Lydia Koidula * Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen * Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras * Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas * Johann Voldemar Jannseni tütar * Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli * Väljendas loomingus ärkamisaja aateid * Lydiale andis lisanime ,, Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson * Lydia abiellus läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga * Lydia sünnitas kokku neli last Eduardile * Suri rinnavähki ning maeti Kroonlinna * Oma aja luule suurkuju * ,, Vanemuises" lavastas oma näidendeid (,, Saaremaa onupoeg" , ,, Säärane mulk") * Pani aluse eesti teatrile * Jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest * Tuntuimad luuletused on ,, Emasüda" ja ,, Mu isamaa on minu arm"
Lugemiskontroll Kuninganna Anni lood 1. Mida pani kuninganna Ann kringli sisse, et see kõveraks läheks ? - Traati. 2. Millega tegi kuninganna Ann heina? - Noa ja kahvliga. 3. Milleks sobis kuninganna Anni kootud sall prints Eduardile ? - Magamistoa kardinaks. 4. Miks kuninganna Ann ei jõudnud kohtamisele prints Eduardiga ? - Midagi ei olnud selga panna. 5. Mis tuli kuninganna Annil välja vahukoore asemel ? - Koorevõi. 6. Miks prints Eduard kuninganna Anni liivalossi ehitamisel ei aidanud ? - Ta tegi toas liivalossi projekti. 7. Mis tekkis kuninganna Anni puhutud seebimullidest ? - Vikerkaar. 8. Kes elasid hertsoginna Katariina lossis ? - Kassid. 9
siduvaid asesõnu (mis, kelle) või määrsõnu (kus, millal). Sidesõnad ja kirjavahemärgid on eesti keeles eriti olulised, kuna eesti keeles on sõnajärg suhteliselt vaba ja lausepiiride kindla tähistamiseta oleks raske või teinekord lausa võimatu osalauseid eristada. Rindlause · Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest, nimetatakse rindlauseteks: - Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib tantsida ja Anne mängib mitut pilli. NB! Rindlause osalauseid ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga. Rindlause kirjavahemärgid. _________________ , __________________ Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Poisid koovad sokki, tüdrukud ajavad karu jälgi. Päike paistab, lõokene lõõrib, loodus lokkab. Kärbsed sumisevad ja sääsed pinisevad. Sidesõnade ja, ning, ega, või ette enamasti koma ei panda. ________________ ning ________________
Lydia Koidula Elulugu Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Sündis 24.detsemberil 1843 Vana-Vändras 11.august 1886 suri Kroonlinnas Lisanime ,,Koidula" sai Lydia ärkamisaja tegelaselt Carl Robert Jakobson 19. veebruaril 1873 abiellus Lydia lätlasest Eduard Michelsoniga Lydia sünnitas Eduardile kaks tütart ja kaks poega Lydia suri rinnavähki ja ta maeti Kroonlinna Pani aluse Eesti teatrile Haridus Aldhariduse sai Lydia isalt 1861. aastal lõpetas ta Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. 1862. aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami Pärnu Alustas omaenda raamatukogu rajamist Aitas isa ,, Pärnu Postimehe" sisustamisel
LIITLAUSE 1) RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud)
Eduardil oli ka kaks venda Oskad Viiralt ja August Viiralt. Alles 1909. aastal tuli ta perekonnaga Eestisse tagasi, ja hakkasid elama Järvamaal Koeru vallas. Vanemad panid Eduardi Koeru haridusseltsi kooli. Peale seda läks Eduard sealsamas saksa erakooli. Selles koolis sai Eduard peale Vene ja saksa keele oskuse kaasa ka prantsuse keele algete tundmise. Koolis meeldis talle väga joonistada. Aga siis kui algas I maailmasõda läkid perekond elama Tallinna. Kuna Eduardile meeldis kunst, siis hakkas ta Tallinna Kunsttööstuskoolis käima. Tänu Saksa okupatsioonile ei õnnestunud Eduardil Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetada. Siis kui algas Vabadussõda, siis oli Eduard üks neist vabatahtlikest kes astus Tallinna Kooliõpilaste pataljoni. Siis kui käis sõda, osales Viiralt oma esimesel kunstinäitusel, 1919. aasta suvel. Sõjas pidi Eduard olema 1919, aasta märtsini. Siis kui Tartus avati Pallase
ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil ERILIIGILISED MÄÄRUSED kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. ERILIIGILISED TÄIENDID kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. SAMAVÄÄRSED täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas... või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud)
Anne-Mai Antonit taevani. Tundub, et Anne-Mai isegi ei tea, keda eelistada. Väga huvitav lõpplahendus on. Lõpp on sarnane algusele ning ka on sinna kirjutatud, et näidend jätkub leheküljelt 48. Seega on näidend justkui tsükkel. 6. Too näiteid karakteri-, situatsiooni- ja sõnakoomikast ,,Pühas Susannas". Karakterikoomika- Anne-Mai. Anne-Mai koomilisus seisneb just tema naiivsuses ning vastuolulisuses. Ta kiidab Eduardile Antonit ja Antonile Eduardit. Ta ise soodustab poiste halbu mõtteid ja plaane, sest kingib neile omi asju, annab siidtapeedi ja Hollandi kamina materjali nende valdusesse, kui poisid vaid talle uue tapeedi ja kamina ehitavad. Ta ei pahanda Gogaga, kui viimase taskust leitakse üks väärisehe, mis pärit vanadaami sahtlist. Situatsioonikoomika- Esimeses vaatuses koht, kui haltuuramehed on just jõudnud ja tutvustad ennast
1869 tegeles Koiduka esimese üldlaulupeo ettevalmistamise ja läbiviimisega. Peol kõladis koidula luuletused nagu ,,Sind surmani" Sind surmani küll tahan Ma kalliks pidada Mu õitsev eesti rada Mu lehkav isamaa ,,mu isamaa on minu arm" Mu isamaa on minu arm, Kel südant annud ma, Sul laulan ma , mu ülem õnn, Mu õitsev eesti maa! Lydia elu Kroonlinnas 1873-1886 Abikaasa: Eduard Mihkelson (1845-1907) sõjaväe ja naistearst. Abiellusid 1873. Kroonlinna kolisid Lydiaga sellepärast, et Eduardile pakuti seal tööd. Lapsed: pojad Hans Voldemar (1874-1878 ) suri leetrite tõttu,Max (1884)oli elamisvõimetu. Tütred Hedwig-Hedda (1876-1941), Anna(1878-1965), Reisis Austriasse ja Saksamaale. Saksamaal olid ta peamiseks huviobjektiks Goethe töödega seotud mälestusmärkide, muuseumide ja teatrite külastamine. Kuna talle ei meeldinud kodust kaugel olla, kirjutas luuletusi koduigatsusest ,,igatsus" Ikka täidad minu mõtte, Igatsetud isamaa! Kas ei elades mul tõtte Tohi soovid sirguda?
mida ta polnud varem teinud. Eduard ja Veronika otsustasid koos haiglast lahkuda. Lubljanasse jõudes valisid välja linna kõige kalleima restorani, tellisid kõige peenemad praed 9 ja jõid end purju kolmest veinist. Õhtusöögi ajal ei maininud nad kordagi Villete ' i, minevikku ega ka tulevikku. Pärast õhtusööki jalutasid nad Lubljana väljakul ja ronisid mäe otsas asuvale lossi, kus nad õnnelikult aega veetsid. Veroniks ütles Eduardile: ,, Ma tulin siia maailma, et läbi käia kõik see, mis ma olen käinud, et proovida ennast tappa, kahjustada oma südant, kohates sind, ronida selle lossi juurde ja lasta sul mu nägu oma hinge graveerida. Ainus põhjus, miks ma siia maailma tulin: et juhtida sind tagasi teele, mille sa olid pooleli jätnud. Ära lase mul tunda, et elu oli mõttetu." Veronika ja Eduard kallistasid ning seejärel sulgesid simad. Hommikul ärkas Eduard selle peale, et tundis, kuidas keegi teda õlale müksas.
Tähed toakuuse okstel olid kustunud, kuid taevas sirasid nad endiselt. Põder nägi unes uut kevadet. Pajupuhmad haljendasid. Kraavides vulises vesi ja põdra pead ehtis jälle uhke sarvekroon. 2 RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud)
Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905.a. Peipsi ääres Torila külas Kallaste lähedal (praegusel Kallaste linna territooriumil) kus tema isa töötas kalurina kuid tegutses ka rätsepana. Mõlemad Eduardi vanemad ild seotud muusikaga. Isa mängis kohalikus küla sümfoniettorkestris trompetit ja ema laulis kirikukooris. Kui Tubin oli 3-aastane, kolis pere Alatskivi lähedale Naelavere koolimajja, kus Tubina vanem vend Johannes sai kooliõpetaja töökoha. Pärast venna surma 1912.a. jäi Eduardile temalt mõningaid noote ja piccoloflööt, millel Tubin hakkas iseseisvalt mängimst õppima. 1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool eestikeelse õppekeelega rahvakooliks, mille Tubin lõpetas 1920.a. Kui Tubin oli saanud 9-10 aastaseks võttis isa ta külaorkestrisse, kus ta mängis esialgu piccoloflööti, hiljem ka flööti. Kui
mitte esimesed, keda AnneMai oma elujooksul on püüdnud paremateks inimesteks muuta. 2. Teose probleemistik ja ideestik 1. Kas halba inimest on võimalik heaks muuta? AnneMai püüdis sulisid heale teele juhatada. Varasemalt oli naine aidanud Kristjani, Albertit ja Vovat. Varasemalt olid nemad ka oma eludega rappa jooksnud, kui tänu AnneMai juures töötamisele said nad oma elujärje jälle kätte. Nüüd aitas ta järgmisi: Gogat, Eduardit ja Antonit. Eduardile ja Antonile õpetas AnneMai koolitarkusi, et nad saaksid eksamid ära teha. 2. Kas on õige pühendada end igavesti oma kallimate mälestustele? AnneMai mees Leopold suri kümne aasta eest, kuid ta on ikka väga kinni oma mehe mälestuses. Ta rääkis koguaeg oma mehest. ,,Leopold istus ikka selle ahju kõrval ja uuris oma vanu ürikuid või kunstikatalooge või mõnda keskaegset reliikviat..." Lisaks pakkus naine oma remondimeestele alati mune
Muusikahuviline mees käis mitmetel laulupidudel ja mängis kohalikus orkestris puhkpille. Huvi muusika vastu oli isalt pärinud lisaks Eduard Tubinale ka tema vanem vend Johannes. Eduard Tubina koolitee algas Naelavere külakoolis, kus ta vend oli kooliõpetaja. Vend Johannes mängis viiulit ja juhatas külaorkestrit. Tänu vennale hakkas Tubin muusikaga tegelema. Esimesed kokkupuuted muusikaga olid tal juba karjapoisi põlves. Venna varajase surma järel jäid Eduardile päranduseks pikkolofööt, viiul ja noodivihikud, mis karjapoisile muusikamaailma teed juhatasid. Aasta pärast külakoolis käimist saadeti Eduard Torila Ministeeriumikooli. Naaberküla nime kandvas orkestris hakkas ta üheksa-aastasena flööti mängima. Kooliorkestris paistis ta silma oskusega pille häälestada. Joonistuskirg pani aluse tulevasele kunstihuvile ja ilusale noodikirjale. Pärast Torila Ministeeriumikooli lõpetamist 1920.a. suundus viieteistaastane Eduard Tubin Tartu
Mõis ise aga oli kaunistatud uhkete kunstitöödega, mis avaldas Vildele muljet. Mõisa kõrval oli uhke mõisapark, kus lapsed käisid marjul ja mängimas. Oma seiklusi mõisa juures teiste poistega, kajastab kirjanik jutustuses ,,Minu esimesed ,,triibulised". (Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966) Kõige toreda kõrval, meenub Vildele ka depressiivsem lugu ühel hommikul seisis hulk soldateid trumme põristades nende elumaja ees. Mindi talupoegi peksma. Sellest sündmusest, jäi Eduardile püssimeeste ees aastateks veider jääkülm hirm südamesse. Sellel sündmusel oli sügav mõju tulevase Mahtra sõja, Albu veresauna ja teiste peksustseenide emotsionaalsete kirjelduste loomisele. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Aida-Eedi (see oli kirjaniku ,,hüüdnimi") oli viieaastane, kui ema hakkas talle ketramise ja kudumise ajal lugemist õpetama. 8-aastaselt pani ema ta metsaülema abikaasa juurde saksa keelt õppima
kalamehena. Eeslisand moodustab põhjaga tihedamini kokkukuuluva terviku ning on a) põhjaga ühilduv, nt minu sõbrale Jaanile; b) nimetavas käändes, nt kapten Soots -- kapten Sootsile; c) omastavas käändes, nt Narva linn, Juhani-onu, või d) seestütlevas käändes, nt kunstnikust sõber. KIRJAVAHEMÄRGID RINDLAUSES Rindlause koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest (nt Aksel laulab häist, Eduardile meeldib tantsida ja Anne mängib mitut pilli.) Rindlause kirjavahemärgid Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga. Sidesõnade ja, ning, ega, või ette enamasti koma ei panda. Nt üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Päike paistab, lõoke lõõrib, loodus lokkab. Kärbsed sumisevad ja sääsed pinisevad. Maarja laulab ning Indrek mängib klaverit. Koolon Mõttekriips
Jannsen polnud rahul ,,Pärnu Postimehe" majandusliku olukorraga. Tartus asusid nad elama Tiigi tänavale ja Koidula isa hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest" ja ka selle ajalehe tegemisel lõi Lydia Koidula oma käed külge ning aitas oma isa. Tartus kohtas ka Lydia Koidula oma meest. Mehe nimeks oli Eduard Michelson ja ta abiellus temaga Tartus. Eduard Michelson oli sõjaväe-ja naistearst aga ta oli omandanud ka akusööri eriala. Eduardile pakuti tööd Kroonlinnas mis praegu kannab Leningradi nime ja nad kolisid koos Lydia Koidulaga sinna. Koidulal ja Eduardil sündis palju lapsi. Kahjuks ei läinud kõigiga hästi ja mõned surid noorelt. Näitas Max oli elamisvõimetu ja suri koheselt peale surma. 1885 aastal viibis Koidula Saaremaal ravis. Ta võttis kaasa ka oma lapsed, kes elasid haigla lähedal majas. Koidulal oli rinnavähk. Koidula sureb sellese vaikselt Kroonlinnas kolmapäeval 30. juulil 1886. aastal.
Jannsen polnud rahul ,,Pärnu Postimehe" majandusliku olukorraga. Tartus asusid nad elama Tiigi tänavale ja Koidula isa hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest" ja ka selle ajalehe tegemisel lõi Lydia Koidula oma käed külge ning aitas oma isa. Tartus kohtas ka Lydia Koidula oma meest. Mehe nimeks oli Eduard Michelson ja ta abiellus temaga Tartus. Eduard Michelson oli sõjaväe-ja naistearst aga ta oli omandanud ka akusööri eriala. Eduardile pakuti tööd Kroonlinnas mis praegu kannab Leningradi nime ja nad kolisid koos Lydia Koidulaga sinna. Koidulal ja Eduardil sündis palju lapsi. Kahjuks ei läinud kõigiga hästi ja mõned surid noorelt. Näitas Max oli elamisvõimetu ja suri koheselt peale surma. 1885 aastal viibis Koidula Saaremaal ravis. Ta võttis kaasa ka oma lapsed, kes elasid haigla lähedal majas. Koidulal oli rinnavähk. Koidula sureb sellese vaikselt Kroonlinnas kolmapäeval 30. juulil 1886. aastal.
annaabi.ee 
