Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn · HÕLMAVATE AJAMÄÄRUSTE puhul koma ei kasutata. Loeng toimub 25. oktoobril kell 12.15. Kohtume pühapäeval kell 7. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. oktoober. NÄDALAPÄEVA JA KUUPÄEVA MÄRKIVAD SÕNAD ei hõlma üksteist, mistõttu pannakse nende vahele lauses koma. Kolmapäeval, 23. novembril on järgmine loeng. Eile, laupäeval peeti Vaskräämas laata. LISANDIST JÄRELLISAND eraldatakse komadega, EESLISANDIT komadega ei eraldata. Odysseus, Ithaka kuningas, võitles vapralt. (J) Ithaka kuningas Odysseus võitles vapralt. (E) Juta Juurikas, juhataja, ootas alluvatelt aruannet. (J) Juhataja Juta Juurikas ootas alluvatelt aruannet. (E) ·Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. (J) ·Villu, Jaan ja Kaarel, väga kuulsad põllumehed, võtavad võistlusest osa. (J) · Mina, Riin Mällo, volitan .. · Meie, allakirjutanud, koostasime ..
1. Nimetavas käändes- Liina Lai, Taebla Gümnaasiumi direktriss, on tegija. 2. Omastavas käändes- Liina, Taebla Gümnaasiumi direktrissi ema on Lea. 3. Osastavas käändes- Liina, Eesti tegijamaid naisi, on lihtsalt tegija. 4. Olevas käändes- Liina Lai Taebla Gümnaasiumi direktrissina ei tulnud kohale. 5. Võrdlus (kui-lisand)- Mina kui 12. klassi arukas inimene ei pane kui-lisandi ette koma! Eeslisand võib olla nimetavas, omastavas, seestütlevas käändes. EESLISANDIT KOMADEGA EI ERALDATA!-> Noor tuntud tantsijatar Liina Lai sai Nobeli preemia. Komadega eraldatakse tavaliselt 1. Järellisand: Liina Lai, noor tuntud tantsijatar, käis Hispaanias. 2. Omastavas käändes lisand eestpoolt Liina Laia, Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" lugeja arvamust arvestatakse. Kui omastavas käändes lisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse lisand mõlemalt poolt komadega:
Osastavas jt käänetes komad mõlemal pool järellisandit Vaatan Marti, oma väikevenda, ja tunnen südames suurt hellust. Sihitise juurde kuuluvas omastavas käändes lisand eraldatakse komaga mõlemalt poolt. Ta oli Pontu, oma suure sõbra, tähelepanuta jätnud. Koma on ka sidesõnade ja, ning, ega, või, nii...kui ka ees komaga eraldatava lisandi järel. Nägin rahvahulgas Annit, oma sõbrannat, ja Mukit, tema suurt koera. Komaga ei eraldata eeslisandit, olevas käändes järellisandit, kui-lisandit. Minu sõber Kaarel on julge mees. Kaarel minu sõbrana laenab mulle alati raha. Kaarel kui minu sõber saab selle raha alati ka tagasi. Mõttekriipsu võib kasutada rõhtatud järellisandi esiletõstmiseks. Luigest – kaunist linnust – oli kunstnik maalinud mitu pilti. Muud – kiilud, põimud. Varsti tuleb ta – tean seda kindlasti – ja vabandab sinu ees. Mihkel esineb südilt – see on nüüd küll midagi uut – ega karda kedagi.
Müts peas ja kampsun seljas, läksin rõõmsalt edasi. 4. Maks lauselühendeid komadega ei eraldata N: Läksin ülikooli õppimaks eesti filoloogiat. III Lisand Öeldiseta sõnarühm, mis iseloomustab sedasama olendit, eset või mõistet mida põhisõnagi, ainult üldisemalt. N: Mina Peeter August ei vaata televiisorit. NB! Lisandi komaga eraldamisel tuleb jälgida lisandi paiknemist põhisõna suhtes ja lisandi käänet. 1. Eeslisandit komaga ei eraldata. N: Tartu ülikooli professor akadeemik Boris Tamm esines kõnega. 2. Olevas käändes järellisandit komadega ei eraldata N: August Kiil Kuressaare Ametikooli 11D klassivanemana teeb tunnis alati tööd. 3. Sidesõnadega ,,KUI" algavad järellisandid komadega ei eraldata. N: Mikk Tagu kui meie kooli pikaajaline direktor esines kõnega. 4. Omastavas käändes (kelle, mille) järellisandid eraldatakse komadega ainult põhisõna poolt.
ÖT öeldistäide lauses, kus on OLEMA verb, näitab kes, mis, missugune on alus Erinevad lauseliigid · KOONDLAUSE - KL-s ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega , või, ehk, nii...kui ka ette - KL-s pannakse oma sidesõnade kuid, aga, vaid, ent ette - koolonit kasutatakse KL-s siis kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna - mõttekriipsu kasutatakse siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna - eeslisandit komaga ei eraldata (DIRIGENT Tõnu Kaljuste sõitis USA-sse) - järellisand eraldatakse komaga (Tõnu Kaljuste, dirigent, tuli USA-st tagasi) - kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma vaid lisandi ette (Tõnu Kaljuste, dirigendi auto oli lume all) - komaga ei eraldata järellisandit kui see on olevas käändes (Ants korrapidajana oli tubli) ja kui on kui-lisand (Ants kui korrapidaja oli vara kohal)
Ants ei õpi üldse- nii võib ta eksamil läbi kukkuda. 5.VÕÕRSÕNAD rõhk esimesest silbist kaugemal (nt fi lo soo fia) häälik ''o'' esimesest silbist kaugemal (nt au to) pikk täishäälik esimesest silbist kaugemal (nt man da riin) võõrtähed z, z, s, f sõnas (nt zooloogia) sõna algab g,b,d-ga (nt gloobus) 4 6.LISAND Eeslisandit komaga EI ERALDA (Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on suur ja ilus) Järellisandi ERALDAME komaga (Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on suur ja ilus) Olevas käändes (kellena/millena) järellisandile EI PANE koma (Tallinn Eesi Vabariigi pealinnana on turistide lemmik) ''Kui-lisandi'' puhul EI KASUTA koma (Tallinn kui Eesti Vabariigi pealinn on turistide lemmik) Omastava käände puhul ON AINULT pärast esimest sõna koma (Tallinna,
hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus
Kolmapäeval, 14. märtsil on emakeelepäev, (võrdväärsed määrused) · Hõlmavaid määrusi komadega ei eraldata. (Läheb suuremast väiksemaks) Janar elabTartumaal Haaslava vallas Lange külas. Aga: Janar elab Lange külas, Haaslava vallas, Tartumaal. · Üte ehk pöördumine eraldatakse komadega. Mart, tule palun siia! Kuidas sina, Kristi, siia sattusid? 6 Lisand täpsustab, kes või missugune on põhisõna komaga ei eraldata eeslisandit: /a//-järellisandit:. olevas käändes (kellena?millena?) järellisandit: komaga eraldatakse järellisand: omastavas käändes (kelle?mille?) järellisand eestpoolt: 7 Rindlause Rindlause osalaused on võrdväärsed. Sina küsid, mina vastan. 8 Põimlause Põimlause osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga
novembril ostis Kadri paksult, lihavalt pagarilt väikese, peopesasuuruse torditüki. NB! Kooli aadress on Tallinn, Hariduse tänav 3. korduvad lauseliikmed vastavad küsimusele mis? ning on korduvad öeldistäited, mitte määrused. Tuleb panna koma(d)! Lisand Lisand on nimisõnaline täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, ent teiste sõnadega. Haaba, värisevat puud, on lihtne teiste hulgast üles leida. Eeslisandit komadega ei eraldata: Õpetaja Lepp oli noor tegus meesterahvas. (nim käändes lisand) Istusime Kolme Tuvi kohvikus tunde. (om k) Laiskuritest päevavargad lõid jalad seinale. (seestütlev k) Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega: Villemi õele, ilusale blondile Paulinele, tehti sageli komplimente. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma selle ette: Sandy, suvise kaunitari päevitus oli pesus maha kulunud.
ja panna), iseloomustades teda mingist eraldi aspektist. Eraldatakse sidekriipsuga v komaga. (nt.Kätte jõudis pikk ja pime õhtu, kätte jõudis pikk,pime õhtu.) 2.2.Hõlmavusega on tegu siis, kui iga järgnev täiend liigitab edasi eelmise täiendiga liigitatut.Koma ei panda.(nt.Kõik minu vanaema venna ühe silmaga kollased kassid on kõutsid.) *Lisand täiendab põhisõna. Järellisand eraldatakse üldjuhul komadega,eeslisandit mitte. 1.Komadega ei eraldata olevas käändes järellisandit.(Minul lihtsa inimesena on raske...) 2.Komaga ei eraldata kui-lisandit.(Mina kui lihtne inimene ei suuda midagi mõjutada.)jne *Üte on alati nimetavas käändes.Üte eraldatakse muust lausest komadega. (nt.Teil, röövlinägudel, ma ei soovita enam pahandust teha.) 15.Koondlause,Rindlause,Põimlause kirjavahemärgid. *Koondlause 1.tavaline koma (Laual vedeles nuga, pliiats ja poolik võileib.) 2
Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid: b) absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c) ütet, nt Võta end kokku, Juku; d) alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel (vt lähemalt SÜ 40–43) vormistab ta: e) täissihitist, nt Praht visati lõkkesse; f) täissihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasinviis kilomeetrit. Lisaks vormistab nimetav: g) eeslisandit, nt Küsige seda härra Tammelt; h) liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid. Nimetaval käändel puudub tunnus. Nimetav kääne Nimetav on abstraktne kääne, mille põhifunktsiooniks on vormistada a) täisalust, nt Lind istub pesal. Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid: b) absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c) ütet, nt Võta end kokku, Juku; d) alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus.
jäävälja järjekordselt linnareisilt. Viimase lehe langetanud puu tardus sirutades peenikesi pruunikaid oksi nagu kondiseid käsi heleda osavõtmatu talvetaeva poole. Uus naaber tähelepanelik ja abivalmis võitis kiiresti kõigi poolehoiu. Töö tehtud otsustati hakata jalgpalli mängima et aega lõbusalt sisustada. Lisandi kirjavahemärgid NB! Lisand täpsustab põhisõna, milleks tavaliselt on nimi. Eeslisandit, olevas käändes lisandit ja kui-lisandit koma(de)ga ei eraldata. NB! Kaks viimast asetsevad alati põhisõna järel! O. Lutsu ,,Kevade" tegelane Joosep Toots meeldib igas eas lugejatele. Joosep Toots O. Lutsu ,,Kevade" toimeka tegelasena jääb lugejale hästi meelde. Joosep Toots kui Oskar Lutsu ,,Kevade" toimekas tegelane jääb lugejale hästi meelde. Järellisand eraldatakse koma(de)ga Joosep Toots, O. Lutsu ,,Kevade" tegelane, oli püsimatu noormees.
Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid: b) absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c) ütet, nt Võta end kokku, Juku; d) alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel vormistab ta: e) täissihitist, nt Praht visati lõkkesse; f) täissihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasinviis kilomeetrit. Lisaks vormistab nimetav: g) eeslisandit, nt Küsige seda härra Tammelt; h) liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid. Nimetaval käändel puudub tunnus. Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab: a. osasihitist, nt Mari luges raamatut; b. osasihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi; c. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti; d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e
annaabi.ee 
