Nõukogude aeg Suurenes uuesti vene keele tähtsus ning enam ei olnud eesti riigi ainsaks keeleks eesti keel, vaid ka vene keel. Eesti rahvaarv tõusis väga palju, just Venemaalt tulnud sisserändurite tõttu, kes oskasid ainult vene keelt. Sel ajal hääbusid ka paljud murded, kuid Võru ja Saaremaa murre jäid. Üleilmastumise aeg See on praegult kestev periood ning see on siiamaani olnud eesti keelele hea. Eesti keel on meie ainus riigikeel. Avaliku elu valdkonnad on eestistatud ning venekeelne elanikkond on muutunud hoopis kahekeelseks.
Müürsepp peab järgima üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. I kutsekvalifikatsiooni tõendamisel peab lisaks üld- ja põhioskustele ning -teadmistele valdama käesoleva standardi punktis 5.3. esitatud erioskustest ja -teadmistest vähemalt ühte kesktasemel, II kutsekvalifikatsiooni tõendamisel vähemalt kahte erioskust, -teadmist kesktasemel. 1 Statistical classification of economics activities in the European Community (NACE) eestistatud versioon 2 International Standard Classification of Occupations (ISCO-88) eestistatud versioon ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" 3 I kvalifikatsiooni taotlemisel on soovitav haridustase põhiharidus, nõutav on vähemalt 2 aastat kutsealase töö kogemust ja kutsealane koolitus. Vastava kutsehariduse omamise korral taotlejale töökogemuse nõuet ei esitata.
Eesti keeles: Lennundusinsener (Ins) IV tase; Diplomeeritud lennundusinsener (Dipl Ins) V tase; Volitatud lennundusinsener (Vol Ins) V tase Inglise keeles: Aviation Engineer (Eng); Diploma Aviation Engineer (Dipl Eng); Chartered Aviation Engineer (Chart Eng) Vene keeles: (); 1 Statistical classification of economics activities in the European Community (NACE) eestistatud versioon 2 International Standard Classification of Occupations (ISCO-88) eestistatud versioon ( ); ( ) 4 KUTSEKIRJELDUS Lennundusinsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid, õhusõidukite ehituse, kasutuse, hoolduse ja remondi ning lennuliikluse korralduse ja -ohutuse inseneritegevuse valdkonnas. Lennundusinsenerid mõistavad inseneritegevuse seotust sotsiaalsete, majanduslike ja
rootsi keelt (Ehst-, Liv- und Lettländische Geschichte, 1. 5). Igatahes tunnistab sõrvlaste tüüpus ja riiete mood väga mitmes kohas rootsi algupära; eestlastesse sulamine on mujal Saaremaal juba varemini alanud. Vististi asusid mujal Saaremaal rootslased eestlastega segamini ja vähemuses olles eestlaste keskel sulasid nad nendega hõlpsamini kokku. Oletada tuleb, et Kihnu ja Manija elanikud vanasti rootslased olnud, niisama Muhu elanikud. Naissaarel asusid rootslased, rohkelt eestistatud, kuni praeguse aastasaja teise aastakümne alguseni, mil riigivalitsus neid sundis saarelt lahkuma, kuni nad Eesti valitsuse ajal jälle said loa tagasi tulla. Vististi asusid rootslased ka Osmussaarelt ida pool olevatel saartel; kannavad ju saared rootsi nimesidki, nagu Kokskär, Ekholm, Stenskär j. n. e. Hjärn ütleb, et Haapsalust peale Pakri saarteni, ehk teise sõnaga Paldiskini, rannamail enamasti rootslased asuvad.
Tal tuli see hästi välja just kirjalikul kujul - ta armastas oma sõpradle ja lähedastele kirjakesi jätta/saata. 5 Stiil Ka tema kirjanikustiil pole läbi aastate üldjoontes väga palju muutunud, kui võrrelda näiteks 1963. aastal kirjutatud ,,Kollast kassi" ja 1990. aastal kirjutatud ,,Doonori meelespead"(mis on omapärane eestistatud modifikatsioon Bram Stokeri ,,Draculast"). Siiski ei ole tema hilisemaid teoseid nimatatud naiivseks, nagu seda tehi ,,Kollase kassiga". Kogu oma kirjanikukarjääri jooksul tundus Mati Unt nautivat pikki olukordi lahi mõtestavaid dialooge ja venivaid mõtteavaldusi. Ehk oli see tingitud tema teatriarmastusest. Talle meeldis olukordi lahti mõtestada. Ta armastas oma raamatutes filosofeerida ning arutleda elu pisiasjade üle, näiteks mingi juhus või ilmastikuolu võis
ajalehed levitavad mõtteid jne..). Oluline ka mobiilsuse kasv, rongiliiklus jne. Meie vs nemad vastandus jätkuvalt. J. Hurt vaimu olulisus, kehtestamine, aluseks haritlaskond. Jakobson kultuuritegevusel peab olema poliitiline raam. Oluline on majanduslik areng. Kirjanduses kujundite süsteem, mille pinnal luuakse rahvuslust. (rahvusliku mineviku idealiseerimine Kalevipoeg, isamaa kõnede tsükkel). Jannsen luuletus ,,Kus on mo armas isamaa" tõlge saksa keelest, eestistatud saksa romantismi kogemus. Eestlus kujuneb tugevate saksa rahvuslike liikumiste mõjul. (NB:U. Masing eestlaste õnnetus on tema ärkamisaeg laenud konstrueerimine, dekonstrueerimine, jne .. eestluse rajamine võõrastele ideedele!). Rahvus maa-ala (minevik fantastiline, olevik reaalsus). Oma vs võõras (võõrsilolek, süvendab isamaa ilu, tagasituleku tahe, isamaa igatsus nt Koidula Kroonlinnas). Kodukoht
Vähemnõudlik on leidnud siin kergemat elu, jäädes ehk nimeliselt eestlaseks väikegildidesse ja teenijas-tööliskonda, omandades jõudumööda võõrast tsivilisat- siooni. Nõudlikum aga, kes oleks võimeilt kõlvanud teiste juhiks, kas ei leidnud otsitavat või maksis selle eest hingehinda: müüs oma iseteadvuse, enesetunde, tunnistas end alaväärtuslikuks ja lasikis end ümber valada, andis oma värske vere võõrale rahvusele kosutamiseks. Vere kaudu on küll linna eestistatud, kuid eestlus ei saanud sest midagi. Linn on olnud kogu aja suureks võõraks koldeks, kuhu on loobitud võõrasse tulle ka rohkesti eesti halgusid, mis on põlenud ühiseks balti-saksluse segapuutuhaks, kadakluse nõega segatud. Vaid mõni üksik eesti süsi on jäänud hõõguma selle tuha all, ja seegi on löönud hõõguma enamasti võõrastest tuultest. Nüüd, omas riigis, on meie riiklik sotsiaalne struktuur üldiselt umbes sama, mis teisteski, — peale puuduva maa-aadli
1934 uus seadus, mis lihtsustas nimemuutust Poolt- ja vastuargumente: juba rohkem kui 100-aastane traditsioon, muutmine tekitab segadust. Eestlased ei eristu teistest rahvastest, iga iseseisev rahvas kasutab oma nimesid, traditsiooni säilitavad vanadel talunimedel põhinevad perekonnanimed. Suurem osa nimemuutmisi toimus 1934-36: kokku u 75 000 otsust, hõlmas 210 000 isikut. Emakeele selts andis välja soovituslikke nimestikke. Palju liitsõnalisi nimesid, mis olid tüüpilised eestistatud nimedele. Sageli tõlgiti saksakeelest eesti keele. Sagedad olid ka mugandused. Eestistajad püüdsid seda tavaliselt vältida. Perekonnanimesid 40 000 v 50 000.Rahvastikuregistris 147 000 nime, u 1/3 unikaalsed. Perekonnanimede päritolu: Kohanimed, mis sageli talunimed, ka üldtuntud kohanimed Isikunimed, vahel tulnud ka talunime kaudu Loodusest Ametinimetused Lingvistiliselt vaadeldes enamik substantiivid, on ka adjektiive. On ka verbe ja pronoomeneid.
majapidamisalase nõuandluse ja püsirubriigi Mõndasugust kireva spektrini kui mainida mahukamaid ja püsivamaid rubriike. Peatun hetkeks siiski nii üldistustes kui ka tõttamises ajakirja peaprobleemi esiletõstmise suunas, ning loetlen punktuaalselt esmanumbri (1/1887) rubriigid/materjalid sisukorra alusel: Teretuseks (lk 1); Sõnakene suguõdedele toimetuse tähendus ja kuidas Linda elule jõudnud (lk 2); Leeni, ehk igavene käsualune (alguspärline jutt) (lk 4); Valgus ja vari. (Eestistatud) (lk 10); Wooruse seadused seltslikkus elus (lk 19); Armastusest. Tükikesed ühe naesterahwa kõnest, peetud Endla seltsis (lk 25); Carl Robert Jacobson (lk 28); Kodu ja kool (lk 30); Kriitik (lk 36); Mõnda sugust (lk 37); Nalja jutud ja tilgad (lk 40); Kirjawastused (lk 41); K u u l u t u s e d (23 tk) (lk 43-48). Rubriik Mõnda sugust sisaldab esmanumbris järgmisi materjale: 1. Igal elu igal omad walguse, igal omad warju küljed 2. Kübar iseenesest on üks üsna ilmasüita
slängisõnavara. 20. Nimeta vähemalt 3 kirjalikku allikat, mis on olnud aluseks alam- ja ülemsaksa laentüvede uurimisele. On väh 3 kirjalikku allikat ee k, kust on saadud alam- ja ülemsks keelt uurida: Kullamaa vakuraamat (16. saj), ametivanne, G. Mülleri jutlused, Stahli kirikuraamat. Vakuraamatus nt sõnad moller, köke, lampe. Ametivandes Lifflandi maa, mester. Mülleri keelekasutus väga ebaühtlane, aga rikkalik sõnavara, paljud laensõnad eestistatud kujul (fullib), aga ka sõnu nagu maaler, maalima, haamer, kunst. Stahlil rohkesti alamsaksa laensõnu, nt peegel, kook, kits. On järjekindlam kui Müller. Ühendid ck, ch, ff, õ asemel ö. Alamsks sõnavara on üsna hästi fikseeritud, põhilisteks allikateks protokollid, aruanded, jutlused jne. Mülleri saksa laentüvedest on palju selliseid, mida praegui eesti keeleuusus ei tarvita. Enamik Mülleril leiduvaid alamsaksa laenusid on foneetiliselt täiesti eestistunud.
Õkva), pronoomeneid (Meil), numeraale (Neljandik) ja interjektsioone (Kurnau). Aluskääne suures osas nominatiiv ja genitiiv, ülejäänud käändeid vähe. Eestis pole perekonnanimedel tüüpilist malli, vaid kasutatakse keelesõnu kui nimesid, mis on nimed vaid seetõttu, et nad on selleks pandud. Tüüpilised tuletised on -la, -ste, -ma ning -son. Liidetelaadsed nimeformandid -lo, -nd, -ndi, -ndo, -ng, -sar, -so, -sto on tüüpilised eestistatud nimedele. Populaarsemad nimede järelkomponendid on -aas, -jõgi ja -mägi. 13. Perekonnanimesid on uurinud Eisen, Saareste, Mägiste, Leesment+Tilk, Tarand+Rajandi, Must, Henno. 14. 8. Loomanimed. Kirjandustegelaste nimed. Äri- ja tootenimed. Marginimed. 15. 1950ndatel pandi selliseid nimesid: Lehmadele antakse nimesid tunnuste või iseloomulike omaduste, sünniaja ja -koha, taimede, värvi järgi. Võidakse panna ka inimeste nimesid, nt Anu, Epu, Eeri, Silva, Tiiu
Soomes on keskmiselt 6-8 nime. Eestis on see aga 12-13 nime km2. Maailma kohanimed- kehtib traditsioon ning suhteliselt konservatiivne. Seaduspära, mille järgi lähedam ja tuntum koht on eestipärasema nimega nt pihkva mitte pskov, riia mitte riga. Üldine nimekirjutus lähtubki eelkõige antud rahvale ainuomasest kultuuriruumist. Vahetu toponüümiline e kohanimeline ruum piirneb enamjaolt etnliste asutusala ja selle lähiümbrusega. Nii näiteks kasutame me oma lähiümbruse kohta eestistatud kohanimesid ning mida kaugemale, seda rohkem tarvitame juba võõrkeelseid. Kohanimede eestikeelset õigekirja saab kontrollida EKI kodukal. Eesti keele reeglite järgi kirjutame kohanimed enamasti nii nagu neid kirjutatakse ka kohapealses ühiskonnas. Probleemid võivad avalduda: kohapealne algne nimi võib olla tänaseks välja vahetatud. Seega pannes üldlevinud nime teeme liiga põlisrahvale, samas pannes põlise nime, ei pruugi seda kaardilt keegi otsida
kohta leidub põhjalikke ülevaateid viimasel ajal ilmunud kirjanduses (Henno 2000, Must 2000). Nimede ajalugu, uurimist ja korraldamist käsitlev käsikirjaline ja trükitud kirjandus on fikseeritud Eesti onomastika bibliograafia leheküljel Internetis aadressil http://www.eki.ee/nimeselts/bib/. Eestit puudutava onomastilise kirjanduse loendit avaldatakse jooksvalt ka sariväljaandes Onomastica Uralica. Koostatud on andmebaas XIX sajandil eestlastele pandud perekonnanimede ning eestistatud perekonnanimede kohta (vt Must 2000). Viimasel ajal on hoogustunud isikunimede uurimine ülikoolide juures, kaitstud on mitmeid lõpu- ja magistritöid (nende loend leidub mainitud Interneti-aadressil). Paremini uuritud on perekonnanimede ajalugu XIX sajandil ja Eesti Vabariigi ajal. Vanema ajaloo uurimist on takistanud allikate vähesus ja uurimise komplitseeritus vanade arhivaalide puhul. Nimistu nüüdisaegse koostise uurimise puhul on oluliseks takistuseks
annaabi.ee 
