Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30 liikmest; peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vanad. Teised tähtsa asutise moodustas endast kolleegium, mis koosnes 5 efoorist - erilisest valitud ametiisikuist. Nad valiti üheks aastaks. Pärastpoole said efoorid väga suure võimu. Nad võisid võtta vastutusele koguni kuningaid. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased. See tuli kokku üks kord kuus. Sellel koosolekul tegid kuningad rahvale geruusia otsuse teatavaks, kusjuures rahvas ei arutanud seda otsust, vaid võttis ainult hüüatustega selle vastu või lükkas tagasi. Sel viisil ei etendanud peaosa rahvakoosolek, vaid kuningad, efoorid ja geruusia
Kesklassi kuulusid perioigid ehk vabad inimesed, kes tegelesid käsitöö, põlluharimise ja kauplemisega. Nemad ei saanud osa riigi valitsemisest, küll aga teenisid nad aega Sparta sõjaväes. Heloodid ehk orjad olid need, kellel polnud mingeid õigusi ja nad olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk ülikute võim. Valitsesid 2 kuningat. Kõrgemad riigiametnikud olid efoorid ja neid oli kokku 5. Nõukogu koosnes 30-st 60+ vanusega spartiaadist. Riigiametnikud võtsid vastu otsuseid hääletamise teel, Spartas käis koos ka rahvakoosolek. Spartas oli sõjakunsti kõrgeim tase. Sparta oli sõjakas riik. Sõjavägi oli ühiskonna alus. Spartas oli peamine arendada sõjameheomadusi. Noori kasvatati julgeteks ja sõjakateks. Poisslapsed võeti peale 7. eluaastat riigi kasvatusasutusse. Seal õpetati neile relvi
rahvakoosoleku tähtsus * lihtkodanike osatähtsus suurenes * rahvavõim türannia: * ei olnud algselt halvustav mõiste*poolehoiu võitmiseks kaitsti rahva hüvesid * jäi püsima lühikeseks ajaks * ainuvalitseja võim Sparta : asukoht : Lakoona maakonnas Lõuna Kreekas ühiskonnakihid : kaks kuningat, spartiaadid, Perioigid- vabad, Heloodid- orjad kodanikud : spartiaadid valitsemisvorm : aristokraatlik rahvakoosolek: valis vanemate nõukogu, 5 efoori, ametnikud : efoorid, kuningad nõukogu: vanemate nõukogu e. geruusia ( 30 liiget + 2 kunni) Ateena: hõivas Atika maakonda, ühiskonnakihid: kodanikud, Metoigid, orjad kodanikud: vabad meessoost täisealised valitsemisvorm: alguses aristokraatlik, hiljem dem. rahvakoosolek: elkeesia- kodanikest, ametnikud : strateegid (10), nõukogu: buklee. Jumalad: Aphrodite armastuse ja ilu jumalanna, Ares- sõjajumal, Hephaistos- tulejumal ja käistöölaste kaitsepühak, Athena jumalate isa
Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodanikud, orjad, metoika 2 päritava võimuga kuningat rahvakoosolek rahvakoosolek Rahvas eFoorid-5 Strateegid aristokraatlik Demokraatlik sõdalased Sport, siseelu, kunst 3. Eluolu ja perekond: Akropol-kaljunukil kindlus Agoraa-turuplats Kitoon-riide ese, napilt põlveni, õlgadelt kinnitatud, sageli vööga peamine toit-puu- köögiviljad, kala, küüslauk aristokraatide elu- rikkad ning oli aega pühendada igakülgsele arendamisele ja täiendamisele, tegelesid spordiga
Aristarchos tõestas et maa tiirleb ümber päikese - heliotsentriline maailmavaade. Enne seda oli usuti et kõik keerleb ümber maa – geotsentriline maailmavaade SPARTA ATEENA Võimuorganid Geruusia – vanemate nõukogu Strateeg – väejuht (10) (30) Bulee – nõukogu (500) Efoorid (5) Heloodid – maaorjad Metoik – sisserännanud Ühiskonnakihid Perioigid mittekodanikud Spatriaadid – Sparta (enamus käsitöölised) kodanikud Asukoht Lakoonika maakonnas Atika Peloponnesuse ps Kesk-Kreeka
Ateena Demokraatia näide Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja, lühiajaline valitseja, kelle võim kestab vähest aega. Metoigid võõramaaalased Perikles rahva seas populaarne poliitik, riigi eesotsas (Ateena) Ateena Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus Perioigid põliselanikud, kohalikud, isiklikult vaba rahvas Spartalik kasvatus kasinates tingimustes vähimaga hakkama saamise kord, kus elati nagu rott Heloodid orjad, põlised Efoorid kontrollijad ( 5 efoori riigiametnikud) Geruusia Solon seaduseandja Ateenas, kes keelas võlaorjuse Bulee e. Nõukogu Keliaia kohus Kleisthenes Rahvakoosolek 500liikmeline nõukogu Lykurgos seaduseandja, andis karme seadusi (Sparta) Homeros kreeklaste parim ja kuulsaim poeet, pime laulik, `Iliase' ja `Odüsseia' autor ( 8. 7.saj eKr) [arhailine periood] `Ilias' trooja sõjast mingit kindlat osa jutustav eepos, lugu Achilleuse ja Agamemnoni tülist
Antiikaja autorid märgivad, et sparta tütarlaste kasvatus ei erinenud kuigi palju poiste kasvatusest. Tütarlapsi karastati, selleks et neist saaksid terved emad, kes sünnitavad terveid lapsi. Poiste kasvatus, kellest pidid sirguma distsiplineeritud sõdurid-jalaväelased, kes võitlesid, mitte üksikult, vaid kindlasti rühmades, lõppes inimeste tapmise omapärase koletu ,,praktikaga". Igal aastal kuulutasid efoorid relvastamata helootidele salajase ,,püha" sõja (krüpteia); siis läksid noorte spartiaatide salgad maad mööda laialija tapsid heloote. Poiste kasvatamine omaette kollektiivis, teistest isoleeritult (ainult poiste kasvatuse kohta on säilinud üksikasjalisi andmeid) ning
Sparta Asus Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas ja põhines vallutusel. Dooria päritolu sissetungijad, kes alistasid kogu Lakoonika ning naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle, olles ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes olid kõrgemad preestrid. Muid otsuseid tegi 30liikmeline vanemate nõukogu geruusia (vähemalt 60a) ja igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud efoorid (5). Lõpliku sõna ütles kõigi spartiaatide koosolek. Viimased olid linna kodanikud, kuid olid suures vähemuses. Ülejäänud elanikud jagunesid kahte gruppi: peroigid Lakoonika asukad, kes olid isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud; heloodid alistatud messeenlased ja alistatud Lakoonika pärisrahvas olid spartiaatide maaorjad. Kujunes range kodanike kasvatamise süsteem 7. eluaastast
James Harrington 17. saj. Inglismaal): mixed government on ideaal, sest loob tasakaalu. Segavalitsuse eeskujuks oli Rooma Poybiose kirjeldus Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, milles oli 3 segatud elementi (valvasid üksteist): · Demokraatlik (tribüünid) · Aristokraatlik (Senat) · Monarhistlik (konsulid) Segavalitsuse eeskujuks ja stabiilsuse näiteks toodi: 1. Antiikajal Sparta: · 2 kuningat, gerousia (gerontide nõukogu), efoorid (valvasid kuningate järele), kodanike assamblee 2. Kaasajal Veneetsia: · Doodzh, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu · Stabiilsus: 1310-1797 16 Segavalitsuse idee juhtis välja võimude lahususeni. (John Locke: türannia vältimiseks vajalikud ,,piirajad ja takistajad". Eristusid 3 eritüüpi võimu: seadusandlik kõrgeim),
väike riik, luksusest loobumine, võrdsus). Alternatiiv II segavalitsus Aristoteles : eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Rooma eeskuju toetusid Plybiose ajaloolistele teostele, tõstis esile Rooma poliitilist süsteemi. Demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik element (konsulid). Sparta ja Veneetsia eeskuju - Stabiilsuse eeskuju. Antiikajal Spartas : 2 kuningat, geruusia, efoorid (valvasid kuniga järeöe, käisid nendega sõjaretkedel), kodanike assamblee. Kaasajal Veneetsia Doodz, Kümne Nõukogu (kohus), Suur Nõukogu (võttis vastus seadusi, kaupmeeste koosolek). Segavalitsusest kasvas välja võimude lahususe idee. John Locke peab järgima seadusi, aga institutsioonid peavad teineteist tasakaalustama (,,piirajad ja tasakaalustajad" - ei lase ühelgi institutsioonil piiramatut võimu haarata). Ta eristas seadusandlikku ja täidesaatvat võimu
o aristokraatlik (Senat) o monarhistlik (konsulid) · Muidu igavene vaheldumise tsükkel, Polybiose anacyclosis: o monarhia > türannia > aristokraatia > oligarhia > demokraatia > ohlokraatia · Sparta ja Veneetsia eeskuju · Eeskujuks ja stabiilsuse näiteks toodi : · Antiikajal Sparta: o 2 kuningat, gerousia (gerontide nõukogu), efoorid (valvasid kuningate järele), kodanike assamblee 19 · Kaasajal Veneetsia: o Doodzh, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu o Stabiilsus: 1310-1797 Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Kuidas kasvatada vooruslikku kodanikku, kes oleks võimeline hästi valitsema?
ühiste huvide kaitse Sparta ja Veneetsia eeskuju Romantismiaeg: Eeskujuks ja stabiilsuse näiteks toodi : monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet Antiikajal Sparta: orgaanilise kogukonna kese. 2 kuningat, gerousia (gerontide nõukogu), efoorid (valvasid kuningate järele), paternalism kodanike assamblee 19. sajandi monarhiaideed Kaasajal Veneetsia: 19. saj. algul pettumine Prantsuse rev-s Doodž, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu Monarhismi taastajad: monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui Stabiilsus: 1310-1797
· demokraatlik (tribüünid), · aristokraatlik (Senat) · monarhistlik (konsulid) · Muidu igavene vaheldumise tsükkel, Polybiose anacyclosis: · monarhia > türannia > aristokraatia > oligarhia > demokraatia > ohlokraatia Sparta ja Veneetsia eeskuju (varauusaeg) · Eeskujuks ja stabiilsuse näiteks toodi: · Antiikajal Sparta: · 2 kuningat, gerousia (gerontide nõukogu), efoorid (valvasid kuningate järele), kodanike assamblee · Kaasajal Veneetsia: · Doodz, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu · Stabiilsus: 1310-1797 Segavalitsus Võimude lahusus · John Locke (1632-1704): · Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). · 3 eri tüüpi võimu: · Seadusandlik (kõrgeim) · Täidesaatev
Selle protsessi täpsemad põhjused ja toimemehhanismid pole selged. Seega oli Spartas väliselt võrdsustavast ideoloogiast hoolimata tegu hierarhilise ühiskonnaga. Järjest ahenev ring spartiaate valitses märksa arvukama sõltuva ja osalt orjastatud elanikkonna üle. Reaalset võrdsust polnud ka spartiaatide endi vahel ja kõiki spartiaate ühendava rahvakoosoleku voli riigiasju otsustada oli kaunis piiratud. Tegelikult juhtisid riiki kuningad, geruusia ja efoorid, kellest viimased valiti, tõsi küll, kõigi spartiaatide seast. Teiste Kreeka linnade aristokraatidele näis Sparta riigikord ideaalilähedane. Usuti, et spartalased on suutnud vältida muid riike pidevalt ähvardavaid sisetülisid ja türanniat. Lykurgose korraldus paistis paljudele stabiilsuse ja harmoonia tagatisena. Ateena. Atika maakond Kesk-Kreekas oli asustatud joonlastega ja moodustas ühtse Ateena linnriigi
annaabi.ee 
