Raamatu-usundid: Judaism ja kristlus Mussa - Mooses Issa - Jeesus 5 ususammast: Usutunnistus, 5x palvetamine ööpäevas, almuse andmine, paastumine sh. 30-päevane ramadaan, soovitatav palveränd Mekasse Hadzi – palveränaku läbi teinud usklik Mufti – kõrgem vaimulik Medrese – kõrgem vaimulik õppeasutus Šariaat – islami õigussüsteem, mis põühineb muistsete araabia nomaadide õigusel Imaam – vaimulik, eespalvetaja Mulla - külavaimulik Minarett – mošee kuulutustorn Mošee – islami palvekoda Muezzin – palvele kutsuja Palvepäev mošees on reede
liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (asuvad väljaspool seisusi, aga neist madalamal) Islam (ar aslāma allutab end) Imaam, mulla – islamis eespalvetaja Mufti – islamis vaimulik kohtumõistja Kaliif (ar järglane) islamis kõrgeim vaimulik tiitel Rabi – judaismis õpetaja, kogudusevanem ja pühakirjaseletaja Laama – tiibeti k. bla-ma õpetaja Dalai-laama – mongoli k. ookean-õpetaja; (tiibeti geluk-budismi kirikupea) Residents tänapäeval: Dharamsala Põhja-Indias Olulisi tähendusi Teokraatia (kr theos Jumal + kratos võim) vaimulik valitsus; sakraalne
pühakirja ja korraldatakse perekondlikke sündmusi abiellumist ja bar mitzva't (noorukite pühitsemist täiskasvanuks). Religioosses mõttes saab juudi poiss täisealiseks 13-ja tüdruk 12-aastaselt, neid sündmusi tähistatakse peodega. Sünagoogis asub ettelugemiseks kasutatav poodium või lugemispult. Toorarull kantake puldile ja rullitakse lahti. Ettelugemine toimub heebrea keeles ja loevad seda ette mehed. Tänapäeval mängib jumalateenistusel olulist rolli eespalvetaja, kuid mitte rabi. Juutide usulisi juhte nimetatakse rabideks. Nad on õpetajad ja seletavad lahti judaismi seadusi. Nad uurivad mõlemat püha raamatut talmudit ja kirjarulli kujul säilitavad toorat. Talmud sisaldab juhendeid, kuidas järgida juudi tavasid ja mõista seadusi. Väga tähtis on juutidel palvetamine. Palvetamist peetakse vestluseks jumalaga. Rääkida tuleb aga kindlate reeglite järgi. On koml palvetamisaega: hommikul, lõunal ja õhtul
Maailm jaguneb kaheks: islami koda ja sõja koda. Vesiir Kaliifi poolt ametisse määratud kõrgeim riigiametnik, kes korraldas riigiasju. Emiir araabia ülikute seast valitud riigi eri piirkondi valitsevad asevalitsejad. Sariaat - ehk saria on islamiseaduste süsteem, mis on kasvanud välja Koraanist, sunnast ja hadithist. Sariaat, mida nimetatakse ka islamiseaduseks, tähendab enamat kui vaid palveid ja usku jumalasse. Imaam - moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Sunniitidel määrab imaami kogudus, siiitidel on nad Muhamedi ja Ali järeltulijad. Medrese Mosee juures olev kõrgem kool. Minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. Mosee islamiusu pühakoda. Sultan ilmalik valitseja islamimaades. Janitsarid sultani eliitjalavägi, mis moodustas sõjaväe tuumiku. Moodustati alistatud maadest pärit orjadest. Pasa provintsi asevalitseja, kes allus otse sultanile.
2. Seleta sisu: 1) Sunna -on Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimustekogu, Muhamedi sõnadele toetuv traditsioon. Sariaat - ehk saria on islamiseaduste süsteem, see määrab ka igapäevast elu, kogukonna asjaajamist, kuidas kogukonna liikmed oma elu elavad. Sariaat ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel. 2) Medrese islamiusuliste noormeeste õppeasutus 3) Mosee - on islamiusu pühakoda. Imaam - on moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Islami kultuur on sulam araablaste võimu all ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist. Neid kõiki ühendas islam ja araabia keel. 3. Mis eristab sunniite ja siiite? Siiidid usuvad, et islami kogukonna juht imaam võib olla ainult Muhamedi ja Ali järeltulija.Ali noorempoeg Husain hukkus koos kaaslastega Karbala lahingus ning siiidid usuvad, et üks Ali järglastest ei surnud ning usuvad, et tuelb viimsel päeval õiglust tooma
neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu. Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. Imaam - on moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Kaaba - on ehitis Mekas Suure mosee õuel ja on islamitähtsaim pühamu. Kuubikujuline ehitis on kaetud musta kangaga, mida vahetatakse igal aastal. Kaaba edelaosas hõberaamis asub nn Must kivi, mis arvatakse olevat meteoriitset päritolu. Allah - on araabiakeelne sõna, mis tähendab 'Jumal'. Sõna koosneb määravast artiklist al ja sõnast ilah 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles
teoloogiast ning pühast seadusest; moseeliider; islami eeslugeja; austav nimetus haritud moslemi mehele sufi müstik; islamiaskeedid; moodustavad ordusid; puuvillane riie mufti islami seadusetundja; sariaadi tõlgendaja messias halastaja; päästja; lunastaja; võitu; salvitu; lunastaja ja halastaja, kes toob Jumala riigi; kreeka keeles Kristus; kristlastele juba ilmunud, Jeesuse näol rabi koguduse eeskõneleja judaismis; eespalvetaja munk jumalale pühendunud meessoost isik; tõotuste kaudu seotud orduga; ei ole vaid kristluses, vaid ka budismis nunn jumalale pühendunud naissoost isik; üldreeglina saanud pühitsuse; andnud tõotuse ja on organisatsiooni liige; dharma õpetus, seadus; kohustus; budismis; dharma ratas on kaheksaosaline tee toora juutide pühakiri; kujunes Paabeli vangipõlve ja Pärsia ülemvõimu ajal
Sünagoog judaismi pühakoda. Bar-mitzvah päev, kus religiooses mõttes saab poisist mees ja tüdrukust naine. Sariaat, Sunna Koraani kõrvaltekstid. Dzihaad sõda/võitlus islami kaitseks. Mosee islami pühakoda. Hidzra Muhammedi hakati tagakiusama ja aastal 622 põgenes ta Mekast. See sündmus on moslemite ajaarvamise algus. Mahdi messias, kes toob jumalariigi maa peale. Mufti Islami seadusetundja, kes tõlgendab koraani. Mulla moslemite jaoks eespalvetaja. Sufi Islami müstika/salapärasus. Messias lunastaja ja valitseja, kes toob jumala riigi maa peale. Rabi juutide õpetaja või eespalvetaja. Munk, Nunn ennast täielikult usule pühendanud isik. Dharma budismi õpetus 8-osalisest teest õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlus, järelemõtlemine, keskendumine. Toora juutide pühakirja Tanachi kõige tähtsam osa ehk käsuõpetus. Missa jumalateenistus kristlikus katoliiklikus kirikus.
moraalinormide kogum. Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru (nimetatakse ka (sunnismiks). Sunniite on umbes 90% moslemitest. Shi-iidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslimitest 10 15%. Qadi (kaadi) moslemite kohtunik-ametnik. Kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma. Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim
7. Suur diasporaa (kr. k. 'laialipillutamine') ehk massiemigratsioon kuni Iisraeli riigi rajamiseni 1948. Kultuslugu Kuni roomlaste vallutuseni oli Jeruusalemma tempel kultuskeskuseks, kus preestrid toimetasid keerulisi riitusi ja ohverdamisi. Juutide vaimne juht ja kohtumõistja oli Jeruusalemma templi ülempreester. Pärast 70 a pkr kadus templikultus ning rõhk asetus isiklikule vagadusele ja jamalateenistusele sünagoogis (kr 'koosolekumaja'). Preestreid ei ole, rabi on eespalvetaja ja õpetaja. Mõiste ,,juut" tekkis pärast 583 a ekr, olles seotud nii usu kui ka päritoluga. Juudiks peetakse juuditari sünnitatud last ja judaismi pöördunud isikut. Pühakiri Juutide religiooni, kultuuri ja ajaloo alus Tanah, mida kristlased tunnevad Vana Testamendina, on kirjutatud heebrea, osaliselt ka aramea keeles, kujunes pühakirjana välja 1. at jooksul 2. sajandiks ekr ja kinnitati kaanoniks u 100 a. pkr. Vana Testamendi raamatud on: 1
” Siit tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtumõistmisse. (2) Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab muezzin pühakoja torni minareti otsast. Mošee jumalateenistuse päev on reede. Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. (3) Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. (4) Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. (5) Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus. Sunniidid
” Siit tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtumõistmisse. 2. Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab muezzin pühakoja torni minareti otsast. Mošee jumalateenistuse päev on reede. Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. 3. Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. 4. Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. 5. Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? 650. a paiku toimus lõhenemine sunniitideks ja šiiitideks. Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus
Džihaad-vabatahtlik võitlus islamiusu kaitseks, inimene, kes džihaadis sureb, läheb paradiisi. Jaguneb suureks džihaadiks (võitlus iseendas) ja väikseks džihaadiks (võitlus välise jõu vastu). 20. Hidžra-Muhamedi väljarändamine Mekast 622 pKr usulise tagakiusamise tagajärjel. Saab alguse moslemite ajaarvamine. 21. Messias-tõlkes salvitud, võitud. Messias on lunastaja, valitseja, kes toob kaasa jumalariigi ja Jumala valitsuse. 22. Rabi-juutide eespalvetaja, kes viib läbi jumalateenistusi. 23. Sunna-Koraani seletavad kommentaarid, sunniidide jaoks Koraani kõrval teine pühakiri. 24. Talmud-Toora kommentaarid, seletab 613 käsku ja keeldu. 25. Monoteism-usk ainujumalasse (kristlus, islam, judaism) 26. Polüteism-usk mitmesse jumalasse (hinduism, šintoism) 27. Monism-on olemas üks jumal, kuid kummardatakse läbi teiste 28. Panteism-jumal avaldub kõigis ja kõiges (hinduism, loodususundid) 29
45. Mahdi päästja, kelle Jumal maa peale saadab ning kes toob endaga maa peale jumalariigi. 46. Sufi sufismi, islami müstika, järgija. Seda praktiseeritakse spetsiaalsete harjutustega, nt keerutamine ja askeetlus. 47. Mufti ametnik, kes tõlgendab sariaadi seadust. 48. Messias (heebrea keeles Hamasia) tõlkes salvitu, võitu. Messias on lunastaja, valitseja, kes toob kaasa jumalariigi ja Jumala valitsuse. 49. Rabi juutide eespalvetaja, kes viib jumalateenistusi läbi. 50. Munk BUDISM/KRISTLUSon oma elu Jumalale pühendanud (mees)isik, kes kristluses üldreeglina on andnud ajutised või igavesed tõotused, ning on seeläbi ordu (organisatsiooni) või kongregatsiooni liige (orduvend), saab elada kloostris jne. 51. Nunn - on vaimsele elule pühendunud (nais)isik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige. 52
Tema arusaam oli asjast, et tuleb elada oma elu nii, nagu Muhamedi ajal elati. Kõik muud viisid on usust taganemine. Tema ideoloogia levitamisel on oluliseks olnud Saudi-Araabia. Fundamentalism ususeadus peab olema kõige aluseks. Al-Imam Hassan al-Banna rajas muslimi vennaskonna, tänapäeval on see fundamentalistlik ja sõjakas organisatsioon. Umma jaguneb · Sunniidideks ahl as-sunna (suurem osa) · Siiidideks si' at 'Ali kujunes välja usk imaamidesse (palvejuht, eespalvetaja). Imaamid olid jumala poolt juhitud isikud. Usutakse, et tuleb varjatud imaam. Esialgu oli küsimus poliitiline, kes peaks Muhamedi järglane olema. Aga hiljem hakkasid tekkima eripärad ja lahknevused. Iraanis on siiite enamuses. Lisaks sunniitidele ja siiitidele on kujunenud välja ka müstiline koolkond sufid (villane). Sufi on see, kes on jõudnud jumala kontaktini. Need, kes veel jõudnud ei ole, on dervisid; nende juhid on seikid (saih)
pühaõu (vaid preestritele) ja lõpuks kuubikujuline ruum, kuhu võis minna vaid juudipreester, kus ta palus andeks kõikide juutide eest kord aastas, lugedes kõik patud peale ühele oinale/kitsele, kes saadeti kõrbesse surema patuoinas. See oli ainus koht, kus juudi ülempreester ütles kord aastas välja jumala nime. Ohvriteenistus oli tohutult reglimenteeritud. * Sünagoog koht, kus juudi mehed saavad kokku ja kus peetakse jumalateenistust, mida juhib rabi (õpetaja või eespalvetaja). Sünagoogi põhiplaani on üle võtnud kristlikud kirikud seal on pingid, ees koht, kus hoitakse piiblit jne. Erinevus on see, et seal puuduvad pühapildid ja -kujud, sest jumalast ei tohi teha ühtegi pilti ega kuju, sest tuleb kummardada jumalat ennast 10's käsus sees. Sealsed põhilised tegevused on pühakirja lugemine ja palvetamine. Peale jumalateenistuse toimuvad sünagoogis ka lihtsalt juutide kokkusaamised. Tavaliselt istuvad mehed ja naised seal eraldi.
vahetegemise märk oli ümberlõikamine, sabati pidamine (juudi hingamispäev, mis kestab reede õhtust laupäeva õhtuni), sabatiaasta, Moosese Seaduse (Toora) tunnistamine ja kohustuste täitmine Jeruusalemma Templi ees. Kõigil oli Juudamaal võimalik palverännakutel käia Jeruusalemma Templisse.) Pärast 70. a pKr kadus templikultus ning rõhk asetus isiklikule vagadusele ja jumalateenistusele sünagoogis (kr `koosolekumaja'). Preestreid ei ole, rabi (rabiinlik judaism) on eespalvetaja ja õpetaja. Mõiste "juut" tekkis pärast 583. a eKr, olles seotud nii usu kui ka päritoluga. Juudiks peetakse juuditari sünnitatud last ja judaismi pöördunud isikut. AJALOOPERIOODID (1) esiisad Aabraham, Iisak, Jaakob ca 20001750 eKr (6-5 sajand ema). Aabraham sõlmis lepingu Jumalaga (ka kui leping rahvaga (600 aastat hiljem Siinai mäel), lepingi märgiks on ümberlõikamine). Leping tuletab meelde, kuidas Jumal vabastas rahva Egiptusest ja andis tõotuse, et Iisrael saab kõigi
annaabi.ee 
