Levinumad haigused Kiire puberteet käbikeha kahjustuste puhul Lubjastumine Käbikeha kasvaja ja sellest tingitud haigused (vesipea ja Parinaud'i sündroom Melatoniini vähene tootmine põhjustab ka kevadväsimust Ajuripats Ajuripatsit peetakse kõige tähtsamaks sisenõrenäärmeks, sest ta kontrollib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd. Ajuripats asub peaajus ja on jaotatud kolme ossa: ees-, kesk- ja tagasagar. Eessagar ehk adenohüpofüüs Ajuripatsi eessagarast eraldub peamiselt vabastajahormoone, mis tekitavad teistes sisenõrenäärmetes hormoonide vabanemise. Kesksagar Eritab naha pigmentatsiooni reguleerivat hormooni intermediini. Täiskasvanul võib üldse puududa. Tagasagar ehk neurohüpofüüs Eritab peamiselt kahte hormooni: oksütotsiini ja antidureelist hormooni. Oksütotsiini kutsutakse ka õnne-, armu- ja emadushormooniks. Tuntumad ajuripatsi haigused Kääbuskasv somatostatiini vähesusel ja gigantism selle rohkusel
Joonis 1. pathology.jhu.edu Joonis 2. thesaurus.plus Joonis 3. medical-dictionary.thefreedictionary.com Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Hüpofüüs on endokriinsüsteemi peamiseks funktsionaalseks üksuseks, mille ülesandeks on teiste sisenõrenäärmete töö kontrollimine ning selle kaudu metabolismi, kasvu ja suguelundkonna talitluse regulatsioon. Hüpofüüs koosneb kolmest osast: hüpofüüsi eessagarast ehk adenohüpofüüsist, hüpofüüsi kesksagarast ja hüpofüüsi tagasagarast ehk neurohüpofüüist. 1) Adenohüpofüüs on tihedaim ja suurim hüpofüüsi osa (70-80% näärmest), mis koosneb erinevat tüüpi endokriinsetest näärmerakkudest. Iga rakutüüp vastutab teatud hormooni eritumise eest. Adenohüpofüüsi jagatakse omakorda kolmeks osaks: pars distalis (suurim adenohüpofüüsi osa), pars intermedia (ongi kesksagaraks; eessagara osa, mis
Selleks et prolaktiin saaks tekkida, tuleb pidurdus maha võtta. Selleks on näiteks hormoon VIP- vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid. Kui pidurdav mõju on maha võetud, saab prolaktiin vabaneda, toimib rinnanäärmele, stimuleerib rinnanäärme koe kasvu ja piima teket rinnanäärmes. Mõju ei avaldu raseduse ajal, vaid pärast lapse sündi. Naissuguhmoonid kõrvaldavad ka dopamiini mõju. 6. Kasvuhormoon vabaneb hüpofüüsi eessagarast hüpotaalamuse somatoliberiinide mõju. On erinevatele kudele mitmesusguseid mõjusid. Kasvu ennast otseselt ei mõjuta, vaid kaudselt- stimuleerib maksas somatomediinide teket (maksa endokriinne funtksioon). Somatomediinide mõjul suureneb luudes kõhre teke- kondrogenees. Luu kasvamine toimub somatomediinide vahendatud mõjul, kondrotsüüdid luustuvad- ca soolad ladestuvad. Toimub nii piki kasv kui kasv paksusesse. Stomatomediinid
tuleb pidurdus maha võtta. Selleks on näiteks hormoon VIP- vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid. Kui pidurdav mõju on maha võetud, saab prolaktiin vabaneda, toimib rinnanäärmele, stimuleerib rinnanäärme koe kasvu ja piima teket rinnanäärmes. Mõju ei avaldu raseduse ajal, vaid pärast lapse sündi. Naissuguhmoonid kõrvaldavad ka dopamiini mõju. 6. Kasvuhormoon vabaneb hüpofpüüsi eessagarast hüpotaalamuse somatoliberiinide mõju. On erinevatele kudele mitmesusguseid mõjusid. Kasvu ennast ei mõjuta kasvuhormoon otseselt, vaid kaudselt- stimuleerib maksas somatomediinide teket (maksa endokriinne funtksioon). Somatomediinide mõjul suureneb luudes kõhre teke- kondrogenees. Luu kasvamine toimub somatomediinide vahendatud mõjul, kondrotsüüdid luustuvad- ca soolad ladestuvad. Toimub nii piki kasv kui kasv paksusesse
munajuhadesse. Kilpnääre · paikneb kaela piirkonnas. Eristatakse kahte sagarat, aga mõnikord ka kolme. Nimetuse on saanud sellest, et meenutab kilpi. Kilpnäärme hormoonide väljutust kontrollitakse hüpotalamuse ja hüpofüüsi eessagara kaudu. · kui kilpnäärme hormoonide tase langeb, stimuleeritakse hüpotalamuses türeoliberiini produktsiooni ja see omakorda stimuleerib hüpofüüsi eessagarast türeotroopse hormooni väljutust. · kui kilpnäärme hormoonide tase veres tõuseb, siis väheneb türeotroopse hormooni produktsioon ja vastupidi. Kilpnäärmel on väga hea verevarustus! · kilpnääre produtseerib hormoonidest trijoodtüroniini e T 3-e tetrajoodtüroniini e T4. · T4 on väga vähe aktiivne. T3 on aktiivne. T4 on nagu depoo (tagavara), mis vajaduse korral annab ühe joodi ära ja muutub aktiivseks.
3. Kilpnääre. Paikneb kaela piirkonnas. Eristatakse kahte sagarat, vahel ka kolme. Nimetuse on saanud sellest, et ta meenutab kilpi. Kilpnäärme hormoonide väljutust kontrollitakse hüpofüüsi ja hüpotalamuse eessagara kaudu. Stimulatsioon või väljutuse pidurdus toimub vastavalt enda hormoonide tasemele veres. Kui kilpnäärme hormoonide tase langeb, stimuleeritakse hüpotalamuses türeoliberiini produktsiooni ja see omakorda stimuleerib hüpofüüsi eessagarast türeotroopse(TTH) hormooni väljutust. Kui kilpnäärmete hormoonide tase tõuseb, siis türeotroopse hormooni ja türeoliberiini produktsioon väheneb. Kilpnääre produtseerib hormoonidest trijoodtüroniini(T3) ja tetrajoodtüroniini e türoksiini (T4). T4 on väga vähe aktiivne, ta on umbes nagu depoo (tagavara), mis vajadusel annab ühe joodi ära ja hakkab aktiivseks. T3 on aktiivne. Üks hormoon on veel, aga oma toime poolest ei ole T3 ja T4-ga sarnane
Organit katab väljastpoolt aju õrnkestast moodustunud kihn, mis seostub organisisese põrgastikuga ja jagab pineaalkeha ebamääraselt eraldunud sagarikeks. Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb seal oraalselt, mäletsejalistel ventraalselt ja hobusel ümbritseb ta loogakujuliselt tagasagarat Tagasagara parenhüm koosneb neurogliiakiududest, nende vahel asetsevatest gliirakkudest, pituitsüütidest, erineva suurusega neurosekretoorsetest veresoontest ja närvikiududest. Vaheosa koosneb peamiselt basofiilsetest rakkudest, mis esinevad osaliselt kihistunult.
hemisfääride aboraalsete osade poolt. Organit katab väljastpoolt aju õrnkestast moodustunud kihn, mis seostub organisisese põrgastikuga ja jagab pineaalkeha ebamääraselt eraldunud sagarikeks. Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb seal oraalselt, mäletsejalistel ventraalselt ja hobusel ümbritseb ta loogakujuliselt tagasagarat Tagasagara parenhüm koosneb neurogliiakiududest, nende vahel asetsevatest gliirakkudest, pituitsüütidest, erineva suurusega neurosekretoorsetest veresoontest ja närvikiududest. Vaheosa koosneb peamiselt basofiilsetest rakkudest, mis esinevad osaliselt kihistunult.
Organit katab väljastpoolt aju õrnkestast moodustunud kihn, mis seostub organisisese põrgastikuga ja jagab pineaalkeha ebamääraselt eraldunud sagarikeks. Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb seal oraalselt, mäletsejalistel ventraalselt ja hobusel ümbritseb ta loogakujuliselt tagasagarat Tagasagara parenhüm koosneb neurogliiakiududest, nende vahel asetsevatest gliirakkudest, pituitsüütidest, erineva suurusega neurosekretoorsetest veresoontest ja närvikiududest. Vaheosa koosneb peamiselt basofiilsetest rakkudest, mis esinevad osaliselt kihistunult.
Teket kontrollib dopamiin- pidurdab prolaktiini teket. Selleks et prolaktiin saaks tekkida, tuleb pidurdus maha võtta. Selleks on näiteks hormoon VIP- vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid. Kui pidurdav mõju on maha võetud, saab prolaktiin vabaneda, toimib rinnanäärmele, stimuleerib rinnanäärme koe kasvu ja piima teket rinnanäärmes. Mõju ei avaldu raseduse ajal, vaid pärast lapse sündi. Naissuguhmoonid kõrvaldavad ka dopamiini mõju. 6. Kasvuhormoon vabaneb hüpofüüsi eessagarast hüpotaalamuse somatoliberiinide mõju. On erinevatele kudele mitmesusguseid mõjusid. Kasvu ennast otseselt ei mõjuta, vaid kaudselt- stimuleerib maksas somatomediinide teket (maksa endokriinne funtksioon). Somatomediinide mõjul suureneb luudes kõhre teke- kondrogenees. Luu kasvamine toimub somatomediinide vahendatud mõjul, kondrotsüüdid luustuvad- ca soolad ladestuvad. Toimub nii piki kasv kui kasv paksusesse. Stomatomediinid stimuleerivad valgu sünteesi.
Rinnad suurenevad ja on pinge all. Sageli tajutakse pisteid, valulikkust rindades, raseduse lõpul võib rindadest erituda ka väheke piima. Piimanäärmete verevarustus paraneb, näärmesagarikud suurenevad, suureneb ka sagarike arv. Näärmekoe epiteelirakud suurenevad, raku protoplasmas on rasvatilgakesi. Moodustub kolostrum e. ternespiim. Juba raseduse keskpaigas on rinnanäärmed funktsioonivõimelised. Piimasekretsiooniks on vajalik prolaktiin, mis vabaneb sünnituse järel hüpofüüsi eessagarast. Raseduse ajal pidurdavad tema vabanemist platsenta poolt toodetavad steroidhormoonid. Oluline on ka perifeerne ärritus rinnanibult lapse imemisel. Selle mõjul eritub hüpofüüsi eessagarast prolaktiin ja tagasagarast oksütotsiin. Prolaktiin stimuleerib piima teket ja oksütotsiin tema eritumist rinnanäärmest. VI Raseduse diagnoosimine Normaalse raseduse pikkuseks on 280 päeva e. 40 nädalat (lubatud kõikumine 259- 293 päeva s.o. 37-42 nädalat)
teatud kindla olemasoleva ensüümi. sünteesitakse spetsiifiline mRNA, mis algatab vajaliku valgu sünteesi 5. ei säilitata varuks, vaid kasutatakse kohe 5. rakus kuni spetsiifilise signaali saabumiseni ja seejärel väljutatakse rakust eksotsüstoosi teel 75) Hüpotaalamuse ja hüpofüüsihormoonid. Hüpofüüsi hormoonid: Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast ning nendevahelisest vaheosast. Hüpofüüsi tagasagara hormoonid: Antidiureetiline hormoon (ADH) e. vasopressiin, - kontrollib vedeliku hulka organismis, vajaduse korral suurendab vee tagasiimendumist neerutorukeste distaalses osas, tõstab vererõhku (silelihaste kontraktsioon ja veresoonte ahenemine). ADH sekretsiooni kontrollitakse vereplasma osmootse rõhu kaudu: vastavad osmoretseptorid paiknevad hüpotaalamuses, vere mahuretseptorid aga südamekojas.
Hormooni ja retseptori seostumisel teatud kindla olemasoleva ensüümi. sünteesitakse spetsiifiline mRNA, mis algatab vajaliku valgu sünteesi 5. ei säilitata varuks, vaid kasutatakse kohe 5. rakus kuni spetsiifilise signaali saabumiseni ja seejärel väljutatakse rakust eksotsüstoosi teel 75) Hüpotaalamuse ja hüpofüüsihormoonid. Hüpofüüsi hormoonid: Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast ning nendevahelisest vaheosast. Hüpofüüsi tagasagara hormoonid: Antidiureetiline hormoon (ADH) e. vasopressiin, - kontrollib vedeliku hulka organismis, vajaduse korral suurendab vee tagasiimendumist neerutorukeste distaalses osas, tõstab vererõhku (silelihaste kontraktsioon ja veresoonte ahenemine). ADH sekretsiooni kontrollitakse vereplasma osmootse rõhu kaudu: vastavad osmoretseptorid paiknevad hüpotaalamuses, vere mahuretseptorid aga südamekojas.