ekraanil. Aktiivne lahter Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed Valem - on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Funktsioon Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse (enamasti arvutuste) sooritamiseks. Liigendtabel risttabel. Risttabelite abil saad teha algandmete alusel mitmesuguseid koondeid, analüüse ja aruandeid Makro - makro on käskude järjend, makro käivitamisel täidetakse ükshaaval makrosse kitjutatud käsud Iseloomusta exceli töökeskkonda: Tabeliprogramm on tõeliselt interaktiivne keskkond, mis laseb sul töötada numbrite ja tekstiga suures lahtritejadas
See mõtlemine ongi suunatud peamiselt kolmele töövaldkonnale, milleks on tegevuse ühtlustamine, raiskamise vähendamine ning ülekoormuse ärahoidmine. Tegevuse ühtlustamise all mõeldakse eelkõige töö standardseks muutmist, et stabiilselt tagada vajalik kvaliteet ja kogus kindlaks määratud ressurssidega. Raiskamine on põhimõtteliselt ettevõtte ühe või mitme ressursi kasutamine rohkem, kui on reaalselt vaja väärtuse lisamiseks. ,,Lean aitab tuvastada raiskamist kaheksa eeldefineeritud kategooria abil (transport, üleliigsed varud, üleliigsed liigutused, ootamine, ületöötlemine, ületootmine, defektid, töötajate oskuste raiskamine)." Kolmanda töövaldkonnana keskendutakse ülekoormusele, mille all mõistetakse kõiki süstemaatilisi kitsaskohti organisatsioonis lühidalt öeldes kõike, mis koormab liigselt tööks vajalikke ressursse. (Tint) 3
iii. Veebilehe jaoks tuleb päring ruuteri IP-lt ja ruuteri (suvaliselt valitud) pordist. Sinna saadetakse ka vastus. iv. Ruuter saab vastuse. Ruuter mäletab, et see port, kuhu ta vastuse sai oli seotud kindla kliendi ühendusega. Ruuter suunab vastuse õigele kliendile. b. Mehhanism, mis muudab IP paketi päises aadresse ja TCP ning UDP päistes porte vastavalt eeldefineeritud reeglitele. Kasutatakse põhiliselt IP aadressite puuduse leevendamiseks. Enamikel internetiga ühendamiseks kasutatavatel ruuteritel on püsivaras NAT funktsioon mingil kujul realiseeritud. Eristatakse 2 tüüpi NAT funktsiooni lähtudes esimesena muudetavast aadessist: sNAT (source NAT) ja dNAT (destinationNAT) 7. Mis on veebiserver? Kuidas see töötab? Milleks on veebiserverit vaja? a
korraldada turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust digitaalselt peetavate (riigi ja erasektori) andmekogude vahel. Kui võrrelda riigi infosüsteemi linnaga, milles on palju erinevaid maju (andmekogusid), siis X-tee on nagu tänavavõrgustik, mida mööda toimub infoliiklus andmekogude vahel. Oma nimegi on X-tee saanud võrdlusest ristmikuga, kus kohtuvad andmekogud ja infosüsteemid, et üksteisega infot vahetada. Teenus X-tee mõistes on eeldefineeritud päring-vastus, mille asutuse (või ettevõtte) infosüsteem saadab andmekogule ja millele andmekogu annab vastuseks kokkulepitud andmete koosseisu. 31. Nimetada kolm riiklikku andmekogu, milles olevad andmeid saab üle interneti vaadata Ametlikud teadaanded RIK X-tee kinnisturaamat e-toimik elektrooniline Riigiteataja 32. Millises andmekogus hoitakse andmeid Eesti kinnistuste ja kinnistuomanike kohta? Kinnistusraamat 33. Millises andmekogus hoitakse andmeid Eesti etevõtete kohta?
käsuformaadi põhjal jagada: 0-aadressiga ei täpsustata operandi asukohta, kuna selle asukoht on kindlalt paigas. Need arvutid on üldjuhul realiseeritud pinul NT käsk ADD ,,tõmbaks" pinu tipust 2 esimest operandi, liidaks kokku ja ,,lükkaks" tulemuse pinu otsa tagasi. Puhtalt 0-aadressi masinad pole väga laias kasutuses. 1-aadressiga täpsustab käsus vaid ühe operandi. Käsk = käsukood + 1 operandi aadress. Käsu teine operand on tavaliselt eeldefineeritud asukohaga akumulaator, mida ei pea eraldi ära näitama. 1-aadressiga arvuteid kasutatakse siiani laialdaselt vähemhinnalistes kontrollerites ja süsteemid nagu nt mänguasjad jms. NT: LDA P, ADD Q 2-aadressiga defineerib käsus 2 erinevat operandi. Käsk = käsukood + 1 op.pikk aadress + 2 op.pikk aadress. Selles täidetakse etteantud operandidega käsk ja tulemus salvestatakse esimese operandi aadressile. Moodsates protsessorites enimlevinud käsuformaat.
Joonis 10.5. Hierarhiline andmebaas Võrgustiku põhine andmebaas arendati välja hierarhilise andmebaasi järeltulijaks. Sellise struktuuri puhul on erinevatel andmetel rohkem sidemeid ja rohkem sidemeid ka teiste tasemete andmetega. Joonis 10.6. Võrgustiku põhine andmebaas Üksteisest sõltuvate andmete andmebaasi näol esitatakse andmed tabelitena, milles hoitakse andmeid eeldefineeritud struktuuri alusel. Tabelid koosnevad ridadest ja veergudest, kus igale reale vastab vähemalt üks veerge. Selline andmebaas võimaldab defineerida andmete struktuuri, asukoha ja filtreeritava ja terviklikkuse piirangud. Joonis 10.7. Üksteisest sõltuvate andmete sidusus 11 Andmete terviklikkus Andmete terviklikkus tähendab, et andmed andmebaasis on õiged ja järjepidevad. Andmete
10.2011 Kvalitatiivne ja kvantitatiivne · Kvalitatiivne lubab uurida vaadeldavaid küsimusi ja kaasusi sügavalt ja detailselt. Andmete kogumine ei ole kitsendatud eeldefineeritud analüüsikategooriatega mis võimaldab sügavuse ja detailsuse Kvalitatiivne vs. kvantitatiivne (Patton, 1987) · Kvalitatiivsel sobib kus ei ole selgepiirilist objektiivsust
selle asukoht on kindlalt paigas. 0-aadressiga arvutid on üldjuhul realiseeritud pinul näiteks käsk ADD " tõmbaks" pinu tipust 2 esimest operandi, liidaks nad kokku ning ,,lükkaks" tulemuse tagasi pinu otsa. Puhtalt 0-aadressi masinad pole väga laias kasutuses. b).1-aadressiga arvuti: 1-aadressiga arvuti täpsustab käsus vaid ühe operandi. *Käsk koosneb: käsukood + 1 op. aadress. Käsu teine operand on tavaliselt eeldefineeritud asukohaga akumulaator, mida ei pea eradi ära näitama. 1-aadressiga arvuteid kasutatakse siiani laialdaselt vähem-hinnalistes kontrollerites ja süsteemides nagu näiteks mänguasjad jms. * Näiteid: LDA P, ADD Q. c). 1,5-aadressiga arvuti: 1,5 aadressiga arvutis täspsutatakse 1 ,,pikk" operand, 1 ,,lühike" operand. *Käsk koosneb: käsukood + 1 op. pikk aadress + resultaadi lühike aadress. (Lühike aadress saab viidata vaid protsessori mäluregistrile). d)
sõltub arvujada väärtus tavaliselt lisaks jada eelnevatele väärtustele An ka liikme indeksist n või suvalisest liidetavast x). Esimest järku rekurrentse on lihtne ning efektiivne lahendada interatsioonimeetodi abil. Teist järku rekurrentse lahendatakse tavaliselt karakteristliku võrrandi meetodi abil. Selleks, et lahendada mistahes n'indat järku rekurrentset võrrandit, vajame me ka vähemalt n'i erinevat eeldefineeritud algtingimust An. Kui algtingimused on olemas, on võrrand üheselt määratud. Karakteristliku võrrandi meetod: a). Rekurrentse võrrandi lahendit otsime alati kujul . b). Esmalt peame selleks leidma karakteristliku võrrand lahendid: karakteristliku võrrandi saame, kui viime kõik võrrandi liikmed ühele poole ning asendame nad oma järgu järgi muutujaga Tulemuseks on polünoomiaalne võrrand, mille lahenditeks ongi karakteristliku võrrandi lahendid. c)
· Shading Modes objektide varjutamine käsuga SHADEMODE (vt. lk. 26); · Visual Aids visualiseerimisvahendite kasutamine: Compass joonise dünaamiline liigutamine kompassi abil ümber X-, Y- ja Z-telje; Grid X- ja Y-telgede suunalise kahemõõtmelise võrgu toomine XY-tasandile; UCS Icon koordinaatelgede ikooni ilmutamine/kaotamine; · Reset View vaate taastamine, mis oli enne käsu 3DORBIT täitmist; · Preset View eeldefineeritud vaadete Top, Bottom, Front, Back, Left, Right, SW Isometric, SE Isometric, NE Isometric ja NW Isometric saamine. Jooniste vaatlemisel ja nende trükkimisel osutub käsu VPORTS abil sobivaks võtta kasutusele vaateaknad (viewports). Vaateaknaid saab avada ka ikoonilati Standard ikoonilt Display Viewports Dialog või rippmenüü View valiku Viewports alamvalikutega Named Viewports... ja New Viewports.... Vaateaknad osutuvad vajalikuks eelkõige ruumiliste
o Üks omapärane vealiik on viitamine iseenda lahtrile ehk nn. ringviide. Siingi tuleb valemi kinnitamisel ekraanile veateade, milles OK klõpsates saaksid isegi avada teemakohase nupuriba. Jättes kõrvale päris keeruka teooria, ütlen lihtsamalt: püüa muuta valemit, et see ei viitaks enam iseenda lahtrile. Funktsioonid Järgnev jutt kirjeldab funktsioone, mis on samuti valemi üheks osaks. Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse sooritamiseks. Enamasti teed selle abil arvutusi, aga on ka hoopis teistsuguseid võimalusi (näiteks erinevates lahtrites olevate tekstide ühendamine). Sageli on funktsioon heaks alternatiiviks käsitsi sisestatavatele (pikkadele) valemitele, mõned funktsioonid on aga sellised, mida ei saagi alternatiivsel teel kasutada (või oleks arvutustehte kirjeldamine äärmiselt keeruline). Funktsioonide abil saab pikki valemeid kiiresti väljendada.
Saadetavaid andmed ei kuvata veebilehe aadressiribal, seega sobib paroolide või mõne tundlikuma info saatmiseks Saadetavad andmete hulk ei ole praktiliselt piiratud Lehe värskendamisel küsitakse kinnitust Seega hetkel ei ole midagi kriitilist ning kasutame harjutustes GET meetodit. Vormist saadud andmete töötlemine Laseme failil tellimine.php vormist saadud andmeid töödelda, alustades kõigepealt edastatud andmete kuvamisega. Kasutame selleks eeldefineeritud muutujat $_GET[], kuhu lisame vormi tekstivälja nime. ? 1 6 Nüüd kui kasutaja on sisestanud esimesse kasti mingi väärtuse, siis kuvatakse see tellimine.php lehele. Hetkel saab lisada nii numbreid kui tekste, kuid ärme selle pärast veel muretse. Täiendame koodi, et saada ka teiste väljade väärtused. ? 1
Teksti lahtri atribuut on text. Teised olulised atribuudid on name (sama atribuut on kõikidel vormi elementidel olemas, sest see on GET või POST parameetri nimi), value (väärtus, mis asub lahtris, päringu saatmisel parameetri väärtus), maxlength (maksimaalne sümbolite arv lahtris). All on toodud text input'i näited: Näide 7.3.3
Tulemus Näide 7.3.4 Tulemus Password Teksti lahter, mille sümbolid on peidetud kasutaja eest. Tihti kasutatakse parooli sisestamiseks: Näide 7.3.5 Tulemus Button Tavaline nupp, mis ei mängi vormis erilist rolli, vaid seda saab edukalt kasutada javascripti käivitamiseks. Atribuut value määrab nupu teksti. Näide 7.3.6 Aga sellest tuleb juttu allpool.
Viitmuutuja kasutamine keeles C
Viitmuutujate tähistamine keeles C on mõnevõrra segadusttekitav, sest selleks kasutatakse märki
'*', mis langeb kokku korrutamise operaatoriga. Seega on oluline jälgida, et ei tekiks
kahemõttelisust ja sinna, kus selline oht on olemas, tuleb panna sulud.
Viitmuutuja deklareerimine käib järgmiselt:
int *lp; /* lp on viit täisarvu peale */
Tühja väärtuse määramine viidale toimub kas arvu 0 või eeldefineeritud konstandi NULL (mis
harilikult on pikk täisarv 0 ehk (long int)(0)) omistamisega:
lp = NULL;
Olemasoleva muutuja X aadressi omistamine viidale toimub operaatori '&' abil:
lp = &X;
Ja kirjutame eespool esitatud programmi keele C:
/* N8_1_C */
#include
Aga sellest tuleb juttu allpool.
Viitmuutuja kasutamine keeles C
Viitmuutujate tähistamine keeles C on mõnevõrra segadusttekitav, sest selleks
kasutatakse märki '*', mis langeb kokku korrutamise operaatoriga. Seega on
oluline jälgida, et ei tekiks kahemõttelisust ja sinna, kus selline oht on olemas,
tuleb panna sulud.
Viitmuutuja deklareerimine käib järgmiselt:
int *lp; /* lp on viit täisarvu peale */
Tühja väärtuse määramine viidale toimub kas arvu 0 või eeldefineeritud
konstandi NULL (mis harilikult on pikk täisarv 0 ehk (long int)(0)) omistamisega:
lp = NULL;
Olemasoleva muutuja X aadressi omistamine viidale toimub operaatori '&' abil:
lp = &X;
Ja kirjutame eespool esitatud programmi keele C:
/* N8_1_C */
#include
kolmeks osaks: - toorandmed; - kalibreeritud andmed; - aruanded. Loenduritest maha laetud andmed kopeeriti toorandmete andmelehele, organiseerides andmed kuupäeva (read) ja loenduri asukoha (tulbad) alusel. Selgemate jooniste genereerimiseks häälestati loendusandmete sagedus kasutades külastajate arvu ühes tunnis. Kalibreeritud andmete lehele kanti andmed, mille kalibreerimiseks kasutati automaatseid eeldefineeritud kalibreerimisfaktoreid. Ainsaks kasutatavaks korrektsioonifaktoriks nende loendurite puhul, mis asuvad ühe sissepääsuga aladel, oli 0,5 – tegelik külastajate arv saadi jagades loenduri poolt salvestatud loendused kahega (näiteks vaatetornide juures). Andmete töötlemise viimase sammuna konverteeriti andmed aruandluse andmelehel statistilisteks aruanneteks, kus kasutaja saab avanevate rippmenüüde abil valida ise aasta, kuu ja loenduri.