eetiliste probleemidega. Praeguseks on teaduseetika uurmisvaldkond kujunenud väga suureks. Puudutades kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Saadakse teada, milline on õiglane teaduspoliitika, kuidas mõõta tulemust sotsiaal-, huminitaar- ja reaalteadus valdkondades, kellega neid jagada, intellektuaalse ja autorikaitse omandi õiguse küsimused, loom- ja inimkatsete eetilisus. Eriteaduste eetiliste haruga tegelevad ka eriteaduste eetikad, nagu näiteks seda on keskkonnaeetika, hariduseetika, sotsiaaleetika, bioeetika ja meditsiinieetika. Inimuuringud Tänapäeval meditsiini ja Biomeditsiiniliste bioloogia edusammud inimuuringute eetika põhinevad suurel ulatusel hakkas kiiresti arenema teaduslikul uurimistööl alles 20. sajandi nendes valdkondades ning keskpaigast ning on näitab praegust ja ka tänaseks muutunud edaspidist kasvudentsi. oluliseks bioeetika
kõik ülejäänud kodanikud peavad andma valitsemise teadmiseliidi kätesse, sest nad ise ei tunne ära seda, mis on nende endi jaoks parim. Platoni riigimudel on vastuolus meie tänase arusaamaga õiglasest poliitilisest korrast eeskätt selles, et meie jaoks on keskse tähtsusega orientatsioon põhiõigustele, millega igale kodanikule antakse teatav vabadussfäär, milles on ta on ise vastutav oma elu kujundamise eest. Platoni eetika on, nagu kõik antiikaja eetikad, õnne-eetika, s.t õnneliku, õnnestunud elu eetika. Eetilis-filosoofiline refleksioon aitab ära tunda seda, mis meile tõeliselt head teeb ning korrigeerib meie faktiliselt olemasolevaid soove, kui neis avaldub vale ettekujutus sellest, mis meile head teeb. Seda, mida meie nimetame moraalseks hoiakuks, käsitleti antiikajal õiglusena. Platoni eetika on samas eetika, mis lähtub küsimisest hüvelise elu järele
inimestele. -) John Stuart Mill reformis utilitarismi (1806-1873). *) Ta leidis, et naudingut ei saa nii mõõta, jagades naudingud madalateks ja kõrgeteks. *) Ta lisas ka, et oluline on naudingu kvaliteet, mitte kvantiteet. -) Utilitarismi põhiselt toimub poliitika ja majandus. Absolutistlik ehk deontoloogilised teooriad * See ütleb, et hea ja kuri on juba meis olemas ning ei sõltu meist. * Kõik religioossed eetikad on absolutistlikud. * Näited, mis on enamikus kohtades sama: -) Insest keelatud; -) Teiste elu on püha; -) Eraomandi puutumatus. * Ühismoraali teooria inimkond on säilitanud kõlbelise teona selle, mis on ajas läbi proovitud ja mis on ajas püsima jäänud. Puudavad kindlad ühised otsused, mille järgi peaks otsuseid langetama. Meie väärtused on pidevad muutumises aeglane muutus, kuid siiski. * Südametunnistuse eetika kõik inimesed on varustatud kõlbelise olemusega, mis
Vooruseeetika üks kolmest eetikateooriate kimbust, kuidas moraali mõtestatakse. Kristlik eetika 10 käsku (judaism). Silm silma vastu selle printsiibi mõte piirata omakohust, ei tarvitaks suuremat ülekohut endale tehtu üle. Kui keegi lööb vastu paremat põske, siis keera ka vasak ette. Armastagem oma vaenlasi kristlikud väited. Mäejutlus Matveuse evangeeliumi 57 ptk. ,,Enda silmas palki ei näe, aga teisi silmas pindu näed." Eetikateooriad Deontoloogilised eetikad ,,deon" peaks. Lähtub motiivist. Tagajärg halb vbl, tuleb uurida, mis motiiviks oli. Teleololoogilised eetikad tagajärg määrab ära selle, mis on hea. Nt. egoism suurendab enda heaolu, seega hea. Vooruste eetika eespool kirjas! Eetiline relativism hea ja halb on suhteline. EETILINE REALISM hea/halb suhtelised * KULTUURILINE RELATIVISM hea, halb, inimeste moraal ja praktika sõltub inimvajadustest ja sotsiaalsetest tingimustest
Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- Sumner
Pigem on igaüks (temale antud vabadus-ruumis, mille piir on kokkuleppeliselt määratud teiste vabaduse piiriga) ise vastutav oma elutee eest ning võib ja peab sealjuures võtma orientiiriks omaenda ettekujutuse hüvest. 6) Milline on Platonile ning laiemalt kogu antiigi traditsioonile omase eetika põhiprobleem ning kuidas selle valguses tõmmatakse selge eraldusjoon inimeste ning loomade vahele? Platoni eetika on, nagu kõik antiikaja eetikad, õnne-eetika, s.t õnneliku, õnnestunud elu eetika. Kui loomade bioloogiline varustatus on tervenisti suunatud üksnes ellujäämisele, ning lõpuks esmajoones liigi ja mitte indiviidi püsimajäämisele, siis ei kanna inimene oma elus hoolt mitte üksnes ellujäämise eest, vaid ka selle eest, et ta hästi elaks. Ja see hästi-elamine pole talle looduse poolt niisama sülle pandud, vaid see on inimese enda saavutus tema enesetunnetuse põhjal. Seda enesetunnetust soodustada
- *Utilitaristlik eetika: hea on kõik see, mis toob kaasa suurima üldise õnne(nauding, valutu); õiget tegu saab määrata uurides tegude võimalikke tagajärgi; tegu, mis toob kaasa kõige suurema üldise õnne, on õige ja moraalne. UTILITARISMI KRIITIKA: probleemid kalkuleerimisel; võib õigustada ebamoraalseid tegusid; kogemuste masin. - Teleoloogilised eetikad: läbiv tunnusjoon on, et teo moraalset väärtust hinnatakse tagajärgede põhjal (Näiteks valetamisel või tapmisel võivad olla mõnel puhul head tagajärjed ja seega võivad need teatavates olukordades ka lubatud olla.) - IMMANUEL KANTI KOHUSE-EETIKA: järele mõeldes avastab iga mõistuslik olend endas moraaliseaduse; kategooriline imperatiiv: “toimi
Kui inimene usub objektiivsetesse tõdedesse, mitte subjektiivsetesse, on ta ülbe. Inimene peab olema spontaanne, mitte selline, et ütlen endale, et nüüd olen hea ja teen head. Õige on olla kogu aeg heategija ja tega spontaanselt häid otsuseid. Inimene valib ise oma maailma ja moraali, milles ta elab. Ta on oma tegude summa ning pidevas muutumises. Inimene muutub, teod muutuvad ja seega ka lõppsumma muutub. Deontoloogilised eetikad Deontoloogiline eetika on ,,peaks"-eetika. Nende motiiviks on ,,peaks midagi kuidagi tegema". ,,peaks" eetika. See teooria ütleb, et hea ja kuri asuvad mõlemad inimesest väljaspool. Hea ja kuri pole inimeste välja mõeldud, vaid need on neile antud. ,,Deon" tähendab ,,vaja", ,,peaks". Inimene ei saa määratleda ennast vaid eesmärgi kaudu, näiteks et eesmärk pole vaid õnn. Need on kogemused ja inimene on midagi palju enamat kui kogemuste kogum. Kuidas inimene avastab endas moraalsuse
Meetme 3.1 alt, mis tähendab "majandustegevuse mitmekesistamist maapiirkonnas". Tänavu kevadel saabus rõõmusõnum, et PRIA annab "hoone parendamiseks, seadme ostmiseks ja paigaldamiseks" 34 650 eurot. Juulis kanti suurem osa rahast üle. Eetilise kaalutluse mudel 1.Probleemid, faktid 2.Kes on kaasatud, keda see puudutab? 3.Kelle huvid on mängus/konfliktis? 4.Millised eetilised väärtused on tähtsad? 5.Võimalik lahend? Eetikad · Üksikisiku eetika ühiskonna liikme üksikisiku arusaam eetikast · Grupieetika ühiskonna teatavate isikute rühmadele omased moraalinormid, mis ei pruugi üldiste moraalinormidega kokku langeda · Kutse-eetika kutset e professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal. Käsitleb teatud kutsealal kehtivate väärtuste, tekkivate ja toimivate moraalinormide ja põhimõtete süsteemi.
50. iseloomustage vooruseetikat. Teopõhiste deontiliste süsteemide areetiline kriitika. ·Vooruseetika on teooria, mille keskmes on teo tegija karakter. ·Vooruseetika ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ja teo tagajärgedele (teleoloogiline eetika) vaid inimesele, kes teo toime paneb. ·Fookus on teo tegija karakteriomadustel, tema voorustel ja pahedel, mis avalduvad toimepandud tegudes. Etteheited toimingule keskenduvale eetikale : ·Eetikad ei anna vastust küsimusele, mis motiveerib inimesi moraalselt toimima ·Nad põhinevad teoloogilisel-juriidilisel mudelil, mis pole enam kehtiv, kuna pole kohustuslikkuse allikat Jumala näol ·Nad ignoreerivad moraali hingelist komponenti ·Nad ületähtsustavad autonoomia printsiipi ja alahindavad sotsiaalset konteksti. ·Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid dispositsioone, motiive ja emotsioone.
Paljud tõestused on sisuliselt definitsioonid ja millegi defineerimisest ei järeldu selle olemasolu. Nt konstruktori (disaini) argumendi vastu pakkus ta välja evolutsiooniteooria idee. 22 Pole raske mõelda välja aktuaalsest paremat maailma. Jumal võib ju olla olemas, kuid me ei ta, milline. Religiooni õigustab see, kui ta toob maailma vähem kurjust. (vii) Hume ründas ratsionalistlikku eetikat, mis keskajal tulenes religioonist ja uusajal mõistusest. Need eetikad on normatiivsed, nad annaved ette mingid normid. Hume eetika on empiiriline: Moraalne otsustus on emotsionaalne otsustus. Nii nagu teatavad asjad kutsuvad esile esteetilise emotsiooni, nt ilus/inetu, nii kutsuvad teatavad asjad esile moraalse emotsiooni moraalne/ebamoraalne. Hume ei küsi mida tuleb pidada õiglaseks, vaid väidab, et "õiglane on see, mida inimesed õiglaseks peavad". Moraalitunne on arenenud välja, sest inimestel on vaja teha teistega koostööd. Faktid ei
isamaa-armastus, aga ka lugupidamine korra vastu, õiguse austamine, teiste inimeste huvide respekteerimine, enese taltsutamine ja ühtehoidmine ning vastutus kõiksuse ees. Need väärtused ei ole mõeldavad ilma eetilise aluseta. Eetilised väärtused väljendavad inimese meelsust. See on inimese subjektiivne hea tahe, mis head püüab teha. Ent millele on see tahe juhitud? Mida tuleb objektiivselt heaks pidada? Peeter Põllu arvates ei kõlba relativistlikud eetikad meile teenäitajateks. Tsiteerin: Nagu inimindiviidide suurus oma antropoloogilis-anatoomilises ilmes liigub teatavate maksimumide ja miinimumide vahel, nagu näomood ometi ilmutab kindlat inimest ahvist ja muist imetajaist eraldavaid jooni, mis omased kogu zooloogilisele liigile, inimesele, nii leiame sügavamale vaadates ka kõigis inimlikes kõlbluspüüdeis ometi teatavad tüüpilised jooned, kindlad suunad. Need suunad
annaabi.ee 
