Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust
Monopolide kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnud konkurentsiseaduse. Turumajanduse puudused ehk turutõrked loovad olukorra, kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks. Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele.
Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid. Riigivõla intressid – riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid. Fiskaalpoliitika: Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. (nt l5p22) Kui majandust soovitakse laiendada on tegemist ekspansiivsusega, kui kitsendada on tegemist kitsendavaga. Fiskaalpoliitika võib mõjutada inimeste valikuid töötamise ja vaba aja vahel, säätmis- ja investeerimisotsuseid, uute tehnoloogiate väljatöötamist.
..) · Liigid: o Fikseeritud äriinvesteeringud o Elamuehitus o Investeeringud kaubavarudesse · Koguinvesteering ja puhasinvesteering VALITSUSSEKTORI KULUTUSED (G). Valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustest maksudest. Valitsussektori tegevust majandusprotsesside kujundamisel nimetatakse eelarvepoliitikaks ehk fiskaalpoliitikaks. Kogunõudlus ja hinnatase Hinnatase (P) näitab, kuidas (kui palju ja millises suunas) on hinnad baasperioodiga võrreldes muutunud. Levinuim hinnataseme näitaja on SKP deflaator. · Miks on kogunõudluse ja hinnataseme seos pöördvõrdeline? (Langev nõudluskõver -> nihe mööda kõverat) Intressimäära mõju - hindade kasvades suureneb ka intressimäär, mis motiveerib majapidamisi
Need probleemid on ka eelarvevaidluste põhiküsimusteks. Nende vaidluste tulemuseks on riigieelarve, mis kujutab endast plaani, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarvet koostades tulude tegelikku laekumist veel ei teata. Sellisel juhul tehakse tulevaste kulutuste planeerimisel prognoose majanduse tulevase arengu suhtes. Valitsuse otsust valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas nimetatakse eelarvepoliitikaks. Muutes kulutusi ja maksumäärasid mõjutab valitsus majanduses toimuvaid protsesse. Planeerides kulutusi võib valitsus majanduse arengut nii soodustada kui pidurdada. Näiteks võib ülemäärane kulutamine tuua kaasa majanduskriisi. Valitsuse kulutused koosnevad valitsuse poolt ostetud kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest. Valitsuse ostud on seotud riigikaitse kindlustamise, maanteede ehituse, hariduse, kultuuri, tervishoiu ning politsei ja tuletõrjega
Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid Fiskaalpoliitika Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abil suurendada tarbijate ostuaktiivsust. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset ühiskonnas, mis kokkuvõttes nihutavad kogunõudluse kõvera paremale, suurema
Majanduskasv 2. Stabiilsed hinnad 3. Madal inflatsioon 4. Kõrge tööhõive Need on makropoliitilised eesmärgid, kui nende elluviimiseks, nn protsessipoliitilisteks osadeks loetaks fiskaalpoliitikat ja rahapoliitikat. Fiskaalpoliitika on seotud peamiselt riigitulude- ja kulude kujunemisega, seega otsustus maksustamise, kulutuste ja ka eelarvedefitsiidi määra kohta. Fiskaalpoliitika tõhusamaks vahendiks on riigieelarve. Seetõttu nimetatakse fiskaalpoliitikat sageli ka eelarvepoliitikaks. Riigieelarve määratakse nii järgmise aasta kulutuste tase kui ka nende finantseerimiseks vajalike tulude summa. Nenndest tuludest ca 90% ja enamgi (Eestis) finantseeritakse maksutuludega. Nii puutubki eelarvepoliitika kokku maksupoliitikaga. Mõtteliselt nad ei kattu, sest maksupoliitika kuulub halduspoliitika valdkonda, ta on halduspoliitika teostamise vahendiks. Üheskoos, maksupoliitika ja halduspoliitika on riigi jaotusfunktsioon: Fiskaalfunktsioon
Neile lisaks veel mitmed seadused ja määrused, millest peavad lähtuma majanduses tegutsevad subjektid. Tulude ümberjaotajana töötatakse välja programme, mis tagavad tulude ühtlasema jaotuse ühiskonna liikmete vahel. Võetakse rikastelt ja antakse rohkem vaestele, seega pakutakse võrdseid võimalusi konkureerimiseks neile, kellel seda pole. Valitsuse otsust valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas nimetatakse eelarvepoliitikaks. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kulutab raha. Selles prognoositakse laekuvad maksutulud ja määratakse kindlaks jaotamise põhimõtted ehk kulude suunad. Muutes kulutusi ja maksumäärasid mõjutab valitsus majanduses toimuvaid protsesse. Valitsuse kulutused koosnevad valitsuse poolt ostetavatest kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksudest. Valitsuse ostud on seotud riigikaitse, maanteede ehituse, hariduse, kultuuri, tervishoiu, politsei ja tuletõrjega
reaalset suurenemist. Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Kolmandaks oluliseks komponendiks kogunõudluse kujunemisel on valitsussektori kulutused (G). Valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarvelistest vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustest maksudest. Valitsussektori tegevust majandusprotsesside kujundamisel nimetatakse eelarvepoliitikaks ehk fiskaalpoliitikaks. Peamised kogunõudlust mõjutavad tegurid · Tarbijate käitumise muutumine: - kodumaiste kaupade tarbimiselt välismaistele ümber orienteerumine (või vastupidi); - säästmiskalduvuse muutumine; - muutused tulevikuootustes; - tarbimise maksustamise muutused. · Investeeringute mahu muutumine: - intressimäära muutused (näiteks rahapakkumise kasvu tagajärjel); - tulevase perioodi kasumiootuste muutumine;
põhjustab majandustsüklilangusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga. Eelarve tasakaal Majandusliku tasakaalu saavutamiseks onpõhiliselt kaks teed: diskreetne eelarvepoliitika ehk valitsusepoolne situatsioonikohane reageerimine automaatsete stabilisaatorite kasutamine FISKAALPOLIITIKA Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abilsuurendada tarbijate ostuaktiivsust. Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset
annaabi.ee 
