Seejärel keerasime kolmandat kruvi, et instrument lõplikult loodi saada. Seejärel paigutasime punktidesse vertikaalsed nivelleerimislatid, millelt võtsime lugemeid, vaadates pikksilmast sisse. Pikksilmast vaadates tuleb sihtpunkt paika panna keskmise niidi järgi ja selle järgi leida latilt neljakohaline number. Esimesed kaks numbrit saab suurelt trükitud väärtuselt, teised kaks tuleb lugeda latilt kriipsukestena. Kordame tegevust ning saame kirja panna nii tagasi- kui ka edasivaate, kus tagasivaade kujutab end esimesena mõõdetud punkti ehk reeperpunkti ehk teadaolevate väärtustega punkti. Kõrguskasvu saab arvutada, lahutades tagasivaatest edasivaate. Kõrguskasvu ära kasutades saab omakorda arvutada punkti kõrguse, lahutades teadaolevast kõrgusest kõrguskasvu. Mõõtsime üle laudade punktid, sel korral keskmise rea omad, kuna aknapoole rida, ,mille järgi koostasime praktikum nr.6-e, jäi nivelliirile liialt lähedale. Võtsime igast laua nurgast
Väliraamatu lehe kontrollarvutused Tuleb leida nelja veeru summad: tagasivaate lugemite summa T edasivaate lugemite summa E kahe horisondi järgi leitud kõrguskasvude summa (h´ + h" ) keskmiste kõrguskasvude summa hpr. Kontrollarvutused: T -E = ( h´ + h" )
2 1210 3 1670 4 2250 5 1580 6 1420 7 2400 8 1210 9 1370 10 2130 11 1460 12 1470 Selleks et leida puuduolev kõrgus näiteks punktile 2 leian tagasivaate ja edasivaate vahe ning liidan selle tagasivaatele (A-le). =T-E = 1126-1210 = -84mm -0,084 m = A + = 63,994+(-0,084) = 63,910 Samal põhimõttel leian kõik teised puuduvad kõrgused. Kõrgused Punkti nr Punkti kõrgus (m) A 63,994 2 63,910 3 63,450 4 62,870 5 63,540 6 63,704 7 62,720
jaamas esimese ja tagumise lati lugemid. Punktil A olev latt viiakse teisele sidepunktile ja teises jaamas tehakse lugemid. Esimese sidepunkti latt viiakse punktile B ja kolmandas jaamas tehakse lugemid. Kõrguskasvu hAB saad teada, kui tagumiste lattide lugemite summa lahutad esimeste lattide lugemite summast. HB=HA+hAB Kuidas võrdub kõrguskasv liitnivelleerimisel? Liitnivelleerimisel võrdub kõrguskasv käigu üksikute kõrguskasvude summaga ehk tagasivaate lugemite summa miinus edasivaate lugemite summa. Mis on nivelleerimislatid? Nivelleerimislattidele kantud jaotistele toetudes on võimalik fikseerida latilt niitristi horisontaalniidi järgi nn latilugem. Kaasaegsed latid on ühepoolsed alglugemina OOOO. Kuidas teha latilugemeid? Latilugem tehakse kahes osas: 1) detsimeetrites-latile kantud arvud ongi tavaliselt detsimeetrid ja 2) millimeetrites- selgitatakse lähtuvalt latile kantud jaotistest. Näiteks latilugem 15 dm ja 20 mm on kokku kirjutades 1520 mm ehk 1,520 m.
viseerimiskiire kõrvalekaldest põhjustatud viga. Õige kõrguskasv otsast nivelleerimisel oleks: h1 2 = t2 e0 , kus eo oleks viseerimiskiire horisontaalasendile vastav lugem eesmiselt latilt, mille saame arvutada valemist eo = t2 h1 2 Võrdleme seda teoreetiliselt õiget lugemit e0 tegelikult otsast nivelleerimisel saadud edasivaate lugemiga e2 , nende vahe ongi viseerimiskiire kõrvalekaldest põhjustatud viga (kollimatsiooniviga) 2x: 2x = e2 e0 See viga võib olla tehnilisel nivelleerimisel kuni 10 mm, 2x 10mm, siis on nõue täidetud. 4. nõue - Kompensaator peab hoidma automaatselt kogu tööpiirkonna ulatuses viseerimiskiire horisontaalse. o Seda nõuet kontrollime lühendatud variandis, kus märgime maastikule (või koridori)
piiredesse, kuna 1/250 < 1/100. Horisontaal- ja vertikaalnurk Horisontaalnurk on kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontaaltasapinnal. (vahemik)=0° kuni 360° Vertikaalnurk on mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk v= -90° kuni +90° Elektrontahhüm ei mõõda horisontaalnurka vaid mõõdab horisontallsuunalugemeid. Nurk arvutatakse. Horisontaalnurk = Edasivaate horisont. suunalugem - tagasivaate horisont. suunalugem(EV- TV) Mõõtühikud 1) Radiaansüsteem 1 rad= 180°/pii *3600= 206265" 2) Kuuekümnendsüsteem 3) Sajandsüstem (goonid) 1g=0,9°, täisnurk =100g, täisring 400g Kaart ja plaan Kaardil on sees moonutused, plaanil neid ei ole. Kaart - maapinna kujutis moonutustega Plaan - maapinna tasaplaaniline kujutis ilma moonutusteta. Situatsiooniplaan - kujutatakse maastikuobjekte ehk kontuure.
Lati lugemite järgi kõrguskasvu arvutamine. Punkti kõrguse leidmine. (Laboratoorne töö nr 7) Niveliir asetatakse kahe mõõdulati vaheleja pannakse loodi, see on väga tähtis, sest muidu ei ole niveliirist minev sirge enam risti maapinnaga. Selleks et saada kõrguskav, peame me teadma ühe punkti kõrgust( olgu see siis kõrgema või madalama punkti kõrgus). Peame võtma tgasivaate ja edasivaate kõrgused latilt ja need omavahel lahutama, siis saame kõrguse muudu. Et mõõtmine oleks kindel, tehakse seda kaks korda, kui tein ekord muudetakse niveliiri kõrgust. 7. Plaan ja kaart. Mis on sarnasus, mis erinevus. Eesti baas- ja põhikaart. Kaart(suured moonutatud kujutised, mandrid jne) ja plaan(maapinna väiksete osade (kuni 300km2) vähendatud moonutusteta kujutised ) erinevad üksteisest
tegemist viiakse tagasivaatelatt ( vahepealsete punktide olemasolul nendele punktidele ja seejärel) järgmise jaama edasivaatepunktile ja nivelliir viiakse järgmisesse jaama, mille asukoha valikul tuleks soovituslikult järgida õlgade võrdsuse nõuet 34.Projektkõrguse välja märkimine. On antud Ha, ja nivelliiriga tuleb võtta tagasivaate lugem Tl, tuleb leida viseerimiskiire kõrgus, Hi=Ha+Tl, tuleb arvutada edasivaate lugem El=Hi-Hprojekt= (mm). 35.Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper on kõrgusemärk. Liigid: · Pinnasereeper · Seinareeper · Fundametaalreeper · Põhjareeper 36.Millised on nivelleerimiskäigud? Nivelleerimiskäigud on: A) kahe reeperi vahelised B) Kinnine käik 37.Kuidas kontrollitakse nivelleerimistulemusi? Muudetakse nivelliiri kõrgust, võetakse uuesti tagasivaate lugem ja edasivaate lugem ja arutatakse uuesti kõrguskasv
kontrollimisel. Leidmaks punktide Aja B kõrguskasvu asetatakse nivelliir punti A peale. Kõrgus i on instrumendi kõrgus. Kõrguskasv hAB=i-lB(B latti lugem). 11. Liitnivelleerimine. Rakendatakse kui punktide kõrguskasvu ei ole võimalik määrata ühest jaamapunktist. Põhjus, punktide kaugus liiga suur või takistus või reljeef. Kõrguskasv hAB võrdub käigu üksikute kõrguskasvudesummaga ehk tagasivaate lugemite summa miinus edasivaate lugemite summa. Bunkti B kõrgus=HA+hAB. Kui punktide kõrgused saadakse teada nivoopinnast, siis nim need absoluutseteks kõrgusteks ekh altituudideks. 12. Nivelliiride tüübid konstruktsiooni erinevusest lähtuvalt. Silindrilise vesiloodiga e. Elevatsioonikruviga - põhidetailid on pikksilm, silindriline vesilood, kolme tõstekruviga alus. Tööpõhimõtte: kui viseerimiskiir on paraleelne silindrilise vesiloodi
lati. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latile ja niitristiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e. Kui lati jaotised algavad nullist, siis keskmise niidi lugem e on võrdne viseerimiskiire kõrgusega punkti B kohal. Olles mõõtnud sama okulaari keskpunkti kõrguse i punkti A kohal, saame kõrguskasvu hAB arvutada valemist: , st kõrguskasv punktide A ja B vahel võrdub instrumendi kõrguse i ja edasivaate e vahega. Keskelt. Kõrguskasvu mõõtmine on mugavam ja täpsem, kui nivelliir paigutada kahe antud punkti vahele, kummassegi punkti aga asetada latt. Kõrguskasv saadakse keskelt nivelleerimise valemi järgi: , kus tähega t on märgitud tagasivaade (lugem tagumiselt latilt) ja tähega e edasivaade ( lugem esimeselt latilt). Siin ei ole vaja mõõta instrumendi kõrgust, sest kõrguskasv arvutatakse tehtest: tagasivaade miinus edasivaade. Täpsemad
punkti B aga vertikaalse lati. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latile ja niitristiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e. Kui lati jaotised algavad nullist, siis keskmise niidi lugem e on võrdne viseerimiskiire kõrgusega punkti B kohal. Olles mõõtnud sama okulaari keskpunkti kõrguse i punkti A kohal, saame kõrguskasvu ∆hAB arvutada valemist: ∆ h AB =i−e , st kõrguskasv punktide A ja B vahel võrdub instrumendi kõrguse i ja edasivaate e vahega. Keskelt. Kõrguskasvu mõõtmine on mugavam ja täpsem, kui nivelliir paigutada kahe antud punkti vahele, kummassegi punkti aga asetada latt. Kõrguskasv saadakse keskelt nivelleerimise valemi järgi: ∆ h AB =t−e , kus tähega t on märgitud tagasivaade (lugem tagumiselt latilt) ja tähega e edasivaade ( lugem esimeselt latilt). Siin ei ole vaja mõõta instrumendi kõrgust, sest kõrguskasv arvutatakse tehtest: tagasivaade miinus edasivaade
latile ja niitristiku keskmise niidi järgi võtta lugem e. Kui lati jaotised algavad nullist, st lati tallale vastab null-lugem,siis keskmise niidi lugem e on võrdne viseerimiskiire kõrgusega teise punkti kohal. Olles mõõtnud sama latiga okulaari keskpunkti (ehk instrumendi kõrguse) kõrguse i esimese punkti kohal, saame kõrguskasvu h AB arvutada valemist: h AB = i - e, st kõrguskasv esimese ja teise punkti vahel võrdub instrumendi kõrguse i ja edasivaate e vahega. 2) Keskelt niveleerimine: Kõrguskasvu mõõtmine on mugavam ja täpsem, kui nivelliir paigutada kahe antud punkti vahele, kummassegi punkti aga asetada latt. Sel juhul seisab nivelliir kahe lati vahel ja kõrguskasv saadakse keskelt nivelleerides valemi järgi: h AB = t - e, kus t on tagasivaade ja e on edasivaade. Siin ei ole vaja mõõta instrumendi kõrgust, sest kõrguskasv arvutatakse tehtest tagasivaade miinus edasivaade
Et suuremaid vigu vältida kasutatakse tavaliselt keskelt nivelleerimist kus õlad on võrdsed. 48.Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast - Nivelliir asub punktis A ja latt punktis B(kaugemal). Kõigepealt suunatakse nivelliir latile B ja saadakse lugem, siis mõõdetakse sama latiga nivelliiri okulaari ehk instrumendi kõrgus ja nii saadaksegi kõrguskasv.Kõrguskasv punktide A ja B vahel võrdub instrumendi kõrguse i ja edasivaate e vahega. Otsast nivelleerimisel saadakse vaid edasivaade! Keskelt- see viis on mugavam ja täpsem. Nivelliir asetatakse kahe punkti A ja B vahele ja kõrguskasv saadakse tagasivaate t lahutamisel edasivaatest e. Instrumendi kõrgust mõõta pole tarvis. Täpsema tulemuse saamiseks asetada nivelliir täpselt kahe punkti vahele. 49.Nivelliiride tüübid. · Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline
(Ärgee kasutage valemit ilma jooniseta või selgituseta, kuigi kõik õige. Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel Arvutada kõrguskasv h' = ia b. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. h-h' = 2x 4 mm Tehnilisel nivellerimisel 2x 10 mm. Lubatavast suurema erinevuse korral tuleb nivelliir justeerida. Selleks arvutatakse lugem b0 edasivaate jaoks, mille puhul vaatekiir oleks horisontaalne b0 = i a h Elevatsioonikruviga nivelliiri justeerimiseks tuleb elevatsioonikruvi keerata nivelliiri niitristi horisontaalniit lugemile b0 Selle tulemusel läheb silindrilise vesiloodi mull paigast ära. Silindrilise vesiloodi justeerimiskruvide abil panna vesiloodi mull uuesti keskele. Pärast justeerimist muuta instrumendi kõrgust ja teha otsast kontrollnivelleerimine h' määramiseks. Kompensaatoritega niveliiride kontrollimine ja
annaabi.ee 
