KIRJANDUSZANRID Ilukirjandus jaguneb proosaks ehk eepikaks, luuleks ehk lüürikaks ja draamaks (näitekirjanduseks) ehk dramaatikaks. VORMI JÄRGI ZANRID: Proosazanrid on jutt, jutustus, romaan, eepos, novell, miniatuur Luulezanrid on sonett, ballaad, poeem, haiku Draamazanrid on tragöödia, komöödia, draama PROOSA Proosateose ehk jutustava teksti kolm põhitunnust on süzee (tegevus), karakterid (tegelased) ja miljöö (tegevuspaik) SISU JÄRGI PROOSAZANRID: Seiklusromaan Ulmeromaan Noorsooromaan Armastusromaan Ajalooline romaan LUULE
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid,
Paljudes kultuurides peetakse kõige väärtuslikumaks vaimulikku kirjandust, eriti pühakirju. Alates romantismist on enamasti kõige kõrgemalt hakatud väärtustatama ilukirjandust. Kirjanduse funktsionaalne liigitus Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Muid funktsionaalseid liike: Esseistika Teaduskirjandus Aimekirjandus Õppekirjandus Ajakirjandus õigusalane kirjandus Kirjandusteadus võib läheneda uuritavale materjalile nii diakroonselt kui ka sünkroonselt. Esimesel juhul on tähelepanu all eeskätt kirjanduse areng, teisel juhul vaadeldakse teatud aja kirjandust, eeskätt kaasaja kirjandust. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks
Paljudes kultuurides peetakse kõige väärtuslikumaks vaimulikku kirjandust, eriti pühakirju. Alates romantismist on enamasti kõige kõrgemalt hakatud väärtustatama ilukirjandust. Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Funktsionnalseid liike: esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater). Mõned kirjanduse tunnused: _ Kunstipärane keelekasutus _ Fiktsionaalsus
Aastatest lähtuv, `neutraalne' periodiseering Miks on kirjandusajalugu alati konstrukt ja nii või teisiti ideoloogiline? Kirjandusajalugu on kirjutatud alati mingitest eeldustest lähtuvalt; seega latentselt ideoloogiline Kuidas saab tekste liigitada? Ilukirjandus on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Muid funktsionaalseid liike: Teaduskirjandus, Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Kirjandusteadus võib läheneda uuritavale materjalile nii diakroonselt kui ka sünkroonselt. DRAAMATEOORIA Mille poolest on draamateosed erilised? Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus esitatav tegevus;
rahva/keele kirjanduse osaks, millesse teos on tõlgitud. Funktsionaalselt Kirjanduse funktsiooni järgi liigitatakse kirjandust mitmeti. Sageli võivad funktsioonid ka omavahel kattuda või seguneda. · Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust, katarsist jpm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja dramaatikaks ehk draamakirjanduseks, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähenduses on ilukirjandus "fiktsioon" ehk väljamõeldis, millel ei pea olema tõe väärtust. Vaata lähemalt artiklist ilukirjandus. · Esseistika on arutlev, mõtisklev, loogilist ja argumenteeritult esitatud mõttearendust kasutav kirjandusliik. Essee eesmärgiks on eeskätt autori vaadete ja seisukohtade avaldamine.
välja teenida. Kuivõrd ta oli siiani tunnustuse võitnud just nimelt ülipikkade lauludega, püüdis ta ka edasi sama suunda jätkata. Talle ei pakkunud selleks märkimisväärset tuge setu laulutraditsioon, sellepärast püüdis ta ise leida uusi teemasid ja ainevaldkondi. Need leiab ta valdavalt loodusest. Hoolimata laulu tegelaste vaheldumisest rakendub Anne kõigis uutes lugudes praktiliselt korduv kompositsiooniskeem. Tulemust võiks nimetada isegi ehk kvaasi-eepikaks, sest eepilise tegevuse ja areneva sündmustiku puudumist kompenseerib laulik peamiselt tegelaste dialoogiga: loodusnähtused või puud (enamasti vennad või hõimlased) kohtuvad, räägivad üksteisele oma töödest-tegemistest, muredest ja rõõmudest, vaidlevad, kes neist on inimestele kasulikumad, toovad esile oma erinevat saatust, ning lõpuks lähevad taas lahku igaüks oma endisele kohale. Sellesse rühma kuuluvad 30-ndate aastate keskel loodud "Pedäjälaul" (927 värssi), "Kuusõlaul"
olid kõik võrdsed, et katk ei vali kas tegemist on rikka või vaese inimesed, kõik kannatasid. Suureks probleemiks on ka linnastumine, millega kaasnesid suurem saatavus linnas, ummikud, vargad. Probleemid: raha, klassivahed, usk Vanim Eepika Kõige vanemad tekstid (paremini säilinud) pärinevad Islandilt - Vanem Edda - ja Iirimaalt saagad ja laulud (umbes 2 - 7 sajandi vahemikust). Iiri saagasid nimetati Keldi Eepikaks. Keldi eepika: · saagad - maagilised lood kuningatest · värsid - jutustused (poeemid) mida iseloomustavad maagilisus, ürglooduslikus, päikeselisus Keldi eepika on palju inimlikum, muhedam ja rahulikum kui Germaani eepika ("Niebelungs Lied"). Tähtsamad laulikud olid: 1. fiilid - ennustajad, seadustetundjad, lõid lugusid kuningaperest või sugukondade müüte. Jutustajad. 2
probleemid. Sarn: keskendutakse inimese siseilma, välisilma e looduse ja ühiskonna ning nende kokkupuute kujutamisele. Kuuluvad omavahel tervikusse, olles omavahel tihedalt seotud. Nt kuigi romaan ja novell rajanead jutustamisele, leiab neist tihti lüürilisi tundeväljendusi, dramaatilist dialoogi. 4. Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? Luule on vormilt seotud kõne, proosa sidumata kõne. Luule võib olla kirjutatud vabavärsis, seega on raske piiritleda kumba zanri see kuulub. Teosed võivad olla lüürilised ehk tundelised ning eepilised ehk kirjeldavad. 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslikku keelekasutust iseloomustab: 1. kujundlikkus 2
See on alati kirjutatud mingitest eeldustest lähtuvalt. 16.Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada? 1. Taseme põhjal: Kõrge - keskmine - madal kirjandus. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. Kirjanduse tase või väärtuslikkus on hinnangu küsimus, mis on erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erinev. 2. Funktsiooni põhjal: Belletristika (ilukirjandus) Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks, draamakirjanduseks. Esseistika, Teaduskirjandus, Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. 17.Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Poeetika on õpetus luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk reegleid ette kirjutav poeetika ning deskriptiivne poeetika, mis kirjeldab olemasolevat ning tuletab sellest seaduspärasusi. On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv)
Kõnes Sagedasti Sagedasti Sagedasti seotud kõnes sidumata kõnes dialoogilise ülesehitusega f. 4. Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? a. Kuigi nendes jaotustes on erinevusi, on nad omavahel tihedalt seotud, ning sisaldavad üksteise algeid 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? a. Tunnus: poeetilise funktsiooni esiletõstmine, keele kujundlikkuse kasv b. Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega
Jutustus - + - Kõneviis Seotud kõne Sidumata kõne Dialoogiline Väljendusviis Lüüriline Eepiline Dramaatiline 4. Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevus mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? Tunnus Luule Proosa Draama 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised
Loo olemasolu -- + + Jutustus -- + -- Kõneviis Seotud kõne Sidumata kõne Dialoogiline Väljendusviis Lüüriline Eepiline Dramaatiline 4. Iseloomust vcxage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? Luule- värss ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses. Proosa- igasugused kirjanduslikud tekstid, millel puudub rütm, kuuluvad siis: anekdoodid, muinasjutud, muistendid, kroonikad, näidendid, stsenaariumid. Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, zanrina kujunes draama välja 18-
annaabi.ee 
