Plokikaane remont Põhilised vead , mis esinevad on : 1.Plokikaane kaardumine 2.Plokikaanes esinevad praod 3.Klapipeasd võivad põleda krobeliseks 4.Klapid on ebatihedad 5.Klapi juht puksid on kulunud 6.Klapisääretihendid ei pea õli 7.Hüdrotõukurid võivad õli läbi lasta 8.Klapipaisumispilu on vähenenud 9.Nukkvõlli laagrid ja kaelad kulunud 10.Nukkvõllu nukid kulunud 11.Keermesliited,tikkpoldid, keermsetatud avad on defektsed 1.1 Plokikaane kaarduvust( joonis 16) mõõdetakse lekaaljoonlauaga ja kaarduvus ulatus määratakse lehtkaliibriga. Kui ta on rohkem kui 0,1mm, siis võib plokikaane tasandamiseks
Mõõtmiseks vajutatakse kompressomeetri kummiotsak küünlaavasse Pööratakse väntvõlli käivitiga, kuni manomeetri osuti jääb paigale Kirjutanud näidu üles, manomeeter nullitakse Rõhu piirväärtused Bensiinimootoritel 1,2 MPa ? Diiselmootoritel 2,1 MPa ? Eri silindrite andmed ei tohi erineda Bensiinimootoritel üle 0,1 MPa Diiselmootoritel üle 0,2 MPa Madala kompressiooni põhjused Ebatihedad klapid Vigane plokikaanetihend Katkised või kinnijäänud kolvirõngad Silindri vigastused NB! Kui madala kompressiooni põhjuseks on kolvigrupp, siis pärast õli silindrisse valamist rõhk tõuseb Klappide tiheduse kontrollimine Pöörata väntvõlli, kuni kolb jõuab survetakti ülemisse surnud seisu Väntvõlli pöördumise vältimiseks lülitatakse käik sisse ja tõmmatakse käsipidur peale Suruõhu rõhk peab olema 0,2...0,3 MPa
maksimaalselt 15 kWh/m²/aastas), milleks on õhutiheduse tagamine. Eestis niisugust ehitajat leida pole üldse lihtne. Õhutiheduse teste viiakse läbi 50 Pa üle- ja/või alarõhuga ning passiivmaja õhuvahetuse kiirus valminud majas peab jääma alla 0,6 korra tunnis. Sellist tulemust ei ole aga lihtne saavutada. Ikka on mõni naelaauk aurutõkkemembraani tekkinud, membraani paigaldamisel on ühendusteibil volt sisse jäänud, juhtmete harutoosid on ebatihedad, või akna/ukselengide isoleerimine pole piisavalt hästi õnnestunud jne. Loodetavasti toob viimase paari aasta jooksul tihenenud konkurents ehitusturul kaasa kvaliteeditõusu, mis võimaldab üha suuremal hulgal inimestest hakata mõtlema passiivmaja või vähemalt energiasäästliku maja rajamise peale. Passiivmaja ehitamise mõistlik perspektiiv on 30 aastat ning selle tasuvusaeg jääb 10 aasta piiresse. Oleme kindlal veendumusel, et põhjalikult
(pilt soojustusest) Varpo Grupp OÜ on vahesoojuskandja torustike ehitamisel kasutanud erinevaid lahendusi ning jälginud nende soojakadu ja müra levikut. Oleme välja töötanud parima tehnoloogia kasutades PUR vahtu. Niiskuskindla vahu kasutamine annab parima soojuspidavuse ning väldib võimalikke liitekohtade paigaldusvigadest ja isolatsiooni niiskuskahjustusest tekkivaid probleeme. MIDA TULEB ARVESTADA Olemasolevad loomuliku ventilatsiooni kanalid võivad ollad kohati ebatihedad või ummistunud. Harva on ilmnenud ka ehituspraaki. Ventilatsiooni renoveerimisel tuleb alustada ventilatsiooni kanalite uuringuga. Sundventilatsiooni paigaldusel tuleb jälgida kasutatavaid seadmeid ja nende tehnilisi omadusi. Olulised osad on värskeõhu pealevool, kasutatavate seadmete (värskeõhuklapid, puhurid) tehnilised omadused (takistus, tootlikkus) ja väljatõmbeventiilide valik. Kõrged nõuded rõhuastmele võivad tingida olemasolevate kanalite vahetamise, mis on
10. Võlli pööramisseade on välja lülitamata 11. Automaat ja kaugjuhtimise korral võib puududa toide kaugjuhtimisblokile II Väntvõll pöörleb küllaldase kiirusega , kuid ei käivitu või seiskub kohe peale käivitumist Põhjused: 1. Kütusesüsteem kinni 2. Kütuses ja kütusesüsteemis vett ja õhku 3. Nõrk kompressioon 4. Kütusepumbad valesti reguleeritud (0 asend) 5. Temp masinaruumis on liiga madal 6. Kütuse halb pihustamine 7. Klapid ebatihedad 8. Turbokombressorid ei anna õhku silindrisse III Käivitamisel kaitseklapid pauguvad Põhjused: 1. Ebaõige KKP reguleerimine 2. Osa pihusteid tilguvad 3. Kaitseklappide vedrud reguleerimata IV Mootor ei võta koormust taha Põhjused: 1. mootor ette soojendamata 2. Kütusefiltrid ummistunud 3. Kütus ei ole normaalselt ettesoojendatud , viskoosus tõrge 4. Etteande pump annab vähe toidet 5. Kütus on ülekuumutatud 6
konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited);materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) 3. Kirjelda visuaalset ja laboratoorset uurimismetoodikat Visuaalne uurimine toimub ilma igasuguste mõõteriistade ja arvutusteta, hinnang antakse vaid sellele mida on silmaga näha. Visuaalsel uurmismetoodikal vaadeldakse: - Pragusi - Ebatihedad vuugid ja liited - Mõranemised, lõhestumised ja vajumid - Paikamiskohad - Värvitööd - Taimkate - Mustus, hallitus - Seisev vesi ja ebatihedused Laboratoorse uurmismetoodika puhul võetakse pisteliselt proove (kahjustatud) erinevatest kohtadest, mille tulemusel määratekse materjali tugevus ja koostis. 4. Kirjelda ühe korterelamu näitel seisukorra uuringu järjekorda. Esiteks toimub visuaalne vaatlus, mis dokumenteeritakse ning pildistatakse üles.
jääkrõhk,atsetüleeni vooliku süttimise või purunemisé korral kustutakse algul põleti leek ja alles siis suletakse ballooni ventiil. Hapniku vooliku süttimisel suletakse esimesena ballooni ventiil leegi süütamiseks avatakse veidi hapniku ventiil ja seejärel üheaegselt süütamisega atsetüleeni ventiil,leegi kustutamiseks suletakse algul atsetüleeni ventiil ja siis hapniku ventiil, kui põleti on ülekuumenenud, kinnitused ebatihedad, kanalid ummistunud,suudmiku nr ei vasta leegi võimsusele, või gaasidel on valed töörõhud tekib tagasilöök see võib purustada voolikud ja reduktorid ning tekitada plahvatuse,kuuma põletit jahutatakse puhtas vees avades veidi hapnikku ventiili et vesi ei satuks põletisse,kanaleid puhastatakse puidust tiku või vasktraadiga,keevitaja tööriietus peab teda kaitsma keevitus pritsmete eest,silmi kaitstakse kaitseprillidega. Kaar keevitus
alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal; Betooni lagundavad jõud - hüdrauliline rõhk; - jääkristalli kasv; - osmootne rõhk; - soolade kristalliseerumine; - soojuspaisumistegurite erinevus; - temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged; - "soojašokk” 28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO2, SO2, SO3 jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil:
rauaühendid, alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal; Betooni lagundavad jõud - hüdrauliline rõhk; - jääkristalli kasv; - osmootne rõhk; - soolade kristalliseerumine; - soojuspaisumistegurite erinevus; - temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged; - "soojasokk" 26.Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 27.Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Vastus: Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks
· võllipööramisseade on välja lülitamata · automaat- ja kaugjuhtimise korral võib puududa kaugjuhtimisploki toide. Väntvõll pöörleb küllaldase kiirusega, kuid ei käivitu või seiskub kohe pärast käivitumist: · kütusesüsteem on kinni · kütuses on palju vett ja õhku · kütusepumbad on valesti reguleeritud (0-asend) · temperatuur masinaruumis on madal · kütuse pihustamine on halb · klapid on ebatihedad · turbokompressorid ei anna õhku silindrisse. Käivitamisel kaitseklapid pauguvad : · ebaõige KKP reguleerimine · osa pihusteid tilgub · kaitseklapi vedrud on reguleerimata jne. Mootor ei võta koormust: · mootor on ette soojendamata · kütusefiltrid on ummistunud · kütus ei ole normaalselt ette soojendatud, viskoossus on kõrge · etteandepump annab väikese surve · kütus on üle kuumendatud · pöörete regulaator on valesti häälestatud või rikkis
kontrollida kõikide ühenduskohtade tihedust. Selleks suletakse põleti ventiil ja keeratakse reguleerkruvi välja. Töörõhumanomeetri osuti peab jääma paigale ( rõhk ei tohi tõusta, veel vähem langeda, mis näitab, et kõrgrõhu ja madalrõhu kambrit eraldav klapp on ebatihe). Teine võimalus on – sulgeda ballooni ventiil ja jälgime kõrgrõhu manomeetrit. Kui kuskil on ebatihedus, siis koheselt hakkab kõrgrõhu manomeetri osuti langema ja meil tuleb üles leida ebatihedad kohad. Rõhu püsimisel on kõik korras. Lühiajaliste töökatkestuste puhul suletakse ainult sulgeventiil ega muudeta reguleerkruvi asendit. Töö lõpetamisel tuleb aga sulgeda ballooni ventiilid, vabastada voolikud rõhu alt ja samuti vabastada reguleervedru surve alt ja lõpuks sulgeda põleti ventiilid. Gaasi rõhu reguleerimisel ei tohi manomeetrite osutuid minna üle ettenähtud lubatust ülempiirist
püstikute ja magistraaltorustiku tasakaalustamine; olemasoleva süsteemi läbipesu; kütmata ruumides, pööningul ja keldris tuleb torustik soojustada. Joonis 13.19 Värske õhu radiaatorid ja nende tööpõhimõte (all). 13.2.3 Ventilatsioon Uuringu raames läbiviidud tehnosüsteemide ülevaatus kinnitab, et tellismajade loomulik ventilatsioonisüsteem on amortiseerunud ega võimalda nõutava õhuvahetuse tagamist. Sageli on tellistest ventilatsioonilõõrid ebatihedad, ummistunud ja seinad suure karedusega. Lisaks on kasutusaja vältel tehtud mitmeid ümberehitusi. Loomuliku ventilatsiooni korrektne renoveerimine tähendab seda, et kogu hoones ja konkreetses korteris taastatakse projektijärgne ventilatsioonisüsteemi olukord. Ventilatsioonikanalid puhastatakse, tihendatakse ning vajadusel ühendatakse korterid õigetesse püstikutesse. Olemasolevaid ventilatsioonikanaleid ära kasutavate
annaabi.ee 
