Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti sport vabariigi ajal.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
olümpia, maadlus, keres, sport, kergejõustik, rooma, neuland, palusalu, kristjan, maadleja, riias, haare, kerese, populaarsed, spordialad, korvpall, võrkpall, kavatsus, spordiliit, saata, eduard, pütsep, roman, kikas, harald, tammer, punktiga, sportima, 1931, alfred, tõstja, treener, klubis, rekordid, hõbeda, uuendaja, kükk, pöial, valgasJuba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. Rahvusvahelise Olümpiakomiteega sidemete loomiseks otsustati ellu kutsuda Eesti Olümpia Komitee (EOK). ESL asutamiskoosolek toimus 20. jaan. 1920. Samal koosolekul võeti vastu otsus hakata välja andma ESL häälekandjana "Eesti Spordilehte". Lehe toimetajaks sai Ado Anderkopp ja esimene number ilmus juba sama aasta 20. aprillil. 30. juunil tuli kokku ESL esimene esindajatekogu, kus valiti liidu juhtkond eesotsas esimehe A. Andekopiga. Põhikiri registreeriti 20. novembril. Esimene tähtsam ülesanne oli sportlaste ettevalmistamine olümpiamängudeks. Ettevalmistused algasid L
Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene
.5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud 08. juuli 1928...............................11 Los Angelese olümpia 30. juuli 1932...................................................................13 Eesti jõuab jalgpalli MM-võistlustele juuni 1933...................................................14 Toimuvad I Eesti mängud juuni 1934...................................................................14 Eesti laskemeeskonna edu september 1935........................................................16 Berliini olümpia 01. august 1936.........................................................................17
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. Kergejõustiku ajaloost Lihtsaid jooksu, hüppe ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi
ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda.
aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.-15. aprillil 1896. Olümpial osales 13 riiki. Naissportlased siis olümpiamängudel ei osalenud. Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, võimlemine, sõudmine jäeti tormise mere tõttu ära). Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Georgios I. Olümpiamängude peaareen oli Panathenaikoni staadion. Autasud neil olümpiamängudel olid: esikoht - hõbemedal, diplom, Olümpiast lõigatud õlipuuoks; teine koht - pronksmedal, diplom; kolmas koht - diplom.
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma
Hackenschmidt tulid esimest korda elukutseliste maadluse maailmameistriks. Asutati Tartu Spordiring, mis sai 1907 nimeks "Aberg" ja 1919 "Kalev" 1903 Euroopas hakati asutama Lurichi nime kandvaid spordiseltse 1904 Haapsalus toimusid esimesed võistlused jääpurjetamises 1905 "Kalev" avas liuvälja Gonsiori aias Tallinnas 1907 Tartu Ülikoolis moodustati esimene üliõpilaste spordiring "Sport", mis järgmisel aastal sai ülikooli valitsuselt tegutsemisloa 1908 Eestis hakkasid levima jalgpall, kergejõustik, tennis, uisutamine. Anton Õunapuu juhtimisel peeti "Kalevi" seltsi poolt Gonsiori aias pallimängude kursused. Peeti esimesed võimlemisõpetajate kursused Eestis Soomes võimlemisõpetajate kursused läbinud Helmi Põllu juhtimisel 1909 Tallinna külastas malemaailmameister E.Lasker. Tegevust alustasid nn. düünapoisid, meie esimeste kergejõustikuässade kasvulava. Georg Hackenschmidt avaldas oma oma esimese spordifilosoofilise teose "The Way to Live", mis tutvustab kehakultuurialaseid
· Toomas Berendsen · Päärn Brauer · Aivar Hommik · Mikk Joorits · Madis Kallas · Margus Kasearu · Indrek Kaseorg · Tõnu Kaukis · Aigar Kukk · Valter Külvet · Jaan Lember · Heino Lipp · Kaidu Meitern · Andrei Nazarov · Erki Nool · Aivo Normak · Jüri Otsmaa · Priit Paalo · Mikk Pahapill · Tiit Pahker · Uno Palu · Tiit Pohl · Peeter Põld · Kristjan Rahnu · Andres Raja · Pavel Rambak · Sven Reintak 5 · Tarmo Riitmuru · Heino Sildala · Heino Sildoja · Toomas Suurväli · Boris Tolmachov · Indrek Turi · Marko Vunder 3.1 Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958 Aleksander Kolmpere läks Kalevlaste Maleva ridades vabatahtlikuna Vabadussõtta,
annaabi.ee 
