E-praktikum töö nr. 6 - Mitterauasulamite mikrostruktuurid Question 1 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mille alusel liigitatakse alumiiniumisulameid? Select one or more: 1. termotöötlus 2. töödeldavus 3. sulamistemperatuur 4. kõvadus Question 2 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi töödeldavad (deformeeritavad)? Select one or more: 1. puhas Al 2. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 3. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid 4. Al-Si sulamid ehk silumiinid Question 3 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi valatavad (ehk valusulamid)? Select one or more: 1. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 2. Al-Si sulamid ehk silumiinid 3. puhas Al 4. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid Question 4 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text
89,33 100,00 1 : 4,00 4,00 Millised väited on õiged kalestumise kohta? : 1. kalestumise käigus vähenevad tugevusnäitajad ja kõvadus 2. kalestumise käigus vähenevad plastsus- ja sitkusnäitajad 3. kalestumisnähte kasutatakse ära metallide ja sulamite tugevdamisel ja kõvendamisel 4. kalestatud metall on stabiilses olekus 5. kalestumine leiab aset plastse deformatsiooni käigus 6. deformeeritud (kalestunud) metalli sitkus- ja plastsusnäitajate tõstmiseks tuleks viia läbi rekristalliseeriv lõõmutus 2 : 4,00 4,00 Millised väited on tõesed kuum- ja külmdeformeeritud metalli kohta? : 1. Külmdeformeerimisel saadud struktuur on mittetasakaaluline ning metall läheb üle stabiilsesse olekusse toatemperatuuril teatud aja pärast (vanandamine). 2
Küsimuse tekst Milline on alumiiniumi valusulamite tähttähis EN järgi? Vali üks: a. AK b. AW c. AL d. AC Küsimus 7 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis sulamiga on tegemist - CuSn 10? Liik ja koostis? Vali üks: a. tombak; 10% Zn b. pronks; 10% Cu, ülej. Sn c. pronks; 10% Sn, ülej. Cu d. pooltombak; 10% Sn Küsimus 8 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi on sulam ja milline on sulami AlCu5Mg2 koostis? Vali üks: a. duralumiinium; 5% Cu, 2% Mg, ülej. Al b. silumiin; 5% Cu, 2% Mg, ülej. Al c. pronks; 5%Al, 2%Mg Küsimus 9 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline tähttähis on vase valusulamite tunnusnumbri ees? Vali üks: a. G b. Cu c. CC d. CW Küsimus 10 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi on sulam ja milline on sulami CuZn38Pb2 koostis?
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad (tekib tardlahus)? Vali üks või enam: a. Ni b. Cu c. Mg d. Fe e. Cr f. Si g. Mn Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Vali üks: a. kergmetall b. keskmetall c. raskemetall d. kerge sulam Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis võiks olla termotöödeldava al-sulami orienteeruv maksimaalne tõmbetugevus Rm (MPa)? Vali üks: a. 250 b. 500 c. 750 d. 1000 Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised omadused on ühefaasilisel struktuuril? Vali üks või enam: a. Väiksema kõvaduse ja tugevusega võrreldes kahefaasiliste struktuuridega b. Hea survetöödeldavusega
Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna mikroskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimetatakse ka kvaliteetmalmiks)
b. CO c. CaO osalusel d. N2 Küsimus 11 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliste metallide baasil valmistatakse pehmed magnetmaterjalid? Vali üks: a. nikli ja kobalti baasil b. aluminiumi ja nikli baasil c. raua ja räni baasil d. alumiiniumi ja räni baasil Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Vali üks: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir c. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus d. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Süsinik satub malmi Vali üks: a. kütusest b. aherainest c. räbustist d. maagist Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase "keemisel" eraldub Vali üks: a. C b. P
Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi: ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid; 5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid; ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi: kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb; kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327-1539°C - Mn, Cu, Ni, Ag jt; rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist.
Partially correct Mark 1,50 out of 2,00 Question text Kuidas muutuvad süsiniku sisalduse kasvades terase mehaanilised omadused? Vali üks või enam: 1. kõvadus väheneb 2. kõvadus suureneb 3. sitkus väheneb 4. sitkus suureneb 5. survetöödeldavus paraneb 6. lõiketöödeldavus halveneb 7. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema Question 2 Correct Mark 1,00 out of 1,00 Question text Mis on teras? Vali üks või enam: 1. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus 2. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) 3. Teras on keemiline element 4
· komponentide aatomiraadiused on ligilähedaselt sama suured · aatomite vahelised kaugused sarnased Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõre suurematesse tühimikesse. Tühimike arv on piiratud seega saab olla ainult piiratud lahustuvusega. Reeglina paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõresse eelkõige väiksema aatomi raadiusega mittemetalliaatomid. Korrastatud tardlahus - Asendustardlahuse kristallivõres on aatomid paigutunud teatud korrapära järgi. Tekib nt aeglasel jahutamisel või kestval kuumutamisel 3.3. Keemiliste ühendite valem ja omadused. AmBn · Komponentide kristallivõrest erinev kristallivõre · komponentide aatomite täisarvkordne suhe · omaduste hüppeline muutus · kindel sulamistemperatuur 3.4. Loetlege mehaanilised segud metallisulameis ja tooge muutuste skeemid.
8). Tähisele järgnev arv näitab vastava elemendi keskmist sisaldust protsentides. Kui elemendi sisaldus terases on kuni 1%, siis reeglina arvu ei järgne. Näiteks: teras 40X( 0,40%C, kuni 1%Cr), teras 12X18H10T(0,12%C, 18%Cr, 10% Ni, kuni 1 % Ti), teras 9XC( 0,9% C, kuni 1%Cr ja Si), terasX61( ca 1% C, 6%Cr, ca 1% V). Legeerteraseid toodetakse ainult rahulikena ning tähist c margitähise lõpus ei tooda. Alumiinium Peamine maak on boksiid, mis sisaldab Al2O3 - nH2= ning Fe, Si, ja teisi oksiide. Tootmisprotsess: 1)Al2O3 saamine 2)Al2 O3 elektrolüüs Al saamiseks
3. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. Tihedus - on homogeense aine mass ruumalaühiku kohta. Ühik: kg/m³. ●Kergmetallid ρ<5000 kg/m³ ●Raskmetallid ρ>10 000 kg/m³ ●Keskmetallid ρ=5000...10 000 kg/m³ Sulamistemperatuur - temperatuur, mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse. ●Kergsulavad metallid Ts<327 °C ●Rasksulavad metallid Ts>1539 °C ●Kesksulavad metallid Ts=327...1539 °C Kõvadus - materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse. Otsak on vähedeformeeruvast materjalist kuuli, koonuse või püramiidi kujuga. Brinelli, Rockwelli ja Vickersi kõvadus. Elastus – ehk elastsusmoodul, iseloomustab suhtelise risti- ja pikideformatsioonide suhet tõmbel (survel). 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused.
. Lennundus, autotööstus, sport, elektriseadmed, kodutehnika, ehitus, laevaehitus 3. Alumiiniumisulamite mehaanilised omadused. - deformeeritavad (termotöödeldavad, mitte-termotöödeldavad) - valusulamid (termotöödeldavad, mitte-termotöödeldavad) - legeerelemendid - Mg, Si, Cu, Zn - tõstavad tugevusomadusi - Mn, Cr - tõstavad korrosioonikindlust - Cu - vähendab korrosioonikindlust - Ti - parandab pinnaomadusi Al Mg sulamid magnaaliumid- on väikese tiheduse, suure tugevuse ja plastsusega, hea keevitatavuse, lõiketöödeldavuse ning korrosioonikindlusega kuid halvasti valatavad ning halva soojusjuhtivusega ja madala kuumutustugevusega (kuni 100º C). Muude lisanditega alumiiniumsulamid : Kuumustugevad Al sulamid on mõeldud tööks kuni 350º C. Kasutatakse näit lennukimootorite kolbide valmistamiseks. Mehaanilised omadused sõltuvad termotöötlusest ning valmistusviisist.
elektronkontsentratsioon. Karbiidi, nitriidid ja boriidid ülemineku grupi metallid (Fe, Mn, Cr, Mo, W jt) moodustavad väikese aatomi raadiusega mittemetallidega (C, N, B, H) sisendusfaasidena tuntud keemilisi ühendeid, kusjuures metalli ja mittemetalli aatomi raadiuste erinevus on suur (RM/RX 1,7 või RX/RM 0,59). Sisendusfaaside komponentide aatomite arvu suhe on lihtne täisarvkordne ja selliste keemiliste ühendite valemiteks on M4X, M2X, MX, MX2 jne (kus M on metall ja X on mittemetall) ja nende kristallvõred on sarnased sisendustardlahuste kristallvõredega (tavaliselt esinevad võretüübid K8, K12 või H12). Sisendusfaase süsinikuga nim. karbiidideks, lämmastikuga nitriidideks, booriga boriidideks jne. Tuntuimaks sisendusfaasiks rauasüsiniku- sulameis on Fe3C (raudkarbiid), kus raua ja süsiniku aatomite suhe (baasaatomite suhe) on 0,60. Kui rauale on omane kuupvõre (K8 või K12), süsinikule
DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS Alumiiniumisulamid Deformeeritavad ja termotöödeldavad sulamid Paljude alumiiniumisulamite (Al-Cu, Al-Si, Al- Mg, Al-Mn) puhul on tähtsaks asjaoluks, et lisandid Cu, Si, Mg, Mn lahustuvad põhimetallis – alumiiniumis – piiratult, kusjuures nende lahustuvus väheneb tekkinud tardlahuses temperatuuri langemisel. Joonisel 7.2 on toodud nende sulamite hulgast kõige tüüpilisema ja praktiliselt tähtsama komponentidepaari Al-Cu faasidiagramm. Al-Cusulamid Cu-sisaldusega kuni 5% on tuntud eelkõige duralumiiniumina. Kui kuumutada Al-Cu-sulamit, mille vasesisaldus on alla 5,7% (joonis 7.2), ühefaasilise tardlahuse α-alasse (üle lahustuvuse joone) ja seejärel kiirelt
.. koordinatsiooni arv. Võreelemendi kohta tulevate aatomite arv K6 K=6 ; n=1 2.asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1 B=6*1/2=3 n=A+B=1+3=4 3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid F-S sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas c=0,01%-0,1% (Fe(C))(Ferriit on süsiniku tardlahus alfa+rauas) A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas c=0,8-2,14%(Fe(C)) ( Austeniit on samuti raua ja süsinuku tardlahus, süsinik aatomid on asetatud gamma+rauas tahkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. (sitke ja hästi deformeeritav, mittemagneetiline) M(K8) c ülekõllastunud tardlahus alfa+rauas(Fe(Cülek)) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-S sulameis muutuse skeem, T A->(F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutektoidterase struktuuriosad, nende
kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid Mangaan tõstab märgatavalt terase valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on tugevust, alandamata seejuures plastsust, ning umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja samal ajal vähendab väävlisisaldusest tingitud nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on kahjulikku mõju. süsinikku sisaldavad sulamid – rauasüsinikusula- Malmidele on peale suurema süsinikusisal- mid, mis jagunevad järgmiselt: duse omane ka suur ränisisaldus (1...3%). Räni - terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; peamine mõju on selles, et koos süsinikuga soodus- - malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% tab ta grafiidi eraldumist. (tavaliselt kuni 4%). Väävel ja fosfor. Väävel ja fosfor on
muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustab pragude teket.(väsimuspiir). Mittepurustavad katsed Metalltoodete mittepurustava kontrolli (MPK) meeto- dite ülesanneteks on 1) defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod, räbulisandid jms.); 2) materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine; 3) füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine (soojus- ja elektrijuhtivus, kõvadus jt.); 4) tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll (toote pikkus, paksus, pinnakvaliteet jt.) Kõvaduskatsed Enamlevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsaku sissusurumise teel. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbi- mõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au),
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir
Karik, V. Palm, V. Past, Üldine ja anorgaaniline keemia, Tln., Valgus, 1981 Eksamiküsimused vastavalt läbitud materjalile Katt, N. Keemia lühikursus gümnaasiumile, Avita, 2003 Mõni osa võib jääda iseseisvalt õppimiseks Teadmiste kontroll Arvestuse saamiseks: Tähtsamate metallide keemia. Sulamid. A: 91- 91-100 p. B: 81- 81-90 p. C: 71- 71-80 p. METALLIDE PINGERIDA D: 61- 61-70 p. E: 51- 51-60 p. F: 0- 0-50 p. Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au (standardpotentsiaal) 1
Tihedus 3 3 Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass kg/m . Plastidel on tihedus 1000 - 2000 kg/m , 3 keraamikal 1500 - 2500 kg/m , enamkasutatavatel metallidel piires 1700 - 22000 3 kg/m . Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille 3 tihedus on alla 5000 kg/m (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), 3 raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10000 kg/m (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 3 000 kg/m ). Tabel 1. Metallide tihedus Metall Tihedus Alumiinium 2700 Tsink 7140
Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Ajalugu.............................................................................................................................................5 1.3. Aatomi ehitus.........................
põhimetalli omadustele. Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koor- mustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahapruslävi. Ehitusterastena kasutatakse: · tavasüsinikteraseid, · mangaanteraseid, · peenterateraseid, · parendatud teraseid, · boorteraseid. 5) Masinaehitusterased ja nende omadused. Kasutamine. Tsementiiditavate terastena kasutatakse madalsüsinikteraseid (0,1...0,25%C), mille kõvadus peale tava- karastust on väike. Peale tsementiitimist (pinnakihi rikastamist süsinikuga, C-sisaldus viiakse ca 1%-ni), karastamist ja madalnoolutamist on nende pinnakõvadus 58...62 HRC, südamiku kõvadus aga 30...42HRC. Tsementiiditavate teraste südamik peab olema heade mehaaniliste omadustega, eriti tähtis on kõrge voolavuspiir, mille tagab eelkõige peeneteraline struktuur. Ka pinnakihis on oluline peeneteraline
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppekeskus Felix Laig DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS Kodutöö 3 Õppejõud: lektor Aleksander Lill Tallinn 2017 Sisukord Duralumiiniumsulamid.................................................................................................... 3 Alumiiniumsulamite termotöötlus................................................................................... 3 AlCu4Mg keemiline koostis ja omadused.........................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 7 Duralumiiniumsulamid Duralumiiniumsulamid on deformeeritavaist alumiiniumsulamitest tuntud oma kerguse ja tugevuse poolest, mistõttu neid kasutatakse palju lennukitööstuses
Alumiinium ja alumiiniumisulamid Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetuge- vusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm 2-ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) võimaldab tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades. Al
Liblegrafiitmalmil (hallmalm) on libleja kujuga grafiidi osakesed. Keragrafiitmalmil on kerajad grafiidi osakesed. Tempermalmil on helbekujulised grafiidi osakesed. Toodetakse lõõmutamise teel: a) must tempermalm – feriitstruktuuriga, saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisega (plastsem aga nõrgem); b) valge tempermalm – perliitstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (nt rauamaagiga)(tugevam, aga vähem plastsem) Terased – raua sulamid, mis sisaldavad süsinikku 0,05...2,14%. Terasesulatuse meetodid: Konvertermeetod – sulatus teraskesta ja tulekindlast materjalist voodriga lahtises ahjus vedelast toormalmist hapniku läbipuhumisega. Martäänmeetod – sulatus ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust rauamaagi lisamisega. Elektrometallurgia – terase sulatamine elektriahjudes, kaarahjudes või induktsioonahjudes.
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused.- a. 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld . See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem
2.asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas C=0,01%-0,1% (Fe(C)); A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas C=0,8...2,14% (Fe(C)) M (K8) C ülekõllastunud tardlahus alfarauas (Fe(Cülek) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-C sulameis, muutuse skeem, T A => (F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur C<0,8% struktuur koosneb F ja P, C-sisaldus 0,2% korral ferriidi ja perriidii koguste suhe 3:1 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035...0,06%; fosfor 0,025...0,045% 8.maldmide liigitus lähtudes C olekust. Nende tekke eeltingimused 1) seotud C malmid e.
.........................................10 1.3.7EH36...................................................................................................................................10 1.4Roostevabad terased..................................................................................................................10 1.4.1Dupleks terased...................................................................................................................11 1.4.2Dupleks sulam 2304...........................................................................................................11 1.4.3Dupleks sulam 24...............................................................................................................11 ALUMIINIUM...................................................................................................................................13 1.5Al-Mg sulam...................................................................................
S – NiSiCr 20 5 2 – keraja grafiidiga malm, Ni – 20%, Si – 5%, Cr – 2%. Malmide tähistsüsteemi EN 1560 kohaselt tähistatakse legeermalmi koostise järgi, näiteks EN-GJLA-XNiCuCr 15-6-2 on liblegrafiidiga (L), austeniitstruktuuriga (A) kõrglegeeritud (X) malm, mis sisaldab 15% Ni, 6% Cu, 2% Cr. Abrasiivkulumiskindlate malmide liigitähis EN 12513 (2001) kohaselt on GJN. Liigitähise järel näidatakse malmi Vickersi kõvadus, näiteks EN GJN-HV600 on malm (GJ), milles puudub grafiit (N) ja mille Vickersi kõvadus on 600. 3. TERAS, TOOTMINE. Terased on raua sulamid, mis sisaldavad süsinikku piires 0,05-2,14%. Kui süsinikusisaldus on alla 0,05%, on tegemist praktiliselt puhta rauaga ehk tehnilise rauaga (kasutatakse elektrotehnikas). Tehniliselt puhast rauda tuntakse armkorauana. See nimetus ARMCO on lühend USA firma American Rolling Mill Company nimetusest. Terasesulatuse põhimeetodid:
Malmide kasutamise eelised ja puudused: Negatiivne: väike tugevus (grafiit on terade vahel), ei ole plaste, ei pea vastu lõõkkoormusele; Positiivne: hea valumaterjal (sulamistemp madalam, lihtne ja odavam asju valmistada), hõõrdetegur väiksem kui terasel (kulub vähem), väsimustugevus on parem, malmist võlli tugevus väheneb täpselt sama palju kui ristlõige 3. Teras, selle tootmine, saadav kvaliteet Teras on raua sulam mis sisaldab süsinikku piirides 0,05…2,14%. Kui C sisaldus <0,05, siis tegemist puhta (tehnilise) rauaga, mida kas.elektrotehnikas, seda tuntakse armkorauana (ARMCO – American Rolling Mill Company). Sulatusahjudes saadakse malmist esmalt toorteras, sellele järgneb terase taandamine (Mn ja Si lisamisega). Terasesulatuse meetodid: 1) Konvertermeetod- sulatus toimub teraskesta ja tulekindlast materjalis voodriga lahtises ahjus (konverteris vedaelas
Metallilised elemendid asuvad perioodilisus tabelis, perioodide alguses. Nende välise elektronkihil on reeglina 1-3 elektroni. Aatomi raadiused on suured. Hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, Metallilistele elementidele vastavad lihtained on metallid. Metalli hoiab koos metalliline side. Füüsikalised omadused:omavad metallilist läiget,head elektri ja soojusjuhid, tänu metallilisele sidemele iseloomustatkse tugevuse ja kõvaduse omadusi: tugevus näitab vastupidavust löögile, kõvadus näitab vastupidavust kriipimisele ja võimet kriipida. Metalle iseloomustatkse ka sulamis, keemis temperatuuri ja tiheduse järgi. Keemilised omadused:lihtainenea on redutseerijad, ei ole kunagi neg. Oks. Astet., reageerivad mittemetalliga. Reageerimine liitainetega: 1.Met+ H2O N: 2Na+H2O2NaOH+H2 Al kuni Fe N:3Fe+4H2OFe3O4+4H2 Alates N reaktsioon veega ei toimu 2.Met+Happe (kõik mis H2 st pingereas vasakul tõrjuvad vesiniku happest välja) Zn+2HClZnCl2+H2 3.Metal + soolalahus
................. Tallinn 2017 Sisukord Tiitelleht ............................................................................................................ ..............................1 Sisukord........................................................................................................... 1 Sissejuhatus..................................................................................................... 2 Alumiinium....................................................................................................... 4 Omadused........................................................................................................ 4 Alumiiniumi levik looduses ning tema tootmine...............................................5 Alumiiniumi kasutamine................................................................................... 5 Ajalugu.......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
