Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õppeaine: Eetika Sissejuhatus- situatsiooni kirjeldus · · Õe eetikakoodeksi eesmärk on toetada õdesid otsuste langetamisel nende igapäevases töös. · Õde hoiab isikuandmete konfidentsiaalsust ja jagab seda teavet mõistlikult. · Kliinikumi juhtum õde pani patsiendi isikliku andmeid interneti. Situatsiooni analüüs · Õde riputas intensiivravile sattunud lapse pildi Facebooki · Õde lisas sinna kommentaare lapse elu ja tervise kohta · Kliinikum alustas sisejuurdlust õe suhtes · Arutelu · Õe eetikakoodeks ei jälgitud (isikuandmeid võib kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal). · See tegevus lisas stressi ja muret patsiendile ja tema perele. · Õde peab hoiama isikuandmete konfidentsiaalsust. Järeldused · Organiseerida järjepidevalt eetika-alaseid koolitusi. · Kasutada andmesalvestusja dokumendihaldussüst...
Eetikakoodeksite analüüs Eesti Ajakirjanduseetika koodeks 1. Ajakirjandus teenib avalikkuse igust saada test, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku vimu teostamist. Kohustuse-eetikateooriast lähtudes on see tegu hea tee seda teistele, mida teised teeksid sulle. Kes tahaks, et talle näkku valetataks? 2. Vaba ajakirjandust, kui ta täidab kehtivaid igusakte, ei tohi mingil moel piirata ega takistada info kogumisel ja avaldamisel. Vooruse-eetika: See ei pruugi olla seadusevastane, kuid infot kätte saada iga hinnaga ei ole õige. 3. Ajakirjanik vastutab oma snade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud vi eksitav informatsioon. Tagajärje-eetika: Julged teha, julged ka vastutada. 4. Poliit...
AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 Eesti kohtunike eetikakoodeksi ning Eesti prokuröride eetikakoodeksi võrdlev analüüs [Document subtitle] Valisin eetikakoodeksite võrdlemiseks Eesti kohtunike eetikakoodeksi ning Eesti prokuröride eetikakoodeksi, kuna neid ühendavaks märksõnaks on õigus. Analüüsi uurin tekstipõhiselt, tuues välja vastavaid näiteid ning tsitaate, mis esinevad koodeksites. Analüüsi strukturiseerimiseks kasutan alapealkirju, mis aitavad loetut paremini liigitada ning kirjapandut seostada ülesandega. Kui lühidalt puudutada koodekseid üldisemalt, siis tuleb mainida, et prokuröride koodeks oli mahukam ning kohati põhjalikum, ehkki kohtunike koodeksis oli tekst kontsentreeritum ning paremini liigitatud. Võttes seda kõike arvesse, ei saa pelgalt pealt vaadates öelda, et kumbki neist oleks teisest praktilisem ning asjalikum kui teine. Ametitegevuse üldsätted Võrrelde...
- - - ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja:- - Sissejuhatus kutse-eetika iseseisvas töös koostasin õpimapi. Selleks kogusin infot eetika ja selle alaliikide kohta. Mnu alaliikideks on eetikaprintsiibid, sekretäri-eetika printsiibid, äri-eetika, raamatupidaja-eetika printsiibid ning Õhtulehe artikli analüüs. Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga. Kutse-eetika Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku Hippokratese vanne Olümpiavõistleja vanne Eetikakoodeksid võivad olla äärmise...
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni. Eetika uurimisvaldkonnaks traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, ar...
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõttei...
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks (etikett) on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine (eetika) on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? Eristatakse peamiselt kolme taset, kuid need on võimalik jaotada omakorda veel kaheks. Pre-konventsionaalne - inimesel on väga piiratud arusaam moraali ja sotsiaalse käitumise reeglitest. Alamal astmel inimene peab õigeks neid tegusid, millele ei järgne karistust. Kõrgemal astme...
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4...........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
