Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus: Monteeritav raudbetoonpaneelid Monoliitne r/b plaat Terastalad raudbetoonplaat Puittaladel raudbetoonplaat Monoliitsed komposiit vahelagi koosneb vahelae raudbetoonplaadist või paneelidest ja terastalast. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1. Kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2. Eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest 3. Ribipaneelidest 4. Ruumilistest raudbetoonplaatidest Monteeritav r/b õõnespaneel Paneeli laius 1.2m, vajaduse korral ka kitsam või kaldu lõigatud (<30o). Avad õõnespaneelis Paneelide vahe täis monolitiseerimine Õõnespaneeli seisukohalt on paneeli toetuspinna pikkus > 65-100mm Helipidavus Vabalt valitu põrandakate Segu, liim või parketialus Põrandatasandussegu 0
- ruumi asukohast hoones (vahelael, pinnasel, erinevate või sarnaste temperatuuridega keskkondade vahel). http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 6 of 19 6.2 Raudbetoonist monteeritavad vahelaed Õõnespaneelidest vahelaed Õõnespaneelid on eelpingestatud või eelpingestamata raudbetoonpaneelid, mille sees on piki paneeli ümmargused või piklikud õõnsuses paneeli omakaalu vähendamiseks. Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. Vt ka peatükk 9 ,,Betoon ja raudbetoon". Õõnespaneele toodetakse erineva kõrgusega: HCE: 200; 220; 265; 320; 400; 500 mm TAM: 200; 220; 265; 320 mm Paneelide eelpingestamiseks kasutatakse kõrgtugevat terastrossi läbimõõduga 9,3 mm või
monteeritavad või kohapeal valmistatavad (monoliitsed). Monteeritavad vahelaed ehitatakse paneelidest, mis oma ehituselt jagunevad: Ø pikad kitsad õõnespaneelid Ø koorikplaadid Ø ribipaneelid (enam tootmishoonete ehitamisel) Ø ruumisuurused raudbetoonplaadid (piki-põikikandvate seintega paneelhoonetes) 33. Õõnespaneelide toetamine, ankurdamine ja vuukide monoliitimine Õõnespaneelid jagunevad eelpingestamata ja -pingestatud paneelideks. Eelpingestamata õõnespaneelide mõõt-med on vastavalt arvutustele ette määratletud. Nende mõõdud on järgmistes diapasoonides: pikkus 3,0 ... 6,3 m laius 1,2 ... 2,4 m paksus 0,22 m või 0,14 m Paneelid paigaldatakse seinale tsementmördist tasanduskihile keskmise paksusega 10 mm. Õõnespaneelid peavad tellis- ja plokkseintele toetuma vähemalt 12 cm ja olema ankurdatud kandeseintega. Raudbetoon- ja 50
Muudavad ühte liikumiseliiki teist liiki liikumiseks, või jagavad liikumist masina mitmetele tööorganitele. Masinaid ja detaile valmistatakse standardite järgi. Liist ja pigikiil liited Ühendavad võlli sellel asuvate detailidega st. Nad annavad edasi pöördemomente. Liistu või pigikiilu kohale panekuks lõigatakse võlli ja detaili rummu vastavad sooned. Kiilud on kaldega detailid, liistudel kallet ei ole. Liistud jagunevad: prisma ja segment liistudeks, selliseid liiteid nimetatakse eelpingestamata liideteks. Kokkupanekul pannakse kõigepealt liist võlli soonde ja alles seejärel lükatakse detail soonde. Liistude tööpindadeks on külgtahud selletõttu on detailid korralikult tsentreeritud. Segment liistude kasutatakse väikse pöördemomentide ülekandmiseks, detailide detailliikumise vältimiseks kasutatakse lisakinnitust. Pikikiilud on rummu soone kaldele vastava kaldpinnaga. Pikikiil lüüakse
Kiviladumisel müüritisse kasutatakse kindlaid laotiste skeeme, mida pikad kitsad õõnespaneelid põhimõttel: 4-eripinnased(täitepinnas) nimetatakse seotisteks. Olenevalt seinale esitatavatest tugevus nõuetest, 1-eelpingestamata(pikkus 3-6,3m; lauis1,2-2,4m; paksus14- 1-Koridorihooned(kus kõik ruumid asuvad koridori ääres(koolid, kasutatakse sagedamini kaht seotist--1)plokkseotist raskelt koormatud 22cm) büroohooned, raviasutused) Head ehitusalused pinnased on kaljupinnased, paerähk, seinte korral
tehakse soojustus puistetäidisest, puistevillast või mattidest 84. Millised on monteeritavad raudbetoonvahelae elemendid? Monteeritavad raudbetoonvahelaed valmistatakse kas tavaliselt raske betoonist või kergbetoonist. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1) kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2) eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest; 3) ribipaneelidest; 4) ruumilistest raudbetoonplaatidest; 86. Millised on sisetreppide konstrueerimise üldpõhimõtted? Trepielementide tüübid: 1. T - sirged kesktalaga trepid 2. U - sirged umbtrepid 3. KT - kesktalaga keerdtrepid 4. KU - umb-keerdtrepid 5. K - keskpostiga keerdtrepid Käigupind - viimistlusvariandid 1. Mosaiikbetoonist plaadid 2. Pesubetoonpind 3. Liivapritsiga töödeldud pind 4
Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus: Monteeritav raudbetoonpaneelid Monoliitne r/b plaat Terastalad raudbetoonplaat Puittaladel raudbetoonplaat Monoliitsed komposiit vahelagi koosneb vahelae raudbetoonplaadist või paneelidest ja terastalast. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1. Kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2. Eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest 3. Ribipaneelidest 4. Ruumilistest raudbetoonplaatidest Monteeritav r/b õõnespaneel Paneeli laius 1.2m, vajaduse korral ka kitsam või kaldu lõigatud (<30o). Avad õõnespaneelis Paneelide vahe täis monolitiseerimine Õõnespaneeli seisukohalt on paneeli toetuspinna pikkus > 65-100mm Helipidavus Vabalt valitu põrandakate Segu, liim või parketialus Põrandatasandussegu 0
Kõik see teeb koht- betooni asendamatuks materjaliks keeruka ruumi- ja mahulahenduse puhul. Kuid ka lihtsa ruumilahenduse puhul on kohtbetoon paneelidega võitlusvõimeline, sest vajab üldiselt vähem nii terast kui ka betooni ja ei vaja kraanat ega ruumi paneeliveoki jaoks. Väikese (kuni 6 m) silde puhul kujuneb kohtbetoonist lagi paneellaest õhemaks. Kuid suurema silde puhul painduks eelpingeta kohtbetoonlagi ülemäära palju läbi. Selleks, et eelpingestamata suuresildeline kohtbetoonist vahelagi liiga paksuks ei kujuneks, tehakse ta ribiline lae alla kujundatakse plaadiga monoliitselt ühendatud raudbetoontalad. Nende paiknemine valitakse vastavalt hoone arhitektuurilisele kujundusele. Üldiselt ei tohiks taladevahelise sileda laeosa sille ületada 2 ... 3 m. Talade vajalik ristlõige ja paiknemine, samuti vajalik sarrus sõltuvad hoone konfiguratsioonist.
tehniliselt suhteliselt keerukas ja kallis. Seetõttu ei ole nende kasutamine ilma olulise põhjuseta otstarbekas. B- ja C-klassi liidete kohta vt täpsemalt EVS-EN 1993-1-8 jaotis 3.9. Allpool vaadeldakse ainult kõige tavalisemaid ja praktikas enam kasutatavaid kuuskantpeaga standardsete poltidega A-klassi liiteid. 7.2.2.2 Tõmbejõuga koormatud liited Tõmbejõuga koormatud poltliited tuleks projekteerida kuuluvana ühte allpool toodud klassi: a) Klass D: eelpingestamata liide Tuleks kasutada tugevusklassidesse 4.6...10.9 kuuluvaid polte. Polte ei tarvitse eelpingestada. Seda liiteklassi ei tohiks kasutada siis, kui liitele mõjub vahelduv tõmbejõud. Tavalise tuulekoormuse korral võib seda klassi siiski kasutada. b) Klass E: eelpingestatud poltidega liide E-klassi poltliidete puhul tohib kasutada ainult tugevusklasside 8.8 ja 10.9 kontrollitud eelpingestusjõuga polte. Selliste liidete teostamine eeldab eriseadmeid ja -oskusi ning on
rummu mittepöörlemist võlli suhtes. Liistude põhitüübid on standarditud. Sooned lõigatakse võllidesse kas ketas- või sõrmfreesidega, rummu aga tõukepinkidel või kammlõikuriga. Eelised: - liite lihtsus ja töökindlus, - kerge koostamine ja demonteerimine, - madal maksumus. Puudused: - liistusooned nõrgestavad võlli ja rummu ristlõikeid, - soontes kontsentreerub pinge. 13.5.1. Liistliidete liigid. Kõik liistliited jagatakse eelpingestamata ja eelpingestatud liideteks. Eelpingestatud liidete koostamisel tekivad detailides lisapinged. Seda tüüpi liiteid saadakse piki- ning tangentsiaalkiilude kasutamisel. 1:100 b t2 h t1 l Sele 13.3.1. Pikikiilliide.
Kasutuspiirseisundite kontroll peab tagama konstruktsiooni normaalse ekspluatatsiooni, sealhul- gas ka inimeste mugavuse ja ehitise vastuvõetava välimuse säilimise. Pragudekindluse piirseisund Kontroll peab tagama, et prao arvutuslik laius wk ei ületaks lubatud suurust wadm : wk wadm. Pragu ei tohi takistada konstruktsiooni normaalset töötamist, vähendada selle kestvust (korro- sioon) ega muuta vastuvõetamatuks selle välimust. Mitteagressiivses keskkonnas võib wadm võtta eelpingestamata konstruktsioonidele 0,3 mm, pingbetoonkonstruktsioonidele 0 ÷ 0,2 mm (olenevalt keskkonnaklassist ja pingestamise viisist). Läbipainde piirseisund Elemendi või konstruktsiooni läbipaine ei tohi kahjustada selle nõuetekohast funktsioneerimist või välimust. Selleks ei tohi arvutuslik läbipaine uk ületada lubatud suurust uadm : uk uadm. Elemendi kasutatavuse ja välimuse seisukohalt võib lubatud läbipaindeks võtta 1/250 ava pikku-
annaabi.ee 
