Dzainism nimetus on tuletatud sankriti sõnast jina "võitja" Põhineb dzina´de ehk "vaimsete võitjate" elul ja õpetusel. Dzina`d on õpetajad, kes on omandanud kõrgema mõistmise ja on koos oma järgijatega teel moksa poole, mis vabastab nad ümbersündidest rumaluse ja kannatuste maailmas. Dzina`sid nimetatakse ka "koolme rajajateks" tirthankara`teks. Üle selle koolme pääseb hing ümbersündidest ehk sansaarast vaimsesse vabadusse. Dzainistid usuvad, et igas pooles ajatsüklis ilmuvad maailma 24 tirthankara`t. Praeguse pooltsükli 24 tirthankara`st tuntakse vaid kahte viimast, Parsvat ja Mahavirat, ning needki on mitte ajaloolised, vaid legendaarsed kujud. Mahavira oli see, kes tõi õpetuse inimeste sekka. Dzainistide arusaama kohaselt on aeg lõputu ning koosneb reast üles või allasuunas liikumistest, mis kestavad miljoneid aastaid. Iga liikumise jooksul ilmub maailma 24 õpetajat (tirthankara`t).
Suurtähelised vokaalid sanskriti sõnades märgivad pikka täishäälikut ja suurtähelised konsonandid sellist konsonanti, mille transkriptsioonis on vastava kaashääliku all täpp. Mahavra Ei ole teada palju õpetusest M.-i oma. 460. p.kr tänapäevases Gujaratis tulid mõlema suuna dzainistid kokku ja kinnitasid tekstikaanoni. Inimeksistentsi mõte on dzainistide arvates vabanemine ehk mokSa. Dzainistide arvates jõudes jõutakse m.-ni siis kui ühe isikuga seotud karma lõppeb. Dzainistidel kolmeosaline tee. Õige usk(maailmavaade) samyak-darsana, jNAna, caritra Dzainism kasutab meditsiinilise teksti analoogi. Õige maailmavaade nagu kui inimene on haige ja võtab rohtu, sest usub, et ka aitab. Õige teadmine- kuidas seda usku rakendada.
üsna äärmuslik. Neile on oluline paastumine, mille abil nad loodavad saada üle *ihadest. Kuigi dzainismis on põhirõhk munklusel, ühendab nii munki kui ka ilmalikke *vägivaldsusetuse järgimine, kuid mungad rakendavad seda rangemalt ja järjekindlamalt. · Vägivaldsusetuse aluseks on *kaastundlik suhtumine kõikidesse elusolenditesse ning dzainism nõuab oma järgijatelt ka vegetariaanlust. Äärmuslikumad dzainistid ei söö isegi taimede juuri ega juurvilju, kuna see tähendab kogu taime hävitamist. Samuti ei liigu nad väljas ega söö pimedal ajal, et mitte ühelegi putukale peale astuda või mõnda neist kogemata alla neelata. Nad kannavad suu ja nina ees sidet, et mitte ühtegi pisiolendit juhuslikult sisse hingata. · Paljud dzainistide perekonnad on läbi ajaloo olnud kaupmehed ja tegutsevad äri alal ka tänapäeval
kuldseks ajajärguks. HARIDUS · Brahanismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel. · I aastatuhandel eKr tekkisid ning 12.-13. sajandini pKr tegutsesid nn braahmani koolid. · Õppemaksu ei olnud, kuid pärast kooli lõpetamist tuli teha õpetajale kingitus. · Õppetöö oli suuline, peamiseks aineks veedad. · Õpilane pidi rangelt jälgima distsipliini ning talitsema enda ihasid ja soove. · Budistid ja dzainistid lõid kloostrikoole. · Metoodikas kuulus oluline koht diskussioonidele. · Koolil oli suur raamatukogu. HARIDUS · Kogu keskaja piirdus India rahva valdava osa haridustee suuliste teadmiste ja käsitööoskuste omandamisega. · Kirjaoskus oli minimaalne. · India keelte vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti, aga ka 9.-10. sajandil arenema hakanud uusindia kirjakeeli oskasid lugeda- kirjutada vaid vähesed. ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED
Faktid Pealinn New Delhi (Delhi) President Pratibha Patil Pindala 3 287 263 km² Rahvaarv 1 103 370 000 Riigikeel hindi Rahvastikutihedus 344 in/km² Rahaühik India ruupia (INR) Valitsus vabariik ; demokraatia Iseseivus 15. august 1947 Ajavöönd maailmaaeg +5.30 Valdavad religioonid 80% hinduism 14% moslemid 2.4% kristlased 2% sikhid 0.7% budistid 0.5% dzainistid 0.4% muu Hindu naine Valitsus Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik Riigis kehtib mitmeparteiline vabade valitsemiste süsteem Indias tegutseb kahekojaline parlament India jaguneb 28 osariigiks , mida juhib presidendi poolt 5 aastaks ametisse määratud kuberner Kõige kõrgemat poliitilist võimu omab peaminister Rahvastik
Riigikord: vabariik Pealinn: New Delhi ( 301300 elanikku ) Pindala: 3287365 km2 Rahvaarv: 935,7 mln. Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: hindi ja inglise keel Rahaühik: India ruupia Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased, eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80, 3 %), muhamedlased (11 % , neist sunniite 8,2 % ja siiite 2,8 %), katoliiklased (2,4 %), sikhid (1,1 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muu (4%) Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 1. Geograafiline asend India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeid tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik,
riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi Rahaühik: India ruupia (INR) Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased , eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80,3 %), muhamedlased (11 %, neist sunniite 8,2 % ja siite 2,8%), katoliiklased (2,4 %), sikhid (11 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muud (4%) Riigihümniks: on Jana-Gana-Mana Maakoodiks: 91 Linnaelanikke: 26,8 % Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 % Kirjaoskamatus: 47,9 % 4 Tööpuudus: 10,4 % Rahvuslik kogutoodang: 440 $ inimese kohta India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India piirneb Araabia mere, india ookeani ning Bengali lahega. Indial on
hoidutakse, budistid on taimetoitlased Budismi probleemistik dalai laama, Tiibet Rajajaks Vardhamana Mahavira sündis 540 eKr, 72 aastaselt saavutas moksa Karma seadus valitseb Moksasse saab ainult materiaalsetest soovidest vabanemise kaudu Tsükliline ajaloo käsitlus, maailm on igaveses tõusus ja languses Igal ajastul on 24 suurt õpetajat, keda nad nimetavad thintarkara'ks Maailm on täis kurjust ja viha Ahimsa vägivallatsetus Kõik dzainistid on taimetoitlased Dzainist ei saa põllumees olla (tapaks maad kündes väikseid putukaid) Templis on thintarkarate kujud Nende pidustused on seotud ka palverännakutega Peale usundi rajamist on lahknenud kahte: taevarõivsed (tuleb käia alasti, kuna taevas katab meid) ja valgerõivsed (lihtsate valgete rõivaste kandmine on lubatud) 5 põhimõtet: ahimsa, tõearmastus, mittevarastamine, kasinus (tsölibaat), sidumatus materiaalsete asjadega
tunnus? Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 40 tuhat a tagasi. 73. Millal tekkis dzainism ja kes oli selle rajaja? Tekkis 6.-7.saj eKr. 74. Kes on dzainismis tirthankarad? suurt õpetajat (tirthankara ehk ´sillaehitaja´) 75. Kes on dzainismis digambarad ja kes on svetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? Digambara ,,taevasse mähkunu" munk olgu alasti. Svetaambara ,,valgesse mähkunu" mungarõivaste pooldaja. 76. Kuidas suhtuvad dzainistid elusolenditesse? Milline on vahe võrreldes budistidega? Igasuguste loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida. 77. Millal tekkis sikhism ja kes oli selle rajaja? Tekkis 15.saj. Rajaja: guru Nanak (1469-1539). 78. Mis on sikhide püha raamat? 18.saj. algusest Adi Granth (Algraamat), kus on 974 hümni. On ka rida muid pühakirju. 79. Kus on sikhide tähtsaim pühamu ja mis on selle nimi? Keskne tempel (Kuldtempel) asub Amritsaris. 80
Tripura 12.Karnataka 26.Uttar Pradesh 13.Kerala 27.Uttarakhand 14.Madhya Pradesh 28.West Bengal India haldusjaotus Rahvastik,religioonid Rahvaarvult on India maailmas teisel kohal.Rahvaarv(2007) on 1,12 billionit,millest 27,8% elavad linnas.Indias elab ligi 200 rahvast ja hõimurühma.Suurem osa rahvastikust on hinduistid(üle 80%),neile järgnevad muhameedlased(13,4%),kristlased(2.3%), sikhid(1,9%), budistid(0,8%) ja dzainistid(0,4%). Põhiseadus keelab inimeste diskrimineerimise kastikorra alusel,kuigi erandeid leidub maal elavatel inimestel. Kuna Indias rahvaarv pidevalt kasvab,siis sündimuse vähendamiseks on püütud rakendada perekonna planeerimis programmi,kuid seda on raskendanud usundite ja traditsioonide mõju.Suurt suremust aga põhjustab alatoitlus.Iga tuhande mehe kohta on riigis 944 naist ja India on ka üks väheseid riike, kus meeste eluiga on pikem naiste omast.Keskmine eeldatav
kulg, tee; taoismis tegelikkuse alusprintsiip Kulgemise väe raamat; taoismi alustekst Termin India filosoofiast, mis tähendab igaühe õigesti/eetiliselt käitumise kohustust mis on omakorda sõltuvuses isiku east, klassist, ametist ja soost; Budistlikus filosoofias ka termin fenomeni kohta mõtlus, meditatsioon Grupi inimeste (näiteks etnilise grupi) koos lahkumine asustusalalt või kodumaalt taevasse rüütatu; dzainistid kes järgivad Mahavirat, usuvad alastuse vooruslikkusse. Neid on kõige rohkem Lõuna_indias, avalikkuses liikudes kasutavad nad siiski sageli rõivaid. hindu valgusepüha kannatus võitja; dzainismi usujuhid, kes on saavutanud virgumise, kirgastumise ja kõiketeadmise, olles ületanud sansaara. Neid nimetatakse ka trithankaradeks. Juutide väljaränne Egiptusest olid väike (mõni tuhat liiget) ja kinnine judaistlik usulahk Palestiinas 2. sajandil eKr. Nad elasid maailmast
Tekkis 6-5 saja e.m.a. Õpetuse rajajaks oli Mahavira. 74. Kes on dzainismis tirthankarad? D1zainismi suured õpetajad. 75. Kes on dzainismis digambarad ja kes on svetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? Dzainismi digambarad ei kanna üldse rõivaid ja nende tõekspidamiste kohaselt ei saa naised jõuda vabanemiseni. Rangem suund Dzainismi svetambarad mungad kannavad valgeid rõivaid ja usuvad, et ka naised võivad jõuda vabanemiseni. Leebem suund 76. Kuidas suhtuvad dzainistid elusolenditesse? Milline on vahe võrreldes budistidega? Hinge täiuslik puhtus, aga seda saab ainult saavutada siis, kui hing on igaveses vabastuses ning kehaga mitteseotud olekus. Seda vabanemist takistab karma. Eesmärk on katkestada sünni-surma tsükkel. Buddha eesmärk on saavutada Nivraana. 77. Millal tekkis sikhism ja kes oli selle rajaja? 15. sajandil Guru Nanak. 78. Mis on sikhide püha raamat? Adigranth 79. Kus on sikhide tähtsaim pühamu ja mis on selle nimi?
Kuidas neid väliselt ära tunda? Digambara ,,taevasse mähkunu" munk olgu alasti. Oli kuningate kaitse all, uid taandus hinduismi survel äärmuseks. Usuvad, et naised ei ole virgumiseks võimelised, ja peavad ootama mehena sündimist. Svetaambara ,,valgesse mähkunu" mungarõivaste pooldaja. Svetaambara domineerib tänapäeval. Neil on 2 voolu. Tuntuim on askeetlik suund terapanthi ´d, kelle liidrid on India ühiskonnaelus autoriteetsed. 76. Kuidas suhtuvad dzainistid elusolenditesse? Milline on vahe võrreldes budistidega? Kuigi dzainismi-s on põhirõhk munk-lusel, ühendab nii munki kui ka ilmalikke vägivaldsusetus-e järgimine, kuid mungad rakendavad seda rangemalt ja järjekindlamalt. Vägivaldsusetus-e aluseks on kaastundlik suhtumine kõikidesse elusolenditesse ning dzainism nõuab oma järgijatelt ka vegetariaanlust. 77. Millal tekkis sikhism ja kes oli selle rajaja? Tekkis 15.saj. lõpus Põhja-Indias Punjabis (hääld. Pandzab)
). 4.MEDITATSIOON JA RELIGIOONID Meditatsioon ei ole religiooniga seotud. Meditatsioon on meele treenimise tehnika. Buddha kyamuni, ajaloolise buda õpetatud samtha vipassan tehnika pole midagi uut. Indias oli see tehnika olemas juba kaua enne Buddhat. Ka kyamuni Buddha on kasutanud ning elustanud neid tehnikaid ja ta õpetas neid ka oma õpilastele. Hinduistlikud, budistlikud ja dzainistlikud mediteerimise meetodid on samasugused. Sama meditatsioonitehnikat saavad kasutada hindud, budistid, dzainistid. Lõpptulemus ja algne motiiv on erinevad meditatsioonitehnikad on aga kõigile ühesugused. Seega saab moslem, kristlane või mõni teine, kellele meeldib budistlik meditatsioon, kohandada seda oma religioonile (7.). Selleks, et mediteerida budistliku meetodi järgi, pole vaja hakata budistiks. Tegelikult ei soovita budistid kunagi kellelgi oma usku vahetada. Kui inimene on omaks võtnud ühe religiooni, on tal parem selle juurde jääda. Loomulikult ei saa me võtta inimeselt
artefaktideks on stuupad, kloostrid, tsaitjad ja rikkalik plastika. Gandhara kunsti suurim väärtus peitubki skulptuuris huvitavad on nii selle vorm kui ka sisu. Kui varased budistlikud kunstnikud kujutasid Buddha kohalolekut sümbolite abil, siis alates Kusaani ajajärgust (1 saj pKr) hakati Sakjamuni Buddhat kujutama inimesena. Selle muutuse põhjuseid võib olla mitmeid esiteks oldi harjutud ka varem jumalusi skulptuuris kujutama, teiseks kujutasid dzainistid juba I saj eKr Dzainat, lisaks ei pidanud siis levima hakanud mahajaana budism Sakjamuni Buddhat enam üheks üliinimlikuks isikuks, vaid pigem valgustatud inimeseks, üheks paljudest Budha taassündidest. Gandhara Buddhad meenutasid algselt Apollonit, kuid hiljem lähenesid järjest rohkem India-pärasemale tüübile, mis pärines Mathurast teisest suurest skulptuurikeskusest selle aja Indias. Peale selle on erinevusteks näiteks see, et Gandharale on omane seisvas
· Igas ajastus on 24 tirthankarat - Vardhamana Mahavira kõige austatum · Sündis 540. aastat eKr · 30. aastaselt elas rändaskeedi elu · 12 kannatusaastat - Saavutas kõigeteadmise (kevela) · hakkas õpetama teisi, sealhulgas 12 hindu braahamit, kellest said hiljem tema õpilased DZAINISTLIK LIIKUMINE: · Mahavira jaotas oma järgijad 4 rühma: 1) Mungad (sadhu) 2) Nunnad 3) Ilmikmehed 4) Ilmiknaised - Kõik kokku moodustasid dzainistid · 5.sajand pKr mõjukas usund Indias · Usuvad, et maailma on igaveses tõusu ja languse ringkäigus - Igal ajastul 24 õpetajat ,,Õpetaja" nimetatakse tirthankara`ks (,,sillaehitaja") o Nimetatakse ka dzinadeks (,,võitja") Aitavad ületada elu ja surma vahelist tühikut · Dzainist = ,,dzina järgija" IGAPÄEVAELU: · Ahmisa (mittekahjustamine) põhimõtte tõttu on kõik dzainistid taimetoitlased
Ehitusmaterjalid saadi lammutatud hindu templitest. Samal ajal, kui budismi mõju vähenes, elavnes jällegi dzainism. Leksikograaf, poeet ning õpetaja Hemachandra (1089-1172) ühendas oma loomingus edukalt aarjalaste kulotuuri dzainismi filosoofiaga. Mitmeköitelises sanskritikeelses teoses ,,Suurte inimeste elu" esitas ta rahvalikus vormis, kuid dzainismi seisukohtadelt lähtudes kogu India mütoloogia. Dzainistid olid islami mõjude suhtes palju immuunsemad, kui Loode-India ja Bengali hindud. Kirjandus.Kunst Keskaja algul said lõpliku kirjaliku vormistuse paljude sajandite jooksul suust suhu kandunud vanaindia eeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramayana". Esimene neist käsitleb kahe suguvõsa võimuvõitlust, teine kirjeldab müütilise Rama (jumal Vishnu maise kehastuse) eliseiklusi. Indias tunti ka üsna laialdaselt puraanasid - hindu pärimuslikku kirjavara -, mille
annaabi.ee 
