tõuloomade rühm. Vähem rakendatakse tõuaretuses tõugudevahelist ristamist, liikidevahelist hübridiseerimist ja teisi tõuaretusvõtteid. Tõuaretust organiseerivad taludes zootehnikud (zooselektsionäärid) ja ETLL (Eesti Tõuloomakasvatuse Liit). Sordiaretus: (selektsioon) põllumajanduse kultuurtaimede uute sortide loomine või olemasolevate parandamine. Sordiaretuse vanimaid, iidseist aegadest põrinevaid vorme on rahvaselektsioon: kultuurtaime pikaaegsel kasvatamisel loodi peamiselt ebateadliku valiku tulemusel kohalikud e. maasordid. 19 .saj. ja eriti 20. saj. algul asendusid maasordid sordiaretusasustustes teadliku valiku abil loodud aretussortidega. Nüüdisajal on sordiaretuse ülesanne luua suure saagivõimega ja nõuetele vastava kvaliteediga külma-, haigus- ja kahjurikindlaid, mehhaniseeritud koristamiseks sobivaid sorte. Sordiaretuse põhivõtted on: aretuse lähtematerjali hankimine olemasolevate vormide ja
ajendavaks jõuks tungid ehk instinktid: 1. eluinstinkt, samastub suguinstinktiga e libidoga; 2. surmainstinkt ehk hävitamise instinkt e Thanatos. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute (sh kuritegude), unenägude põhjustajaks, samuti ka loova aktiivsuse lätteks (eriti kunstis). Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks, mida seostas eri viisidel vastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas: Psühholoogia arengulugu 3 Teema 2 1. ,,tema" (id)- isiksuse tume, nähtamatu, halvasti organiseeritud osa, sisuks instiktiivsed püüdlused; 2. ,,mina" (ego)- isiksuse organiseeritud alge, funktsiooniks indiviidi psüühika kaitse väliskeskonna ohtude eest ja kohanemine praktilise elu probleemidega ; 3
hüpnotiseeritavate vastuvõtlikkuse, sisendatavuse; tundetuse valu suhtes, kui neile öeldi, et mingi nende keha osa on tuimestatud; käsu peale emotsionaalsete reaktsioonide väljendamise; ning fakti, et inimesed ei mäleta hüpnoosi ajal toimuvat hiljem – posthüpnootiline amneesia. Posthüpnootiline sugestioon – pärast hüpnoosi kestev seisund, kus indiviid vastab käsklusele ebateadliku täitmisega. Tulemused on seletatavad pigem indiviidi sisendatavuse kui magnetisööri omadustega. Nancy koolkond Auguste Ambroise Liebeault (1823-1904) Nancy linna lähedal tegutsenud arst, kes kasutas hüpnoosi. Tekkis aegamisi koolkond mitmetest arstidest, kelle seisukoht oli, et kõik inimesed on vastuvõtlikud hüpnoosile, mõned on aga väga vastuvõtlikud. Charcot’ seletus hüpnoosile ja hüsteeriale Jean-Martin Charcot (1825-1893)
saada. 67. Piaget kolme mäe katse mõte. lapse mõtlemist iseloomustab egotsentrism (3 mäe katse, ta arvab et teised näevad sedasama, mida tema näeb (hoolimata vaatevälja jäävatest taksitustest). Tõestas seda, et laps arvab, et teised näevad sedasama, mida temagi. 68. Otsustamise olemus. Inimene ei otsusta ega lahenda probleeme teadlikult, vaid me saame oma otsustest teadlikuks hoopis peale ebateadliku protsessi toimumist. 69. Luchinsi katse mõte. Abraham Luchins uuris teaduslikult Einstellungi nähtust. Nähtuse iva on lühidalt selles, et mõnikord on kogemused probleemide lahendamisel mitte kasuks, vaid takistuseks. Luchins demonstreeris seda nähtust veepurkidega. Tal oli kolm eri suuruses purki ning katseisikud pidid ainult neid purke kasutades välja mõõtma kindla koguse vett. Seega kolm purki esimesse mahub 21
20 Kolonn tegi trahvide tasumiseks vabatahtliku korjanduse ning trahvitutele saadeti raha jõuludeks postiga 17 Peeter Reemanni (2. oktoober 1969, Võrumaa, sepp) mälestused, üleskirjutatud 5. oktoober 2009. 18 Ain Saar, lk. 52. 19 Kirjavahetus Argo Männimetsaga 16.03.2010. 20 Ain Saar, lk 58-59. 8 koju.21 Eriti nuheldi Üllar Pugastit, kellelt pressiti ähvardustega välja avalik vabandus oma ,,ebateadliku" käitumise pärast, mis trükiti ka ajalehes. Varsti pärast seda saadeti ta kaheks aastaks Nõukogude Armeesse, kuigi ta oli tunnistatud väeteenistuseks kõlbmatuks. Üllar jäi millegipärast ka ainsaks, keda nõnda nuheldi. Töölt vallandamine ja rahatrahv oli Argo Männimetsa sõnutsi üsna tavaline nähtus.22 1.3. Kohalik ajaleht Töörahva Elu 21. oktoobri sündmustest Erinevates ajalehtedes avaldati miitingu kohta arvamust, enamustes neist üheülbaliselt miitingut mustavalt
Nende kahe jõu vastastikune võitlus. Elu on paradoksaalsel kombel surma teenistuses. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, kuritegude jt eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks eriti kunstis. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) ning seostas neid mitmel viisilvastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm
Nende kahe jõu vastastikune võitlus. Elu on paradoksaalsel kombel surma teenistuses. Täitmata soovide ja realiseerimata 4 tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, kuritegude jt eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks eriti kunstis. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) ning seostas neid mitmel viisilvastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse
Et igal kriitikul on omaenda menetlus, siis on tulemus huvitav, ning oluline on ükskõiksus, kas tõlgendus ühtib autori mõeldud tähendusega. Esimene oht, mis selle meetodiga kaasneb, on eeldus, et ainult üks luuletuse kui terviku tõlgendus saab olla õige. Luuletuse tähendus on just see, mida luuletus erinevatele tundlikele lugejatele tähendab. Teine oht seisneb eelduses, et kui luuletuse tõlgendus kehtib, siis langeb see tingimata ühte autori teadliku või ebateadliku taotlusega. Kolmandaks mainib Eliot, et pärast analüüside lugemist taastusid tema tunded luuletuste vastu, mida ta juba ammu oli tundnud ja armastanud, aeglaselt. Ta kahtleb, kas suudaks nautida mõnda uut ja väga head luuletust pärast selle analüüsi studeerimist. Olles puudutanud kirjanduskriitika muundumist ning valgustanud mõnda kaasajal harrastatavatest kriitikatüüpidest, jõuab Eliot küsimuseni, mis on (kui on) igasuguse kirjanduskriitika ühisjooned
.. pani pähe, triibukas / triibuline) vastu, kasutatakse verifitseerimise lihtsamat varianti — valikut alternatiivide hulgast. NT: Kas õige on öelda sigad või sead! Verifitseerimise põhimõttel on üles ehitatud korrektuurharjutused. Nimetatud oskust eeldavad ja arendavad tegelikult ka kõik need ülesanded, kus nõutakse keeleüksuste valikut, sobitamist, algvormi asendamist mingi muutevormiga jne. Emakeeleõpetuse üheks eesmärgiks koolis on ebateadliku kontrolli baasil kujundada teadliku kontrolli oskused. Verifitseerimisharjutused praktilises lauseõpetuses: Verifitseerimine (õigeks/valeks, sobivaks/sobimatuks tunnistamine) on üks peamistest lingvistilistest ja psühholingvistilistest eksperimentidest, mille käigus otsustatakse mingi keeleüksuse õigsuse (keelenormile vastavuse) üle. Verifitseerimisülesanded jaotatakse jaatavateks
ebaefektiivseks osutu- nud struktuurid asendatakse uute ning tõhusamatega. Loova hävitamisega kaasnevad pankrotid ja töötus on Schumpeteri käsitluse kohaselt ühiskondlike institutsioonide tõhustamise ning elatustaseme jätkusuutliku kasvu eeldusteks. Individuaalsed vabadused ja omakasupüüdlike individuaalsete huvide summa võib turu- majanduskorra tingimustes anda kokku ebateadliku liikumise üldiste huvide suunas. Juba Adam Smith kirjutas, et individuaalsed halvad omadused võivad ühiskonna tasandil olla kasulikud. Üks ahne inimene on küll ebameeldiv, aga kui ühiskond annab kõigile võimaluse olla ahne, võib see tuua ühiskonnale head. 67 Inimene on kariloom, peenemalt öeldes ühiskondlik olend. Kapitalism on kindlasti kollek- tiivset tegutsemist eeldav ühiskonnatüüp
annaabi.ee 
