Veebruaris-märtsis toimusid ägedad võitlused Ida- Preisimaal ja Karpaatides, mais algas Gorlice operatsioon, Krakovist lõunas. Seejärel püüti suurde katlasse haarata Poolas asuvaid Vene vägesid ning septembri lõpus oli rinne jõudnud Riia-Daugavpilsi-Pinski-Tsernovtsõ joonele. Vene vägede võitlusvõime oli 1915. a. lahingutes murtud. Kuigi 1916. a. suvel otsustas Vene väejuhatus kindral A. Brussilovi juhtimisel alustada veel kord suurt vastupealetungi sakslastele edelarindel, otsustavat edu siiski ei saavutatud. TEISED SÕJATANDRID. 1915. a. veebruaris olid sakslased välja kuulutanud piiramatu allveesõja. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad uputasid kõik kauba- ja reisilaevad vaatamata lipule. Nii hukkus ka Inglise reisilaev Lousitania ligi 1200 inimesega. Rahvusvahelise üldsuse survel loobus hiljem Saksamaa reisilaevade uputamisest. 23. V 1915. a. kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja
02). 23. Veebruar Toimusid demostratsioonid ja streigid. 24 ja 25. Veebruar Nikolai II Puhkes üldstreik. 27.02 Sõjavägi hakkas poolt vahetama. 3. Märts Nikolai II langes troonilt. Ametisse tuli ajutine valitsus. Seda juhtis vürst Lvov. 06.04.1917.a. Sõtta astus USA Nov/Detsember Combrai lahing, esimene tangi lahing. (osales 476 tanki). Idarinne Suvi 1917.a. Venemaa alustas suur pealetungi. Seda üritati teha edelarindel. Venevägede juht Lavr Kornilov Juuli 1917.a. Sakslased haarasid ohjad. 03.09.1917.a. Sakslased vallutasid Riia. 29. September Sakslased jõudsid Saaremaa loode rannikule. Oktoobri algus Sakslased vallutasid Saare-, Hiiu- ja Muhumaa. Juuli 1917.a. Suur rahvuslaste ülestõus. Bolsevikud pidid minema põranda alla. August 1917.a. Kindral Kornilov üritas teha riigipööret. Kommunistide maine hakkas tõusma. 24.-26. Oktoober 1917.a. OKTOOBRI REVOLUTSIOON (6-8
Mõlemal pool kokku langes ligi miljon meest. Sakslaste lootus prantslased verest tühjaks lasta ei õnnestunud. Sommeri lahing ( juuli dets ) langes 1,3 milj meest. Sakslased kaotsaid. Prantslased ei suurnud edasi liikuda. Esimene kord sõjaajaloos kasutati tanke Somme lahingus. Tankid purusasid kindlusi, hävitasid traattõkkeid , surusid maha kuulipilduja pesi, aga peamiselt tekitasid paanikat. Pärast Somme lahingut tõstis Venemaa pead. 1916suvel otsustas Venemaa alustada pealetungi edelarindel Austia- Ungari vastu. Suured kaotused. Venevägedel lõppes laskemoon. Augustis läks sõtta Rumeenia(antantide poole) . Rumeenia armee sai lüüa. Sakslased said oma kasutusse Rumeenia nafta. SÕDA MEREL 1915.a veeb kuulutasid sakslased välja piiramatu alvesõja, sakska alveelaevad uputasid ära kõik kauba ja isegi reisilaevad ja vaatamata millal laevad sõitsid. JÜÜTI MERELAHING Saksa-Inglise laevastiku vahel , kukku 250 laeva . Kaotused suured.
7. aprillil algas ettevalmistav suurtükituli. 16. aprillil pealöök. Viimast kaitseliini ei õnnestunud murda. Suured kaotused tugevdasid sõjavastaseid meeleolusi Prantsuse armees. Cambrai lahing (maailma esimene tankilahing). See oli Inglise armee pealetung nov-det 1917. Rünnaku ootamatus andis efekti, sakslaste seas tekkis paanika. Rinne murti läbi 12 km ulatuses. Pealetung suudeti aga peatada. Idarinne 1917. 1. juulil algas Edelarindel Vene vägede pealetung. Algul oldi edukad, kuid hiljem ei jätkunud enam võitlusvõimelisi vägesid. Saksalased kasutasid Vene segadust ära ning ründasid Venelased taandusid peaaegu ilma vastupanu osutamata. Pealetung oli nurjunud. 3. sept. langes Riia linn sakslaste kätte. 29. sept. saabusid Saaremaa looderannikul asuvasse Tagalahte Saksa sõjalaevad. Oktoobri algul vallutasid sakslased Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa. Venemaa väljus sõjast Brest-Litovskis sõlmitud vaherahuga.
ta 1. Kaukaasia laskurpolgu rooduülemaks, kust ta vahetult enne I maailmasõja algust määratakse III Kaukaasia korpuse staapi ja saadetakse Edelarindele. Seal võtab ta osa augustiseptembrilahingutest austerlastega. Neid lahinguid tunneb ajalugu Galiitsia lahingutena ja olid vene sõjaväele I maailmasõjas ühed edukamad. 1914. aasta detsembris ülendatakse Laidoner kapteniks (vastab Eesti sõjaväes majorile). 1915. aastal teeb Laidoner kaasa lahingud Edelarindel ja määratakse 21. diviisi vanemadjutandiks. Sama aasta lõpul määratakse ta Läänerinde staabi luureosakonna ülemaks. Vaatamata Laidoneri poolt läbiviidud luuretöö andmetel toimunud ebaõnnestunud lahingutegevusele Baranoviti juures, ülendatakse ta 28. augustil 1916 alampolkovnikuks, mis jääb tema viimaseks ülendamiseks vene sõjaväes. 1917. aasta märtsis vabaneb Laidoner luuretööst ja ta määratakse Kaukaasia Grenerdiviisi staabiülemaks. Sama aasta oktoobris aga 62
Langes ligi miljon meest - Somme'i lahing toimus peaaegu paralleelselt Verdun'i lahinguga. See oli Inglise-Prantsuse vägede väga põhjalikult ette valmistatud pealtungieoperatsioon. Seal oli jalaväge, tankid, pommituslennuvägi, mürsurahe, mis hävitas kaevikud. Saksa rinnet läbi ei murtud siiski ning langes 1 300 000 meest - 1916. aasta aprillis otsustasid venelased teha suvel suurt pealetungi edelarindel - 4. juunil murti Austria-Ungari rinne ja vallutati Lutsk. Kaotused olid suured - Augusti lõpul astus sõtta Rumeenia Antanti poolel, sakslased vastasid sellele omapoolse pealetungiga - 31. mail üritas Saksa laevastik rünnata Inglise laevu - Inglased teadsid seda ette ning nad kohtusid Jüütimaa ranniku juures. Sakslased murdsid läbi, kuid kaotused olid suured, inglastel nats suuremad, kuid mõlemad väidavad, et võitsid selle lahingu Sõja lõpuaastad
Esimesed vihmad algasidki enne operatsiooni algust. Stalin ja tema kõrgem väejuhatus olid kindlad, et Moskva vallutamine on sakslaste tähtsaim sihtmärk. Seda kinnitasid Luftwaffe pommirünnakud Moskvale, mis panid sealse laskemoonatööstuse evakueerima Uurali mägedest ida poole, eemale pommitajate lennuraadiusest. Moskvast lääne poole loodi 3 kaitseliini, milleks tarvitati kohalike inimeste tööjõudu. Armeegrupi Mitte vastu rajati kaks rinnet: Semjon Timosenkole alluval Edelarindel 55 diviisi ja Andrei Jerjomenkole alluval Brjanski rindel 26 diviisi Lisaks käskis Stalin Siberi kliimaga harjunud väeosad tuua Moskva alla. Sakslaste pealetungi esirinnas olid Erich Hoepneri IV soomusarmee, Hermann Hothi III soomusarmee ja Guderiani II soomusarmee. Guderian blokeeris Brjanski rinde, mis jäi 6. oktoobriks igast küljest lõksu. Järgneval päeval piirasid Hoth ja Hoepner Timosenko. Üha
· Novembris 1914 algas positsiooni- (kaeviku-) sõda. · 22 august.1914, Ardennide lahing. Prantslased evakueerisid oma valitsuse Pariisist. Sõja käik Idarindel · augustil 1914 alustasid vene väed tegevust Ida-Preisimaal Masuuria järvede piirkonnas. Vene väed olid esialgu edukad. Võidavad Gumbinneni lahingu 20. augustil, aga said Tannenbergi lahingus 23.-30. augustil hävitavalt lüüa ja algab taandumine. · Venelased olid edukad Edelarindel (Galiitsias) Austria-Ungari vägede vastu. · Sakslased ja austerlased kavandavad vastulööki. Alustasid oktoobri algul pealetungi, kuid said venelaste käest lüüa. Novembriks olid sakslased Poolast välja tõrjutud ja austerlased kaotanud 2/3 Galiitsiast. · Novembris 1914 vallutavad nad taas osa Poolat. · Austerlased on ebaedukad ka Balkanil, Serbia vastu. Suudavad 3. detsembril küll vallutada Belgradi, aga on sunnitud taanduma.
Selle jaoks veeti öössel taksodega sõdureid kohale. Prantsusmaa lõi sakslaste pealetungi maha. Algas kaevikusõda ehk Sitzkrieg. 2.5.2 IDA-RINNE. Ida-rindel sõdisid Venemaa vastu nii Saksa, kui ka Austria-Ungari väed. Saksa poolel võitles Ida- Preisi armee. Väejuhtideks olid Lundendorf ja Hindenburg. Vene Loodearmee väejuhtideks olid Samsonoo ja Rennenkompf. Looderindel saavutasid edu sakslased, kuid edelarindel pidi Austri-Ungari taganema Venemaa ees, mis tungis Lvovi. Sellel ajal hakkasid tsehhid ja slovakkid vene poolele üle jooksma (nende seas ka Jaroslav Hasek). Augustis hakkas Saksamaa vastu kaugidas sõdima Jaapan. Kui sõtta astus ka Türgi, siis tekkis kaukaasias Vene-Türgi rinne. 2.5.3 MEREL. Merel algas alleveelaevade sõda. U-9, Saksa allveelaev uputas 22.09.1914 kolm Suurbritannia ristlejat. 1914. aasta lõppuks kujunes välja positsiooni sõda igal rindel
See süvendas rahutust, ärevust. 1916 olid peamised jõupingutused Sa poolt üle kantud uuesti läänerindele. Ve üritas revansi võtta. Märts 1916 kohaliku tähtsusega pealetung. Üsna ägedad lahingud kestsid 12päeva, kuid Ve väed ei suutnud Sa kaitseliinidest läbi murda. 22 Järgmiseks kavandas Ve lööki 3 rindel korraga. Kuid tulenevalt varustuskriisist suudeti pealetund läbi viia vaid edelarindel. Põhja- ja läänerindel aga jäädi täiesti passiivseks. Dets 1916 valmis põhjarinde juhatus lokaalse tähstusega pealetungikava. Operatsioon sai alguse ööl vastu 24.12. pealetungile mindi ilma igasuguse ettevalmistustuleta. Esialgu saavutas Ve ka edu, kuid varustuse puuduse tõttu oldi sunnitud taas tagasi tõmbuma. Taas suured inimohvrid. Nov 1916 murdsid Sa hävitajad läbi Ve miinitõketest ja võtsid suurtükitule alla Paldiski. Sa kaotasid selles opetatsioonides 7 hävitajat
annaabi.ee 
