2.Pealiskiht on purunenud või vigastatud . Mille koormus või mõõtmed ei vasta antud autole . Ühel teljel on erinevad rehvid Rehvide kuluvust suurendab : Ø Madal sise rõhk . Ø Ülekoormus . Ø Kiire aõit. Ø Järsk pidurdus suurelt kiiruselt. Mootor Mootor : Ei tohi kasutada autot, kui : 1. Mootori heitgaaside sisaldus ületab lubatud norme .(3%) 2.Toitesüsteem on ebatihe (kütus lekib) 3.Väljalaske süsteem ei ole korras (summuti torud on katki ja müra on suur) Jahutussüsteem : Jahutusvedeliku optimaalne temperatuur on 80* . . . 90* Temperatuuri tõusu võib põhjustada : Vedeliku vähesus Ventilaatori rike Termostaadi rike Jahutusvedelikena kasutatakse külmumiskindlsad vedelikke , milledel on järgmised omadused : ANTIFRIIS VÕI TOSOOL 1. On mürgised . 2
Rike ja selle tunnus: 1)Vahelejätud tühikäigul Põhjus: Tühikäigu väär reguleering.Tühikäigu-bensiinidüüsi ummistus. 2) Lahja küttesegu- Mootor on jõuetu,veab tõukeliselt,kuumeneb üle,karburaator turtsub. Põhjus: Peadüüs ummistunud.Bensiini vähene pumpamine karburaatorisse.Bensiini tase madal.Sõel umbes 3)Rikas küttesegu- Väljalasketorust tule musta suitsu, paugud summutis, suur bensiinikulu,mootoril võib olla vähe jõudu. Põhjus: Nõelklapp ebatihe, ei sulgu.Bensiini tase kõrge.Õhuklapp ei avane.Ujuk uppunud. 2. Sõidupidur. Piduriketas, kolb, klotsid. Auto kiiruse vähendamine sõiduajal. ABS pidurid- blokeerimisvastane pidur. Ehitus:Trummelpidurid või ketaspidurid(trummel puudub). Pilet 15. 1. Auto elektrivooluallikad Akupatarei varustada elektriseadmeid elektriga, kui mootor seisab. ( alalisvool 12 V ) Generaator- varustab elektriseadmeid elektriga sõida ajal. ( vahelduvvool 13,5 V ) 2. Sõidupiduri rikked
Diagramm a- õhk silindris , kokkusurumisele 23 kulub osa survetaktist s1, surveklapp avaneb raskesti ( h1 ) ; Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s 2), ning avaneb raskesti , on vaja suurt lisahõrend (h 2), Diagramm c- surveklapp sulgub halvasti , mistõttu osa imemistaktist (s2) läheb kaduma , Diagramm d - imiklapp on ebatihe ning kolvikäigu otstes läheb osa vedelikku tagasi imitorru ( s4 , s5 ), Diagramm e - surveklappon ebatihe ja tagasivoolav vedelik aeglustab vaakumi teket (s6 ). 13 Kolbpumba karakteristikud (tunnusjooned) ja tootlikkuse reguleerimise võimalused. Igal pumbal võib graafiliselt määrata tootlikkuse (Q) ja surve H (rõhu ) (p) omavahelise seose või tootlikkuse ja rõhu funktsioonina määrata
küttesüsteem rike seotud kaasneda tugeva löögiga pihusti torus, pihusti tilgub, seega kütuse ühe või mitme silindritega osa ei pihustata ja ei pole, võimsus väheneb ja suureneb uduvine. See viga võib olla seotud kolvi rõnga ära põletamisega, väljalaskeventiili läbipõlemisega ja sisse- ja väljalaske klappide ebatihe paigutusega oma kohadele. Hakkavad suitsema kõik Vale kütuse kasutamine või on häiritud sisselaskesüsteemi töö, või enamik silindrid samal ajal toimub läbipuhke ja ülelaadeõhu rõhulangus. Silinder hakkas suitsema Silindrite ülekoormus, pihustite või kõrgsurve pumba rikke, mis kaasneb gaasi suurenemise temperatuuri ülekoormatud silindris. Müra silindris Suurenenud silindri ja kolvi vahemaa. Suur kolvirõngade ja
plunzeri 0 – asendisse, keerame kruvi kinni ja kontrollime kohe uuesti 0 – asendit. KKP tiheduse kontroll KKP tihedust kontrollitakse remondis, selleks võetakse välja surveklapp ja kinnitame kõrgsurvestutsi külge manomeetri. Käsipumbaga pumpame rõhu üles ja jälgime rõhulangust manomeetri järgi. Saaduid tulemusi võrdleme mootori passis olevate andmetega ja kui need on erinevad siis on plunzerpaar või pump ebatihe. Mootoritel milledel on olemas imiklapp tuleb enne plunzerpaari vahetust kontrollida imiklapi tihedust. Mootori plunzerpaaride ebatihedus ei tohi ületada 20% , kuna suurema ebatihetusega pumpa pole võimalik reguleerida võrtseks silindrisse antavat kütusehulka, sest selljuhul nihkuks paigast KKP 0 –asend ja mootori seiskamine oleks raskendatud. SPM pihustite kontroll ja reguleerimine Kütuse pihustamine peab olema võimalikult täiuslik, sest sellest oleneb
raskesti ( h1 ); Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s2) ning avaneb raskesti, on vaja suurt lisahõrendust (h 2); Diagramm c- surveklapp sulgub halvasti, mistõttu osa imemistaktist (s3) läheb kaduma Diagramm d - imiklapp on ebatihe ning kolvikäigu otstes läheb osa vedelikku tagasi imitorru ( s4 , s5 ), 21 Diagramm e - surveklapp on ebatihe, tagasivoolav vedelik aeglustab vaakumi teket (s6 ) Küsimus 9. Eripöörlemissagedus, labapumpade liigitus ja tööparameetrite olenevus eripöörlemissagedusest.
(vaata loengus joonistatud diagramme) Diagramm a- õhk silindris , kokkusurumisele kulub osa survetaktist s1, surveklapp avaneb raskesti ( h1 ) ; Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s2), ning avaneb raskesti , on vaja suurt lisahõrend (h 2), Diagramm c- surveklapp sulgub halvasti, mistõttu osa imemistaktist (s2) läheb kaduma , Diagramm d - imiklapp on ebatihe ning kolvikäigu otstes läheb osa vedelikku tagasi imitorru ( s4 , s5 ), Diagramm e - surveklappon ebatihe ja tagasivoolav vedelik aeglustab vaakumi teket (s6 ). Kolbpumba karakteristikud (tunnusjooned) ja tootlikkuse reguleerimise võimalused. Igal pumbal võib graafiliselt määrata tootlikkuse (Q) ja surve H (rõhu ) (p) omavahelise seose või tootlikkuse ja rõhu funktsioonina määrata
1.1. Gaasipedaali asendi andurid 1.2. Arvuti rikked, mis on seotud ülalnimetatud andurite digitaalmuunduritega. 3. Kütusekulu vähendamine: Sellel reziimil piiratakse kütuse etteannet nii, et mootori väntvõlli pöörlemissagedus ei saa tõusta üle 2200 min-1. Kütuse etteannet piiratakse järgmiste seadmete rikete korral: · Heitgaasi rõhkude erinevuse andur (pärast 200 km läbisõitu töötava diagnostikatulega). · Tahmafilter täielikult ummistunud või ebatihe. · Heitgaasi tagastusklapp (EGR) lahti. · Mootori väntvõlli pöörlemissageduse anduri rike. · Pihustite rike · Kõrgrõhu anduri rike · Kõrgrõhu regulaatori rike. · Kõrgrõhu ja kõrgrõhu regulaatori ebakooskõla. 24 · Suurenenud pinge kõrgrõhu anduril. · Turbolaaduri poolt tekitatav õhurõhk vale. · Õhukulu anduri signaal vale.
· dielektriku pinna saastumine · dielektriku ja elektroodide mittetäielik ühendus Niiskus: 1. sisaldab + ja ioone 2. elektriväljas hakkavad ioonid liikuma 3. elektriväli muutub ebaühtlaseks 4. lahenduspinge dielektriku pinnal alaneb (kestval pingel rohkem, impulsspingel suhteliselt vähe) Saast: 1. seob niiskust 2. sisaldab erineva dielektrilise läbitavusega aineid (sealjuures ebaühtlaselt) 3. elektriväli muutub ebaühtlaseks 4. lahenduspinge dielektriku pinnal alaneb Ebatihe kontakt Joonis 2.30 Dielektriku halb kontakt elektroodidega 1. dielektriku ja elektroodi vahele jääb õhkvahemik 2. õhkvahemikus suhteliselt tugev elektriväli 3. õhkvahemikus esineb tugev ionisatsioon ja kiirgus 4. ioonid tekitavad mahulaengu 5. kiirgus tekitab vabu elektrone 6. elektriväli muutub ebaühtlaseks 7. lahenduspinge alaneb Ebatihedate kontaktipindade vältimiseks kasutatakse: · isolaatorite tsementeerimist · pehmeid tihendeid
väja vahetada, ühendused kindlalt pingutada ja avarii ventiil peab olema suunatud ülespoole. Kui reduktor on paigaldatud, siis ballooni ventiil avada aeglaselt ja töörõhk on välja reguleerida, tuleb kontrollida kõikide ühenduskohtade tihedust. Selleks suletakse põleti ventiil ja keeratakse reguleerkruvi välja. Töörõhumanomeetri osuti peab jääma paigale ( rõhk ei tohi tõusta, veel vähem langeda, mis näitab, et kõrgrõhu ja madalrõhu kambrit eraldav klapp on ebatihe). Teine võimalus on – sulgeda ballooni ventiil ja jälgime kõrgrõhu manomeetrit. Kui kuskil on ebatihedus, siis koheselt hakkab kõrgrõhu manomeetri osuti langema ja meil tuleb üles leida ebatihedad kohad. Rõhu püsimisel on kõik korras. Lühiajaliste töökatkestuste puhul suletakse ainult sulgeventiil ega muudeta reguleerkruvi asendit. Töö lõpetamisel tuleb aga sulgeda ballooni ventiilid, vabastada voolikud rõhu alt ja samuti
käsutamisel ei tohi soolomasina puhul olla üle 7,5 m ja silindri ja kolvi kulumine ning kolvirõngaste kinninõetu- külghaagise korral üle 8,2 m. Pärast kontrollsõitu regulee- imne pesadesse, harvem silindri ja selle kääne vaheline ritakse pidurid lõplikult ja kontrollitakse piduritrumlite ebatihedus. Neljataktilistes mootorites vähendab kompres- kuumenemist. siooni ka klappide ebatihe sulgumine. Mootorratastel PÜK-K)3 ja M2K-II3, millel on valatud Kloppimisi (neid tuleb eristada detonatsioonihelidest) piduriklotsid, saab hõõrdkatete kulumisel pidureid täien- võivad mootoris põhjustada kolvi, kolvisõrme, kepsu- ja davalt reguleerida seibide asetamisega kiotside tugitalla raamlaagrite kulumine ning suur klapivahe. Nende eris- alla. Mootorrattal M-66, K-650 jt. saab pilu kiotside ja tamine on algajale mootorratturile raske
Nimetatud põhjustel soovitatakse hoiustada suuremaid kaubaaluste koguseid välitingimustes varikatuse all. 322 12 Pakendid ja pakkimine Eri mõõtmetega aluste kasutamise tõttu pole alati võimalik täita veoühiku põhja pindala efektiivselt. Samuti põhjustab aluste ebatihe paigutus veoplatvormile tihti kaupade ja pakendite vigastusi. Lisaks tekib eri mõõtmetega aluste kasutamise tõttu kaupade vigastusi ka laokäsitsemise käigus. Seoses puidust kaubaaluste kasutamisega on seotud järgmised probleemid: • Puidust alused on käsitsi tõstmiseks liiga rasked
annaabi.ee 
