Kuulsaimad hauakambrite seinamaalid asuvad Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid, hoogsaid tantse, musitseerimist, jahti, kalastamist. Figuurid ja portreed on Kreeka omadest isikupärasemad ja tundeküllasemad (Veji Apolloni figuur). Templid olid kreeka omadega sarnased, kuid proportsioonid erinesid (ruudukujuline kivist ehitis, kolme ukse või pühakojaga ning suure eeskojaga puust ehitis, sambad, keraamilised kaunistused). Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid.
panter(valetamine, himulus), lõvi(upsakus, vägivald) ja emahunt(omakasupüüdlik, upsakas Rooma kiriku sümbol). Läheb läbi kolme metsa, abiline on tal Vergilius (Dante suur eeskuju antiikkirjandusest). 1 peatükk põrgu, 2 peatükk purgatoorium(puhastustuli), 3 peatükk paradiis. Keskendutakse põrgu peatükile. Läheb maapõhja, koonusena, põrgu 9 ringi. Kus iga korrusega läks karitus karmimaks. Mida all pool seda halvemad inimesed. - Põrgu algab eeskojaga, sinna kuulusid, kes elasid küll häbita, kuid ka mitte kiitusega. - Aheroni jõgi Põrguväravate kohal kiri kõik lootus jätke siit astudes sisse. - 1 korrus Limbo, sinna kuulusid, kes elasid enne kristust, ei teatud usku ega midagi või mõne teise usu pooldajad.(vergilus, homeros) - 2 Ring valvab miinos(pika sabaga põrgudeemon). Kõik kes põrgusse satuvad lööb saba ümber. Nii mitu tiiru teeb seda suurem patukoorem on
3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eeskoda *madalad puidust sambad, hõredalt, dooria stiilis *materjal puit, kaunistused terrakota 3. linnakindlustused *võimsad müürid *korrapärane planeering *ümarkaartega väravad *puit, kivi, põletatud savitellis Kujutav kunst:
· Hammaslõige - Friisi kattev riba. Korintose order - nt Olümpeion · Erineb joonia stiilist vaid kapiteeli poolest · abakus nelinurkne · ehhiin karikakujuline, seda katavad Akantuselehed(lopsakad taimevormid), või väädid või õied. · Sambad eriti saledad ja kõrged Ateena akropol · Periklese algatusel 5. saj eKr · mälestusmärk võidule pärslaste üle. · ARHITEKT Phedias · Väravehitised ehk Propüleed (arhitekt Mineskles) - 2 eeskojaga hoone - DOORIA STIILIS - VÄIKE NIKE TEMPEL - Arh. Kallikrates · PARTHEON - Itkinos ja Kallikrates: Dooria ordenis peripteer - 1 rida sambaid ümbritseb hoonet sees on Phediase Athena Parthaenose kuju krüselefantiintehnikas(elevandiluu ja kullaga kaetud) · ERECHTEION: joonia stiilis, arh. Phikoles · EPIDAUROSE teater arh. Polykleitos noorem: Orkestra - teatri keskmine osa.
sajandi teisel kolmandikul. Tugevdati kontrolli talurahva kristliku õpetuse üle. Pärast visitatsioonikorralduse väljaandmist pandi mitmel pool ametisse köstrid, kes oli esialgu rohkem sulase eest kui laste õpetaja. 1650. aastaks polnud talupoegade õpetamine kavatsetud tasemele jõudnud. 1686. aastal nõudis Forcelius kuninga korraldusena igasse Eesti- ja Liivimaa kihelkonda kooli asutamist. Koolimaja tuli ehitada kahe kambriga, kumbki kolm sülda pikk ja lai, ning väikese eeskojaga. Forceliuse juhitud seminar töötas 1684-1688. Kooli tegevuse kohta on säilinud vähe andmeid, kuid on teada, et nelja aasta jooksul käis koolis 4 Kadri Kivirand EKL-kõ1 160 poissi. Õppima võeti noormehi kõigist Liivima Eesti-osa kihelkondadest. Esimesel aastal õpiti selgeks lugemine, katekismus ja kirikulaulud. Seejärel õpiti selgeks kirjutamine ja veidi arvutamist
Mitmeosalise prifileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikega kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põhjaseina kõrgete akende lintvuugistikuga raidplaendid. Kodanikesaali lõunaseinas oli kaks seestpoolt suletatavat profatti ehk käimlakambrit kuna põhiliselt kasutati saali pidulikel puhkudel ning teatavasti kaasnes söömingutega ka kõvasti joomist. Raekoja kõige tähtsam ruum oli aga raesaal ehk dornse, mis võrreldes eeskojaga oli veidi madalam ja ametlikum. Kahelöövilise saali võilvide tippe kaunistasid kaks ümarata ornamendiga päiskivi, mille kaudu sai saali tuulutada. Nagu peaportaali uksepealselgi, nii oli ka raekojast raesaali viiva portaali kohal niss, mille algsest sissut pole säilinud mingeid andmeid. Raesaali sisekujundust lähtus eelkõige tema funktsioonist. Keskaegsest sisustusest olid kõige olulisemad pikad nikerdatud pingid. Säilinud on 14. sajandi lõpust ja 15
Sõrestikhoone edasiarendus on Fachwerk ehk vahvärkhoone. Põhimõtteliselt on see samuti raamkonstruktsioonhoone, kuid vahed ei ole täidetud laudade ega palkidega, vaid tellistega. Väga levinud on need Saksamaa vanades linnades. Pikka aega on linnaajaloo uurijad väitnud, et linnahooned olid 13-14 sajandil valdavalt puidust, kuid ometi on linnade arheoloogilistelt kaevamistelt leitud ka kivihooneid, mida saab dateerida juba 13. sajandisse. Kivihooned on tihtipeale üksikhooned koos väikese eeskojaga. 15.-16. sajandil on Eesti linnades levinud juba teist tüüpi kivihooned, mida nimetatakse dieledornse tüüpi elamuks. Need on sellised tüüpilised kivihooned, mida on Tallinnas säilinud üpriski palju. Diele tähendab maja esimest ruumi – tänavapoolne ruum, kõrge tuba, mis võis omada paljusid eesmärke. Diele taganurgas on asunud keskaegse hoone köögiosa, mis on pealt kaetud mantelkorstnaga. Tuli, mis mantelkorstna all oli, soojendas kogu dielet.
sissepääsuruumi taha, kuhu pääses tänavalt; õuest põhja pool oli avatud portikusega ruum ( pastas), kuhu avanesid kõikide eluruumide uksed. Igas kreeka majas oli kümblustuba põrandasse süvistatud kivi- või terrakotavannidega. Kreeka elumaja, mis oli jagatud meeste- ja naiste pooleks, arenes arhaika perioodi tagasihoidlikust lihtsa siseõuega tänavast ärapööratud ehitisest hellenismi perioodi kahekorruselisteks majadeks. Tüüpilised hellenismiaegsed elamukompleksid on eeskojaga, keskse ruumi ja õuega, mille luksuslikum variant siseõue oli ümbritseva sammaskäiguga peristüülõuega elumaja. Viimasele skeemile tuginesid ka hellenismiajastu paleed. Sisekujunduse põhilisteks elementideks templiarhitektuuris olid sambad, ornamentaalne kaunistus, reljeefid. Elumajade seinu kaunistasid seina- ja laemaalingud, ornamentaalsed mosaiikpõrandad, viimased olid eriti kunstipärased hellenistliku elamu peristüülõues
sajandi teisel kolmandikul. Tugevdati kontrolli talurahva kristliku õpetuse üle. Pärast visitatsioonikorralduse väljaandmist pandi mitmel pool ametisse köstrid, kes oli esialgu rohkem sulase eest kui laste õpetaja. 1650. aastaks polnud talupoegade õpetamine kavatsetud tasemele jõudnud. 1686. aastal nõudis Forcelius kuninga korraldusena igasse Eesti- ja Liivimaa kihelkonda kooli asutamist. Koolimaja tuli ehitada kahe kambriga, kumbki kolm sülda pikk ja lai, ning väikese eeskojaga. Forceliuse juhitud seminar töötas 1684-1688. Kooli tegevuse kohta on säilinud vähe andmeid, kuid on teada, et nelja aasta jooksul käis koolis 160 poissi. Õppima võeti noormehi kõigist Liivima Eesti-osa kihelkondadest. Esimesel aastal õpiti selgeks lugemine, katekismus ja kirikulaulud. Eejärel õpiti selgeks kirjutamine ja veidi arvutamist. Teisel aastal õpiti aineid, mis laiendasi rohkem silmaringi ja teadmisi. Sinna kuulusid ka kirjutamine ja laulmine
rõhutamine. Sambad ja pilastrid on asetatud nõnda kokku, et üks nagu astuks teisest ette, tõustes sellega reljeefselt esile. Kaheks jaotatud fassaadi ülemine osa on alumisest tunduvalt kitsam, seda raamivad peened voluudid. Kahekordne kolmnurkviil ja arvukad nissidesse asetatud skulptuurid täiendavad maalilist üldmuljet. Maderna kui maalilis-dünaamilise baroki esindaja anne tuleb aga eriti ilmsiks Püha Peetri kiriku lõpetamisel. Ta muutis tsentraalehitise suurejoonelise eeskojaga pikihooneks, mille fassaadi moodustas seinast eenduvate poolsammaste ja raske atikaga peaaegu kolme korruse kõrgune hiigelkolonnaad. Atika kohale paigutatud kujud rõhutasid vertikaalsust. Madernale kuulus ka interjööri teostamise põhiidee, kus saab ilmsiks barokk-kirikute siseruumidele omane liikuvus, kus seinad ei seisa enam rahulike tugipindadena, vaid kaarduvad ja eenduvad nõnda, et kõik tundub olevat pidevas muutumises.
59 Varvaslaudadega puittrepi lahendus (Veski 1948). Puittrepikoja seinad pidid olema massiivsed, siseseinad vähemalt 0,10 m. ja välisseinad vähemalt 0,15 m paksud (Tallinnas arvates voodrita ja krohvita, Nõmmel 0,15 m ühes vooderdusega). Kahekorruselised puitehitised olid lubatud ühe puittrepiga ainult juhul, kui ülemise korruse eluruumide põrandapind ei ületanud 70 m2. Mõõtes ruumi seinast seinani, kusjuures katusekorruse eluruum pidi olema trepi podesti ääres või sellest eeskojaga lahutatud. Puidust eluhoonetes lubati ehitada kahe puittrepi asemel üks 1,2 m laiune kivitrepp, mis ulatus pööninguni ja olema kiviseintega ning tulekindlast materjalist laega. Sellise 77 kivitrepiga puitelamus võis kolmandal korrusel olla mitte rohkem kui kaks korterit, põrandapinnaga mitte üle a’ 85 m2. Kõnniteelt esimese korruse põrandani viivad trepiastmed pidid olema kivist ka puitehitises.
annaabi.ee 
