Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimesse astmesse kuuluvad maa-, linna ja halduskohtud. Selle taseme kohtud tegelevad kõikide kohtuasjadega. Halduskohtus käsitletakse aga kodaniku ja riigi vahelisi konflikte ning vaadatakse läbi ka valimiskomisjoni vastu suunatud protestid. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud. Seal tegeletakse maa- ja linnakohtute otsuste kontrollimisega kirjaliku edasikaebuse alusel. Kolmanda ning kõige kõrgema astme kohus asub Tartus ning kannab nime Riigikohus. See asutus teostab konstitutsioonilist järelvalvet ning tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Õigusriigis, nagu Eesti, ei saa toimida omakohtu põhimõttel, vaid ainult seaduste alusel ja selleks volitatud asutuste ning isikute otsuste põhjal. Ikka tuleb ette juhtumeid, kus inimesed ei jõua omavahel kokkuleppele. Sellise probleemi
Õigust mõistab kohus. 4. Mitme astmeline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on III-astmeline. 5. Nimetage ja selgitage astmed. Selgita mõisted apellatsioon ja kassatsioon. I Maa(4)- ja halduskohtud(2) kohtud, mis arutavad absoluutselt kõiki kohtuasju nii tsiviil- kui kriminaalasju. II Ringkonnakohtud(2) vaatab läbi apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendeid. Ringkonnakohtud ei algata ise uusi kohtuasju, vaid kontrollib esimese astme otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel. III Riigikohus(1) tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras ehk kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Riigikohus tegeleb kohtuasjadega, mille otsusega apellant nõus pole. Riigikohtul on õigus tühistada alama astme kohtu otsuseid ning neid uueks otsustamiseks tagasi saata. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madala astme kohtu otsuse peale.
rahvaraamatukogude ülalpidamist. Mitmeastmeline kohtusüsteem põhijoon on kohtualuse õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. 1. Maa ja linnakohtud(arutavad kõiki kohtuasju) ning halduskohtud(käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi konflikte). 2. Ringkonnakohtud (vaatab apellatsiooni korras läbi esimese kohtu lahendid; kontrollib maa ja linnakohtute otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel) 3. Riigikohus (tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras; konstitutsiooniline järelevalve) Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Apellatsioon edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumine. Konstitutsiooniline järelevalve kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas.
Ka pidid kõik kauplused ja söögikohad nähtavale kohale riputama hinnakirjad. Hangeldamise ja liigkasuvõtmise vastu võitlemiseks asutati 1920. aastal igas maakonnas kolmeliikmeline komisjon. Selle kõrgema juriidilise haridusega juhi määras valitsus siseministri ettepanekul, ülejäänud liikmed aga kohalik volikogu. Tegemist oli sisuliselt kohtuga, kes kutsus süüdistatava välja ja määras talle karistuse. Süüdimõistetu vahistati kohapeal, tema edasikaebuse üle otsustas siseminister ainuisikuliselt. 1.4.1 Karistused eeskirjade rikkumiste eest Karistused eeskirjade rikkumise eest olid karmid. Patustajaid nuheldi türmiga kuni kaks aastat, hiljem "arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle tuhande krooni". Lisaks võis kohus süüdlaselt ära võtta kauplemise õiguse kuni viieks aastaks. Kes aga juba teist korda vahele jäi, seda ootas kuni kolmeaastane vangistus (hiljem kuni aasta) ja kukru
omavalitsuse poolt viieks aastaks) Karistused: rahatrahv, arest (kuni 2 kuud), vanglakaristus (kuni 20 aastat või eluaegne) Kui ei olda tulemusega rahul on võimalus edasi kaevata ehk apelleerida II astme kohtusse. II astme kohus Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu) 3 kohtunikku otsustavad, kas muuta eelnevat karistust või otsust. Kui ikka ei olda rahul võib esitada kassatsiooni ehk edasikaebuse Riigikohtusse. III astme kohus Riigikohus (kõrgeim kohus) ülesanded: 1) vaadata läbi kassatsioonid, teha lõplik otsus (va. inimõigustega seotud keissid) 2) põhiseadusliku järelvalvekohus (õigus pöörduda: 1) presidendil, kui parlamendis vastu võetud seadus on põhiseadusega vastuolus; 2) õiguskantsleril) Õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja
See peaks sisaldama: · Riigikohtu nimetust · Kassaatori andmeid · Vastaspoole andmeid · Otsus, mille peale keabus esitatakse · Enda nõue · Põhjendused · Kas soovitakse isiklikult osaleda Asja võib jätta käiguta, kui kassatsioonikaebus on esitatud puudulikult või kautsjon on tasumata. Puuduste likvideerimiseks antakse tähtaeg. Ringkonnakohus saadab edasikaebuse riigikohtusse. Neil on õigus küsida lisamaterjale. Seejärel saadab kaebuse ärakirja vastustajale. Vastustaja vastab kaebusele kirjalikult (max 20 päeva). Vastuse ärakiri saadetakse kassaatorile. Kolme liikmeline kogu otsustab, kas seda edasi saab kaevata. 1/5 edasikaebustest läheb umbes edasi riigikohtusse. Loakogu kui kolmest kasvõi üks taotleb asja edasikaebamist, siis läheb riigikohtusse. 11
möödudes vastanud kodaniku kirjale. Halduskohtus vaadatakse läbi ka valimiskomisjoni otsuste vastu suunatud protestid ja kaebused. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Apellatsioon tähendab edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumist. Seega ei algata ringkonnakohus ise uusi kohtuasju, vaid kontrollib maa- ja linnakohtute otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel. Ringkonnakohus vaatab esitatud kohtuasja uuesti sisuliselt läbi ning teeb otsuse. See võib alama astme kohtu otsust kinnitada, aga võib ka selle ära muuta. Kui apellant ringkonnakohtu otsusega nõus pole, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus. Riigikohus on Eesti kohtusüsteemi kõige kõrgem aste. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal
kassatsioonikohus kõik eelnenud uurimistoimingud tühiseks, põhjendades, et neid kasutanud kohtunikul puudus pädevus, ning määras asja käsitlema Bordeaux' eeluurimiskohtuniku, kes 23. juunil 1987 tegi otsuse kuriteokoosseisu puudumise kohta. Pärast apellatsioonkaebuse esitamist määras Bordeaux' apellatsioonikohtu süüdistuskoda 3. novembril 1987 asja täiendava uurimise, kuid 12. juulil 1988 kinnitas lõpuks eeluurimiskohtuniku otsuse asja lõpetamise kohta. Kassatsioonikohus jättis edasikaebuse 6. veebruaril 1989. aastal rahuldamata. Kaebus esitati Komisjonile 10. märtsil 1987 ja see tunnistati vastuvõetavaks 13. märtsil 1990. Pärast asjatuid püüdlusi saavutada sõbralik kokkulepe koostas Komisjon 11. detsembril 1990 ettekande, milles ta tuvastas faktid ja avaldas arvamust, et: - oli rikutud konventsiooni artiklit 3, oli rikutud artikli 6 lõiget 1 , oli rikutud artikli 5 lõiget 3 I. ARTIKLI 5 LÕIKE 3 VÄIDETAV RIKKUMINE
Euroopa Kohus ei nõustunud sellega. Selle asemel otsustas kohus järgmist: ,,Isegi mõne liikmesriigi valitsuse vastu võetud meetmed, millel ei ole siduvat mõju, võivad mõjutada ettevõtjate ja tarbijate käitumist selle riigi territooriumil ja nende tagajärjeks võib olla ... Euroopa Ühenduse lõppeesmärkide luhtumine." Kuna kampaanial oleks võinud olla piirav mõju välismaiste kaupade kaubandusele, oli Iirimaa sunnitud selle tühistama. Ametlikud menetlusnõuded Edasikaebuse esitamise õigus, uurimiskohustus jne Haldusmenetlust reguleerib siseriiklik õigus. Mõnel juhul võidakse ka ELi õigusega sätestada nõuded, mis reguleerivad menetlust, mis hõlmab näiteks teabevahetust, õiguse jõustamist, edasikaebamise õigust ja uurimiskohustust. Seda tuleb uurida igal konkreetsel juhul eraldi. Ametliku võimu mitteteostamine teave jne Siseriiklikkus õiguses sätestatakse nende isikute õigust käsitlevad nõuded, keda tuleb
otsus, jätkub vaidlus tavalises hagimenetluses. Kui selgub, et hageja nõue oli põhjendamatu, kohaldatakse käesoleva seadustiku § 450 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Reservatsiooniga otsusega lahendatud vastuväite, mille võis dokumendimenetluses esitada, võib kostja hiljem uuesti esitada üksnes juhul, kui reservatsiooniga otsus tühistatakse või kui seda muudetakse. Taotluste lahendamine edasikaebetähtaja kestel (1) Kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse.
annaabi.ee 
