Enne kontserti algust ütles ka dirigent Kaljuste, et see teos on väga keeruline ning tohutult tuleb harjutada ja lihvida. Pooleldi valmis asi ei kõlba. Samuti kiitis ta kontserruumi, kuna sealne järelkaja ei sega teose kuulamist. Huvitav oli see, et Tormis lausus, et ta ise ei kuula oma teoseid ja tal ei ole ka kõik meeles, et alati peab ikka üle vaatama ja kordama. Sisukokkuvõte: · Proloog- regivärsiline laul, eeslaulja + koor (koor teeb tasutahääli, mitte ei korda eeslauljat). Jutustab ühe ema tütardest. · Karske neiu- 3 eeslauljat, tegid vaheldumisi kilkeid, äkilisi karjeid. Algus on aeglasem, iga järgmise eeslauljaga muusika ja laulmine kiireneb, siis aeglustus ja lõpus laulab koor. · Epigraaf I- alguses koor, hiljem naissolist · Eksinud neiu- eeslaulja + koor (koor võtab üle lõpud ja kordab). Hiljem laulavad nooremad tüdrukud, siis ühineb meeskoor. Võimas ja suursugune.
Olemas juba esimestest sajanditest. Vanem rahvalaul e Regilaulu põhiosa on sõnadel, viisil on ainult illustreeriv osa. Rahvalaulu ehituse aluseks on värss. Enamasti 8-silbiline. Seda iseloomustab eesriim. Rütm on vähevahelduv. Mõnevõrra rikastavad rahvalaulu refrään ja pikendatud lõppheli. Refrään koosneb enamasti ühest sõnast (kas' ke-pulmalaulu refrään, leelo) Ette kantakse vanemat rahvalaulu eeslaulja ja koori vaheldusena ehk ANTIFOONINA. Eeslauljat kutsutakse leelotajaks, helletajaks,laulikuks jne. Vanem rahvalaul terve elu (hällilaul kuni surmalaul jne) Saxo Grammaticuse sõnul on olemas olnud 13. saj meeste sõjalaulud.Need kadusid aga ajas ja kadus ka meeste rahvalaul sellega. Seega vanem rahvalaul on pm naiste laul. Enim on olemas kalendrilaule ja tavandilaule. SKANDEERIMINE- nähtus kus muusika ja teksti rõhud ei lange kokku. Omane meie rahvalaulule. Vanem rahvalaul on pea-aegu alati ühe-häälne
Kuigi inuittide elu on oluliselt muutunud viimase sajandi jooksul, jätkavad nad oma traditsioone. Traditsioonilised teadmised nagu lugude jutustamised, mütoloogia, muusika ja tants on nende traditsioonide oluline osa. Perekond ja kogukond on neile väga olulised. Inuiti muusika on valdavalt vokaalmuusika. Traditsiooniliselt lauldakse paatide vettelaskmisel, jahil, kingituste vahetamisel ja samanistlikel riitustel. Kasutatakse eeslauljat. Muusika on inuittide igapäevaelu pärisosa. Inuittidel on tähtsal kohal tants, laul ja rütmisaade. Üheks levinumaks saatepilliks on trumm. Traditsiooniline inuiti kurgulaulmine on mäng kahe naise vahel, mille käigus tehakse järgi maa helisid ning helivõimendusena kasutatakse teineteise suukoobast. Inuiti kurgulaulmisele iseloomulik on see, et lauldakse ka sissehingamise ajal ning mängu eesmärk on vastane naerma ajada. Inuiti päritolu lauljatar Tanya Tagaq on praegu üks tuntumaid
Jõukatel ja mõjukatel meestel võis olla mitu naist. Meeste vahel võis tekkida naiste pärast konflikte. Millega tegelesid? Mehed püüdsid suuri loomi, valmistasid tööriistu ning ehitasid maju ja paate. Naised tegid süüa, tegid nahatöid ning tegelesid korilusega. Eskimote muusika: Valdav on vokaalmuusika. Traditsiooniliselt lauldakse paatide vettelaskmisel, jahil, kingituste vahetamisel ja samanistlikel riitustel. Kasutatakse eeslauljat. Levinuim rahvapill on ühe nahaga raamtrumm qilaat, millega laulu saadetakse. Trummi lüüakse viltu altpoolt. Uuemal ajal on linnas kasutusele võetud lõõtspill ja kitarr. Tänapäeval on üle võetud ka popmuusika. Eskimote tants: Sageli kaasneb lauluga ka tants. Tants on mitmekesine. Eriti nõtke on IdaGröönimaa naiste tants. Gröönimaal eeslaulja mängib trummi ja ka tantsib. Seda nimetatakse trummilauluks ja trummitantsuks
(2000) ja kaheksateistkümnes klaverietüüd Canon (2001). Kuulasin Ligeti teost Requiem III Dies irae. Teoses on kasutatud tervet orkestrit. Kuhu kuuluvad viiul, tšello, trumm ja muud puhkpillid. Samuti osales teose esitamises mees ja naiskoor. Antud teos on väga müstiline ja kaootiline. Tundub, nagu teose autor ei teaks mida ta teeb, vaid paneb antud hetkel olevad mitmesugused emotsioonid sellese teossesse. Teose esitamisel oli kasutatud 2 eeslauljat, kes lõid väga erineva meeleolu. Sellel palal eiolnud otsest helistikku. Eeslauljad, koor ja bänd ei töötanud kooskõlas. Tundus nagu kõigil oleks erinev teos esitada. Iseeenesest teos mulle ei meeldinud, sest see tekitab kõledust ja väga raske on seda kuulata. Pikad pausid ja väga ebameeldivad heli kooskõlad.
Nii hakkab laul kõlama ja jääb paremini meelde ka. Õige laulumõnu tuleb siis, kui kuhugi kiiret ei ole. Seetõttu, mida laiemaks oskab eeslaulja laulu ehitada, seda parem laulja ta on. Regilaulude viisid on hästi lühikesed ja jäävad väga kergesti meelde. Sõnu ei pea alguses üldse teadma. Regilaulu lauldakse tavaliselt nii, et üks laulja, kes laulu tunneb, laulab ees ning kõik teised kordavad samu sõnu kohe järele. Niimoodi saavad laulda kõik, kes laulda tahavad. Kui aga eeslauljat pole, tuleb endal laulu viis nootide järgi selgeks saada. Kui sa ise nooti ei tunne, tuleb paluda kedagi, kes sulle laulu ette laulaks või viisi ette mängiks. Regilaulu liike on arvukalt. Vanimaiks on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu, ketramine jne. Teine kombestiku laulud e. tavandilaulud. Selle liigi laulud olid seotud kindla kombestiku ja päevadega. Pööripäevad, mardi-, kadri-, vastlapäev, jaanipäev. Siia kuuluvad pulmalaulud ja
salateadete edasiandmiseks: ei tarvitsenud ju taolisi teateid suust suhu sosistada, vaid vastupidi neid lauldi täiest kõrist! Kiire, suurt jõukulu nõudva töö juures lauldi lühikestest, korduvatest fraasidest koosnevaid viise, kusjuures jällegi oli valitsevaks Aafrikas nii levinud eeslaulja ja koori vaheldumise printsiip. Tekstiline ja meloodiline varieerimine oli eeslaulja ülesandeks, koor kordas muutumatut fraasi. Andekat ja fantaasiarikast eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek põhjustas seisakuid ja võis vangidele isegi vigastusi tekitada. Misjonimuusika Pealiskaudsel vaatlusel näib uskumatuna, et jazzmuusika võiks omada mingit seost vaimulike lauludega. Ometi olid Uue Maailma pinnal tekkinud afro-ameerika spirituaalid omapäraseks
Tema liturgiakorralduses oli kindle koht saksakeelsetel hümnidel (vaimulik koorilaul). Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks. Selle aluseks on stroofiline värsstekst jai gas salmis korduv viis. Algusest peale tehtud sellest aga ka mitmehäälseid kooriseadeid. Väga paljud 16. sajandi nootidega lauluraamatuist on just kooriga laulmiseks, ja eks vita koorile ka nimetus “koraal”. Siiski ei hakanud kogudus kohe kaasa laulma, toeks oli vaja eeslauljat, koori või orelit. Orel polnud 16.- 17. sajandil suuremates kirikutes enam haruldane, seda kasutati vaid üksinda või koori saatmiseks. Koguduselaulu saatmine oreliga sai tavaliseks alles 18. sajandi lõpul. Esimesed luterlikud lauluraamatud ilmusid 1524. aastal ja sisaldasid traditsiooniliste laulude kõrval ka Lutheri ja tema kaasaegsete poolt looduid. Martin Luther ise on kirjutanud üle 30 lauluteksti. Meloodiad neile on kas
plaane välja haududa.) Kiire, suurt jõukulu nõudva töö juures lauldi lühikestest, korduvatest fraasidest koosnevaid viise, kusjuures oli valitsevaks Aafrikas levinud eeslaulja ja koori vaheldumise printsiip. Tekstiline ja meloodiline varieerimine oli eeslaulja ülesandeks, koor kordas muutumatut fraasi. Erilise pingutuse momentidel esines töölauludes tihti rõhutatud hüüatusi (huh, ah, hm). Eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek põhjustas seisakuid ja võis vangidele isegi vigastusi tekitada. Kuigi niisuguste gruppide koosseisus võis olla segamini valgeid ja musti töölisi, oli eeslauljaks ikka mõni neeger. Head eeslauljat tunti ka sellest, et ta alati uusi salme improviseeris ning töökaaslasi pidevalt ergutas,
lausa sunniti töö juures laulma, et nad ei saaks omavahel rääkida ja kahtlasi plaane välja haududa.) Kiire, suurt jõukulu nõudva töö juures lauldi lühikestest, korduvatest fraasidest koosnevaid viise, kusjuures oli valitsevaks Aafrikas levinud eeslaulja ja koori vaheldumise printsiip. Tekstiline ja meloodiline varieerimine oli eeslaulja ülesandeks, koor kordas 5 muutumatut fraasi. Erilise pingutuse momentidel esines töölauludes tihti rõhutatud hüüatusi (huh, ah, hm). Eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek põhjustas seisakuid ja võis vangidele isegi vigastusi tekitada. Kuigi niisuguste gruppide koosseisus võis olla segamini valgeid ja musti töölisi, oli eeslauljaks ikka mõni neeger. Head eeslauljat tunti ka sellest, et ta alati uusi salme improviseeris ning töökaaslasi pidevalt ergutas,
Aafrikas on tavaliseks nähtuseks niihästi polürütmia kui ka ja meloodiline varieerimine oli eeslaulja ülesandeks, koor kordas muutumatut fraasi. polümeetria omapärased vormid. euroopa muusikas kõneldakse esimesel juhul paaris ja paaritute Andekat ja fantaasiarikast eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. rütmielementide samaaegsest liikumisest (nt. kaks kolme vastu), kusjuures pearõhud langevad Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek erinevates häältes kokku. Polümeetria puhul liigub üheaegselt mitu erinevat meetrumit, mille rõhulised
annaabi.ee 
