...................................................... 31 kasutatud allikad........................................................................................................................ 32 2 SISSEJUHATUS Arvutivõrk on seadmete ja/või protseduuride kogum, mis võimaldab kanda andmeid ühest arvutist teise. Meie vaatleme arvutivõrke, kus andmeedastus toimub inimese või mõne teise elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP))
võrgu lõppkasutajale lähemaks.Lähiaastatel turule tulevad samuti lahendused, mille tõttu võib teostada esimesed täisoptilised liited (võrgud). Tele- ja kohtvõrgule lisaks valguskaablid kasutatakse automaatikas, TV-valves ja andmeside eristruktuurides.Kaalbite konstruktsioon on muutunud raskeks. Moodsad nuut-ja tuule ehituslikud olgu eeskujuks. Samuti kiudude paiknemistihedus kaablis on suurenenud. Kiulinttehnikaga ja nuut ehitusega on teostatud isegi 4000-kiuline kaabel,mille läbimõõt on vaid 36mm. Kiudude ja kaablite arenedes ja nende kasutamise suurenemisega on ka andmeside süsteemid arenenud. SDH süsteem on juba algusest peale suunatud ühenduste jaoks.Areng puudutab nii süsteemi ennast kui ka nendes olevate optroelementtroopseid komponente nagu saataja vastuvõtjakomponente, samuti optilisi WDM-komponente. Ehituste mitmepalgelisus on kasvanud optiliste võimendajate arenemisega. Optilise võimendi abil
demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited.
Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega koodi vastu , püüab vigu tuvastada ning neid parandada. Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti. Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur.
Port Base Address IRQ COM1 03F8h...3FF 4 COM2 02F8h...2FF 3 COM3 03E8h...3EF 4 COM4 02E8h...2EF 3 Paraleel port Andmeedastus toimub baidi kaupa, kasutades edastuseks 8 erinevat juhet. Seega on andmeedastus serial pordist kiirem, kuid kaabli pikkus on piiratud 5-10 meetriga ning kaabel on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet). Algselt kasutati paralleel porte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uue standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bi-directional parallel port (half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Viimane lubab andmeedasukiirust kuni 1 MB/s. ECP- kasutatakse printerite ja skannerite puhul, EPP aga ülejäänud seadmete ühendamiseks
vastavalt nende kiirustele ,põhimõtteliselt on tegu (internet) suurte magistraalliinidega,mille külge läbi naiteks ligipaasuks mingi firma andmebaasi. juurdepääsuvõrgu ühendatakse erinevad teenused. Ülesanne Lairiba liinide kaudu edastatakse samaaegselt P võimsus mitu signaali. Lairibaülekannet kasutatakse K ülekandetegur näiteks kaabeltelevisioonis ,kus kasutajani jõuab I vool läbi koaksiaalkaabli sadu teleprogramme ja sama U pinge kaablit saab kasutada veel ka andmesideks R takistus (koormus) (internet). P= U /R 2 BWA on traadita lairibaühendus ehk suure P= I * R 2 andmesidekiirusega raadioühendus Saatjasse jõudev signaali võimsus on andmevõrkudega,millest tuntuim standard on Pv (1W) x K (0,8) = 0,8W = Ps Wimax
kaabel) 4 * Unguided media – signaal levib vabalt (wireless LAN, digital satellite channel), raadiolained. Erinevad edastusvõimalused: * Twisted-pair copper wire, TP (keerdpaar vaskkaabel) – kaks isoleeritud vasktraati. Unshielded twisted pair (UTP) cable – peamiselt kasutatakse LAN’ide jaoks. Category 3 – traditsiooniline telefonikaabel, 10 Mbps Ethernet. Category 5 – 100 Mbps Ethernet. * Koaksiaalkaabel – koosneb samuti kahest vaskkonstruktsioonist, aga need pole mitte paralleelsed, vaid kontsentrilised. Kahesuunaline infoedastus, kasutatakse enamasti 10 Mbps Etherneti puhul. Kahte tüüpi: baseband coaxial cable ja broadband coaxial cable. Baseband – kasutatakse LAN’ide jaoks, ühe kanaliga. Broadband – mitme kanaliga, mitu lõppsüsteemi võivad olla otse kaabli külge ühendatud, kasutatakse televisioonisüsteemides.
tega suhtlemise märgatavalt aeglaseks. DMA22 -reziimis saab kontroller andmeid otse (st. il- ma protsessori igakordse korralduseta) mällu kirjutada, vabastades sellega protsessoriaega. Andmevahetuskiirus emaplaadi ja ketta vahel sõltub ketta pöördusaegadest, pöörlemiskii- rusest ja kontrolleri omapäradest, kuid liidese enda kiirusena on tänapäeval tüüpiline 133 MB/s. ATA rööpliidese kaabel koosnes originaalse standardi jär- gi 40 traadist, Ultra DMA/66 reziimi sissetoomisega ha- kati välja laskma 80-traadiseid kaableid. (Kõik täiendavad Joonis 24. Parallel ATA traadid on maandused, mille eesmärk on vähendada traa- andmekaabel:emaplaadi külge tidevahelist läbikostvust see on probleemiks eeskätt kõr- ühendub parempoolne ots getel andmevahetuskiirustel.) Traat nr
andmevahetuse korraldusega. Transpordikiht asub rakenduskihi ja võrgukihi vahel TCP/IP mudelis. Ta kasutab ära seda, mida võrgukiht pakub ning ise pakub transporditeenust rakenduskihile. Kaks transpordikihti lepivad omavahel kokku, kas nad on valmis üksteisele andmeid saatma. Transpordikihi ülesanne on erinevatest rakendustest võtta kokku andmeid, neid transportida teise otspunkti ja teises otspunktis laiali jagada teiste rakenduste vahel. Samuti on ülesandeks töökindel andmeedastus. Transpordikiht tegeleb ka voojuhtimisega, et saatja ei koormaks vastuvõtjat üle. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad omavahel ja vastuvõtja alati annab teada palju tal on vaba ruumi puhvrites, et kas ta suudaks veel vastu võtta ning vastavalt sellele infole saatja reguleerib koormust. Toimub ka koormuse reguleerimine, mis on saatja ja võrgu vaheline asi ehk et saatja ei saadaks võrku pakette rohkem kui sealt läbi läheb. Transpordikihi protokollid on
oma põhiolemuselt jäänud samaks. paralleelpordid (parallel port) ehk rööpport - kus infot edastatakse korraga mitut juhet mööda. Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal) jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM (Communication). Jadapordid(serial port). Tähistatakse COM1, COM2... Jadapordist toimub andmeedastus seadmete vahel 1 biti kaupa, ning sinna ühendatakse nt: Hiir Modem ISDN adapter Printer Digitaalne kaamera Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse(vt. joonis). COM1 COM2 Paraleelpordist toimub andmeedastus baidi kaupa, kasutades edastuseks 8 erinevat juhet. Seega on andmeedastus jadapordist kiirem, kuid kaabli pikkus on piiratud 5-10 meetriga ning
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
