa kapiteel e. ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia, korintose DOORIA JOONIA KORINTOSE SKULPTUUR ARHAILINE AJAJÄRK Arhailine ajajärk: Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks Kujud on võrreldes hilisema ajaga algelised ja kohmakad Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus Nagu Egiptuseski tehti Kreekas kujud algselt nn. egiptuse poosis, kus vasak jalg on pisut eespool, käed sirgelt kõrval, kergelt naeratavatena Mehi kujutati enamasti alasti ja naisi maaniulatuvates rõivastes Võib oletada, et mehe ideaaliks oli hästi arenenud, treenitud keha, naise ilu seostus riietuse, ehete ja soenguga Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure. Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga". Nad seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud
mõõtudel. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas.Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Kreeka Skulptuur Arhailine kreeka skulptuur näeb välja kohmakas ja liikumatu. Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus.Nagu Egiptuseski tehti Kreekas kujud algselt nn. egiptuse poosis, kus keharaskus toetab mõlemale jalale, aga üks on teisest eespool. Kergelt rusikas käed on surutud külgedele ja pea suunatud otse ette. Kuju on eestvaates täiesti sümmeetriline. Arhailise perioodi mehekuju nimetatakse Kuroseks. Enamus arhailise perioodi skulptuuridest olid valminud hauatähisteks, kuid osad võivad kujutada ka mõnda jumalat. Klassikaline
· Armastati meandrit · Geograafiline stiil oli kasutusel Homerose ajal · u. 600.a eKr tekib uus mustafiguuriline vaasimaali stiil · Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised · Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi- ja võitlusteemad · Kujundid kantakse vaasile musta lakiga · Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama · Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer) · Kasutati ka vöönditena kujutamist nagu Egiptuseski · Arhailise ajastu lõpul (u. 530.a eKr) tekib viimane, kõige populaarsem vaasimaali stiil punasefiguuriline vaasimaal · Kasutatakse musta lakki, kuid sellega kaetakse taust, kujund tekib loomulikule savipinnale · Valge lakiga on maalitud loomad ja inimkeha katmata osad · Punasefiguuriline stiil tõrjus teised vaasimaalistiilid kõrvale · Peamiselt kujutatakse mütoloogilisi stseene, kuid ilmuvad ka olmestseenid
Altaril keset templiõue, kuhu pääses ka rahvas, ohverdati jumalale loomi, see oli oluliseim rituaal. Hoovi taga paiknevas templihoones, kus hoiti Jumala kuju, võisid siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Surmajärgsus- Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Sellegipoolest on teada, et surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas, kuhu pääses läbi värvate või paadiga üle allmaailmajõe. Teadus- Mesopotaamias nagu Egiptuseski oli teadus eelkõige rarvilike teadmiste ja võtete kogum. Teoreetilisi üldistusi ei tehtud. Sai alguse Sumeri perioodil; saavutas oma haripunkti alles Uus- Babüloonia riigi ajal. Enamus õpetlasi pärines preestrite seast. Matemaatika, astronoomia, kuukalender. Ennustuskunst ja astroloogia. Kangelaseepika- eepos ,,Gilgames" Assurbanipali raamatukogu- kuningas Assurbanipal kogus oma õpetlastelt kirjandusteostest eksemplare ja hoiustas neid oma Ninive kuningalossis
templikoole. Mesopotaamia: Hariduse andmine oli preesterkonna hoole all ja koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist. Enamik Mesopotaamlasi jäi küll harimatuks. Kirjatarkusele lisaks sisaldas haridus ka matemaatikat, tähetarkusi ja religioosse sisuga kirjanduse tundmist. Teadus: Egiptus: Teadus oli praktilise suunitlusega. Mitmes valdkonnas jõuti põhjalike teadmisteni. Arstietadus, päikesekalender, Geomeetria. Mesopotaamia: Mesopotaamias nagu Egiptuseski oli teadus eelkõige rarvilike teadmiste ja võtete kogum. Teoreetilisi üldistusi ei tehtud. Sai alguse Sumeri perioodil; saavutas oma haripunkti alles Uus-Babüloonia riigi ajal. Enamus õpetlasi pärines preestrite seast. Matemaatika, astronoomia, kuukalender. Ennustuskunst ja astroloogia. Kirjandus: Egiptus: Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest.
· Armastati meandrit · Geograafiline stiil oli kasutusel Homerose ajal · u. 600.a eKr tekib uus mustafiguuriline vaasimaali stiil · Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised · Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi- ja võitlusteemad · Kujundid kantakse vaasile musta lakiga · Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama · Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer) · Kasutati ka vöönditena kujutamist nagu Egiptuseski · Arhailise ajastu lõpul (u. 530.a eKr) tekib viimane, kõige populaarsem vaasimaali stiil punasefiguuriline vaasimaal · Kasutatakse musta lakki, kuid sellega kaetakse taust, kujund tekib loomulikule savipinnale · Valge lakiga on maalitud loomad ja inimkeha katmata osad · Punasefiguuriline stiil tõrjus teised vaasimaalistiilid kõrvale · Peamiselt kujutatakse mütoloogilisi stseene, kuid ilmuvad ka olmestseenid
Haridus võimaldas vahel ka suhteliselt madalat päritolu inimesel teha edukat karjääri preesterkonnas või riigi teenistuses. Kuigi enamus mesopotaamlasi jäid kirjaoskamatuks, on meil tõendeid, et ühiskonna kõrgemates ja võibolla ka keskmistes kihtides oli kirjaoskus küllalt levinud ja kirja kasutati ka igapäevases eraviisilises asjaajamises. Mesopotaamias sai kirjatarkus osaks märksa laiemale osale elanikkonnast, kui Egiptuses. Teadus Mesopotaamias, nagu Egiptuseski, oli teadus praktiliselt tarvilike teadmiste ja võtete kogumisega. Siiski võib Mesopotaamias näha teadmiste hankimist ka huvist teadmise enda vastu. Mesopotaamia õpetlased (enamus neist võrsus preestrite hulgast) pöörasid suurt tähelepanu andmete üksikasjalikule väljaselgitamisele ja kirjalikule ülestähendamisele. Nii moodustusid ulatuslikud nimekirjad võõrastest maadest, muistsetest valitsejatest, mitmesugustest ennetest, taevastest nähtustest, arvudest jne
jumalad pöörduvad kunagi algseisundisse tagasi, mesopotaamias selliseid vihjeid pole, algusest peale eeldatakse, et nad on surematud. Nii on ka nt Kreeka religioonis Jumalad ei ole kõikvõimsad/kõiketeadjad. Neil on ka pahesid. Igal linnriigil oma jumalad, peetakse linnriigi kaitsejumalateks Kogu Mesopotaamiat hõlmav jumal on Panteon Üldsumeri panteon tekkis pärast riigi ühendamist (24. Saj eKr) Sellest ajast vanim jumalate nimistu Jumalad asustavad maailma erinevaid osi nagu Egiptuseski neid on taevas, allilmas, templites (kujude näol). See, kus ta paikneb, ei näita tema tähtsust (et allilm kuidagi madalam vm) Jumalatel võimalik nende maailmate vahel võimalik liikuda. Taevas ja allilm ei ole taevas ja põrgu, vaid on maailma osad Jumalad kasvult inimestest suuremad, hiiglased. Kuigi saavad võtta ka tavainimese mõõdu Enlil isand tuul, tuule- ja õhujumal Utu/Samas (sumeri/mesopot) päikesejumal Nanna/Sin kuujumal Palju veekogudega seotud jumalaid
lähenedes õigustatav. Kas ka ainuõige, on omaette teema... On juhitud tähelepanu sellele, et nn mitte-euroopalikud ravimisviisid lähenevad meditsiinilistele probleemidele laiemalt haiguste mõistmiseks ja raviks kaasatakse nö mikrokosmosest väljapoole jäävaid tegureid päris-(makro)kosmost, religiooni, indiviidi eelmisi (karma) ja tulevasi elusid jms. Euroopalik lähenemine aga keskendub juba ammusest ajast (juured vähemalt Antiik-Kreekas, aga ehk juba Egiptuseski) inimesele, tema kehale, organitele, hiljem juba füsioloogiale, rakubioloogiale ja biokeemiale. Haiguste ravi seisukohalt on nn euroopalik lähenemine ilmselt praktiline. On aga ka juhitud tähelepanu probleemidele, mis sellega kaasnevad: nähakse üksikut, mitte üldist. Liigne füüsilise keha keskne lähenemine osutab ka küsimusele, mida ravida kas keha või hinge, eluviise jne. Sellises kontekstis kerkib esile meditsiiniantropoloogia mõiste.
annaabi.ee 
