NARKOOTIKUMID Ained, mis mõjutavad inimese psüühikat nii soodsas kui ka psüühikahäireid põhjustavalt, nimetatakse psühhoaktiivseteks. Nende ainete hulk on väga suur ning osa neist on igapäevaselt kasutusel ilma seadusandlike piiranguteta (näiteks kohv), mõnede kättesaadavuse üle on kehtestatud piirangud (näiteks vanuseline piirang alkoholi ja tubaka puhul) ning suurt hulka aineid (nende valmistamist, tootmist, levikut, kasutamist jne) kontrollitakse rahvusvaheliselt ja/või siseriiklikul tasandil. Tihti kasutatakse narkootilistest ainetest rääkides vaid sõnapaari ,,narkootiline aine", samuti on levinud termin ,,uimasti". ,,Narkootilised ained kasutavad keha tagavarasid, need ei sisalda toitaineid, vaid kurnavad keha ja vähendavad selle vastupanuvõimet haigustele ja stressile." (www.folklore.ee..) Viimasel aga puudub ühemõisteline sisu. Laiemas mõistes on uimasti aine, mida võidakse kuritarvitada, sõltumata asjaolust, kas sell
KOOL UURIMUSTÖÖ Õpetaja nimi : Teema : Amfetamiin Õpilane : Klass : Tallinn 2013 Sisukord : lk 1 Sissejuhatus lk 2 Mis on amfetamiin? lk 4 Amfetamiini ajalugu lk 5 Amfetamiini toime lk 7 Amfetamiini peamised tootjad lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus : Minu uurimistöö teemaks on amfetamiin (narkootiline aine ) . Oma valiku põhjenduseks on: 1) Olen sportlane ja minu ümber enne võistlusi alati on dopingu teema . Ma tean seda , et doping sisaldab rohkesti amfetamiini , kuid mul puudub teadmine selle mõjust nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt elule . 2) Amfetamiin on peale marihuaanat teisel kohal , tahaks endale selgeks teha , kas see aine käib kangema või lahjema narkootikumi liigituse alla . Miks see aine nii populaarne on? 3) Eelnevalt pole puutunud narkootikumitega , aga olen kuulnud väga palju neist
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT INIMESEÕPETUS P2NC.00.495 KONSPEKT ,,Uimastid ja sõltuvused" Kodutöö 4 Yulia Shipitsyna Juhataja: Marge Grauberg NARVA 2011 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2) LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS...............4 3) UIMASTITE KASUTAMIST ALUSTAMISE PÕHJUSED..............................................5 4) NARKOOTIKUMIDE KASUTAMISE PÕHJUSED................................................6 5) TARBIMIST MÕKUTAVAD RISKIFAKTORID..................
Kool Nimi Klass KOKA JA KOKAIIN Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained....................................................3 1.2 Koka ja kokaiin.......................................................................3 1.3 Kokaiini mõju.........................................................................4 1.4 Kahjustused...........................................................................4 1.5 Sõltuvus................................................................................5 2. Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid.............................................6 2.1 Ainete valmistamine ja kasutamine...............................................6 2.2 Amfetamiin...........................................................................6 2.3 Metamfetamiin.........
Illegaalsed uimastid. Oopium, morfiin ja teised opioidid Oopium Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida kogutakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei ole oopiumi tarvitamine levinud. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis võib olla vahemikus 4-21%. Lisaks morfiinile on oopiumis ka vähesel määral (kuni 3%) kodeiini. Morfiin Puhas morfiin on valge kristalne aine. Seda saab unimaguna kupardest mitmel moel. Näiteks võib teha neisse sisselõiked ja saada esmalt oopiumi, millest seejärel ekstraheeritakse morfiin. Morfiini võib ekstraheerida ka otse kas
5. loeng tümostabilisaatorid ja nootroopikumid LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium on Mendelejevi tabelis 3., aatommass 7 · Imendub seedekulglast täielikult, max c 0,5-3 t · Seondumine valkudele minimaalne · Eritub muutumatult neerude kaudu · Vähendab loomkatsetes reageerimist välistele ärritajatele · Ei pärsi närvisüsteemi LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium(karbonaat) ravib maania 2-5 nädalaga · Toimib bipolaarse häire puhul hooge ennetavalt · Sobib ka unipolaarse depressiooni ennetamiseks · Raviv kontsentratsioon veres 0,7-1,2 mM · 2 mM: oksendamine, ärrituvus; häiruvad tähelepanu, mälu, neerude talitlus; kehakaal suureneb; värinad; krambid; kooma Mõju monoamiinidele: tugevdab serotoniini- ja noradrenaliinimehhanisme, nõrgendab dopamiinimehhanisme · Tugevdab atsetüülkoliini toimet · Mõjustab ka aminohape-virgatsainete ja neuropeptiididetoimeid · Need mitmekesised efektid võivad olla põhjustatud lii
juurd, samuti südamepekslemine. Lahustiaurud ärritavad hingamisteid ja võivad panna köhima, aevastama ja pisaraid valama. Suur lahustikontsentratsioon toob kaasa unisuse, segasuse või teadvusekaotuse. Vaimu doping. Psühhostimulaatorid e närviergutid- kõige tugevatoimelisemad ja ohtlikumad amfetamiin ja kokaiin. Amfetamiini derivaadid (amfetamiinitaolised ained)- amfetamiin ise, metüülamfetamiin e metamfetamiin ja metüülfenidaat. Tugevatoimeliste psühhostimulaatorite emaks on efedriin. Amfetamiin, efedriini sünteetiline analoog, mis tungib oma eelkäijast oluliselt paremini ajju, loodi haiguste ravimiseks. Toodi ravimiturule 1932.aastal bronhelaiendava astmarohuna. Amfetamiinitablette müüdi ka kehakaalu andada soovijatele. Amfetamiini peamisteks toimeilminguteks on tung ja tahtmine liikuda ja midagi teha, eufooria ja erutatus. Suukaudne manustamine, imendub seedekulglast kiiresti ja küllaldaselt. Suurendab enesekindlust, aktiivsust ja jutukust ning tugevdab sugutungi
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14
Kõik kommentaarid