järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kolmas sektor on viimase aja arengute põhjal jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing , sihtasutus ja seltsing kõiki kolme võib ühe sõnaga nimetada mittetulundusühendusteks ja kolmandat sektorit ka mittetulundussektoriks. Suur osa mittetulundusühendustest on
määrab kohus eestkostjaks valla- või linnavalitsuse. Analüüsides eestkostel olevate inimeste arvu Eesti KOVides, märkas autor, et kõige suurem eestkoste koormus on nendel omavalitsustel, mille haldusterritooriumil asub pikaajaliselt tegutsev erihoolekandeasutus. Tihti juhtun nii, et väikestes omavalitsustes on eestkostetavate arv palju suurem kui keskmises omavalitsuses või mõnes Tallinna linnaosas. 2.Eestkostekohustustega seotud hirmud. Mõned KOVid püüavad vältida enda eestkostega sidumist sellel põhjusel, et paljudel sotsiaaltöötajatel puudub vajalik väljaõppe õiguslikes küsimustes, eestkostetavate elukorralduse ja ravi osas. KOVid et taha enda peale võtta eestkoste kohustused, kuna arvavad, et nende õlgade peale jääb eestkostetavale teenuste eest maksmine ja eestkostetava tekitatud materiaalse kahju kolmandatele isikutele hüvitamine. Tegelikult on eestkostja põhiline eesmärk hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul
rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalriik). Õhuke riik on riik, kus riik võimalikult vähe majandusse sekkub ja maksud on madalad (liberaalne riik). Ühishüve on kaup või teenus, mida pakutakse turuvahenduseta ja on kõigile kättesaadav, näiteks valgusfoor
teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. Vabatahtlik tegevus on kodanikualgatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel kasumit mittetaotlevate ühenduste ja huvigruppide vormis toimiv üks ühiskonna kesksematest osadest, ühskonna kolmas sektor. See on omakorda jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Vabatahtliku tegevus jaguneb: - omaalgatuslik vabatahtlik tegevus - organisatsioonide korraldatud vabatahtlik tegevus - ühekordne vabatahtlik tegevus - regulaarne vabatahtlik tegevus - vabatahtlik teenistus - vabatahtlik töö 2011. aasta möödub Euroopas vabatahtliku tegevuse aasta egiidi all. Terve
kujundamise, seadusandluse jms nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil. 2. Ärisektor, mis tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu (osa erasektorist). 3. Kolmas sektor, mis viimase aja arengute põhjal on omakorda jagunenud kaheks segunenud osaks(osa erasektorist): · professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, · puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. 5 MAJANDUSSEKTOR Majandussektor ehk majandusharu on majanduse suur osa, mille ettevõted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). 20. sajandi lõpus hakati tertsiaarsest
kohalikul tasandil. Sinna kuuluvad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik- õiguslikud institutsioonid. Ärisektor, mis tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu (kui kasutatakse sõna 'erasektor', loetakse selle alla nii äri- kui mittetulundussektor). Kolmas sektor, mis viimase aja arengute põhjal on omakorda jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad [1]. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ja seltsing ühendused: Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ja kasumit mitte taotlev ühendus, mille võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks või ka
Ø seadusandlikud asutused (Riigikogu) Ø keskvalitsus (ministeeriumid) Ø kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsused) Ø muud avaliku sektori juhtimise ja korraldamisega tegelevad organisatsioonid (Maksuamet, Haigekassa jt.). Ärisektor ehk erasektor tegutseb erahuvides omaniku ehk algataja initsiatiivil. Nende eesmärgiks on läbi ettevõtluse toota kasumit. Kolmas sektor ehk nn. mittetulunduslikud organisatsioonid tegeleb avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega ja kodanikualgatuse ellu viimisega. Kolmandas sektoris tegutsejad võib jagada kaheks: Ø professionaalne tegevus, kus palgatöötajad tegutsevad avalikkuse huvides; Ø vabatahtlik tegevus, kus kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel elu viiakse. Riigi roll majanduses Turumajanduse tingimustes ei tegutse ettevõtted alati ühiskondlikke eesmärke silmas pidades ja seetõttu peab valitsus suuremal või vähemal määral sekkuma majandusellu.
kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid? Sõjavastane: rahumeelne valitsus on auväärne. Saavutusteed: ühine hüve, mis on saavutatav õigluse abil. Tingimuseks kodanike omavalitsus e vabadus võõrvõimust. 2) Cicero valitseja kohustustest Järgida Platoni juhseid: - kaitsta kodanike huve, unustades omapoolse kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele on usaldatud (sarnaselt eestkostega). - Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. 3) Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid - Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. - Paavstilik dekadents sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust erinevatelt kaasaegsetelt humanistidelt: - utopism. Thomas More ,,Utoopia"
Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid? Sõjavastane: rahumeelne valitsus on auväärne. Saavutusteed: ühine hüve, mis on saavutatav õigluse (iustitia) abil. Tingimuseks kodanike omavalitsus e. vabadus võõrvõimust. 2. Cicero valitseja kohustustest. Järgida Platoni juhiseid: * kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud(sarnaselt eestkostega). * hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. * Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Ottomani Türgi. * Paavstlik dekadents - sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. 3 lahendust humanistidelt: * Utopism
30. rahva hääl on jumala hääl 31. Riigiisa/isamaa isa. Esivanemate tavade alusel (mittekirjapandud õigus ius non scriptum) 32. Jõu ja relvaga. Higi ja verega 33. Seadus on mõistuse ettekirjutus Tutela, ae f eestkoste Sg Pl Nom tutela (eestkoste) tutelae (eeskosted) Gen tutelae (eestkoste) tutelarum (eeskostete) Dat tutelae (eestkostel) tutelis (eeskostetel) Acc tutelam (eestkostet) tutelas (eestkosteid) Abl tutela (eestkostega) tutelis (eestkostetega) Voc tutela (eestkoste) tutelae (eestkosted) Obligatio, onis f obligatsioon, kohustus Sg Pl Nom obligatio (kohustus) obligaties (kohustused) Gen obligationis (kohustuse) obligatium (kohutuste) Dat obligationi (kohustusel) obligatibus (kohustustel) Acc obligationem (kohustust) obligationes (kohustusi) Abl obligatione (kohustusega) obligatibus (kohustustega)
Meditsiiniteenused Transport 20 Riietus Turvalisus Võlad, finantskohustused Sotsialiseerumise võimalused Meelelahutusvõimalused Vaimse tervise kriisiabi Teenused alkoholisõltuvuses inimesele Teenused narkosõltuvuses inimestele Teenused vaimupuudega inimesele Tööalased nõustamisteenused Kutserehabilitatsiooni teenused Laste päevahoid Teenused töökohal kohanemiseks Tõlketeenused Eneseabi Juriidiline nõustamine Eestkostega seotud probleemid Iseseisev töö (portfooliosse): Tööleht rehabilitatsiooni alaliikide seostamiseks erinevates valdkondades (sotsiaal, haridus, tööturg, meditsiin) pakutavate teenustega, vastutus, võrgustik jm: · Hariduslik rehabilitatsioon · Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon · Psühhosotsiaalne rehabilitasioon · Meditsiiniline rehabilitatsioon KAASUVATE VALDKONDADE TEENUSTE OLULISUS REHABILITATSIOONIS!
saada nendelt notari juures nõusolek. Kui eeskosta on määratud, sisi määratakse ka piiratuse maht. Kui kohus peab vajalikuks, siis toob eraldi välja piiratude määr võrreldes tsüsis ära tooduga. 2.3.4 Seadusliku esindaja poolt tehutd tehingud Põhiline reegel on lisaks sellele, et nad iseseisvalt tehinguid teha, võidakse piiratud teovõimega inimese eestkostja olla ja tema eest ja nimel tehinguid teha. Perekonnaseadusest läbi lugeda peatükk 11 (seoses eestkostega). Siin on 2 olkulist §. §50 lõik 2. §99, §100 need on piirangud esindajale. § 99 need tehingud, mille tegemiseks peab eestkosteasutuse eelnev nõusolek. §100 - Need tehingud, mida seaduslik esindaja ei tohi üldse teha. Nt tehinguid iseendaga. Oma abikaasa, õdede ja vendadeg.a. st ta ei tohi tema nimel teha tehinguid WTF. Keelatud on nende tehingute tegemine. (ei tohi 1 lapse vara teisele lapsele või oma õdedele-vendadele jne anda/kinkida). § 100, lõik kaks!!!!!!
eestkotja taotluse ja saada nendelt notari juures nõusolek. Kui eeskosta on määratud, sisi määratakse ka piiratuse maht. Kui kohus peab vajalikuks, siis toob eraldi välja piiratude määr võrreldes tsüsis ära tooduga. 2.3.4 Seadusliku esindaja poolt tehutd tehingud Põhiline reegel on lisaks sellele, et nad iseseisvalt tehinguid teha, võidakse piiratud teovõimega inimese eestkostja olla ja tema eest ja nimel tehinguid teha. Perekonnaseadusest läbi lugeda peatükk 11 (seoses eestkostega). Siin on 2 olkulist §. §50 lõik 2. §99, §100 – need on piirangud esindajale. § 99 – need tehingud, mille tegemiseks peab eestkosteasutuse eelnev nõusolek. §100 - Need tehingud, mida seaduslik esindaja ei tohi üldse teha. Nt tehinguid iseendaga. Oma abikaasa, õdede ja vendadeg.a. st ta ei tohi tema nimel teha tehinguid WTF. Keelatud on nende tehingute tegemine. (ei tohi 1 lapse vara teisele lapsele või oma õdedele-vendadele jne anda/kinkida). § 100, lõik kaks!!!!!!
annaabi.ee 
